Hopp til innhold

- Dutkan ásahus NINA lea rihkkon dábálaš etihkkagáibádusaid

Dutkan ásahus NINA lea ođđa boazodoallorapporttain rihkkon dábálaš etihkkagáibádusaid go ii leat vuđolaččat gulahallan ealáhusain rapportta ráhkadettiin, cealká Norgga boazosápmelaččaid riikasearvi.

Torkild Tveraa

Torkild Tveraa imašta NBR stivrra moaitagiid.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Norgga Boazo-sápmelaččaid Riikasearvvi (NBR) stivra cuiggoda dutkanásahusa NINA go eai leat vuđolaččat gulahallan boazodoaluin ođđa boazodoallorapportta ráhkadettiin.

NINA dutkit leat guorahallan manne boazodoallit masset bohccuid,
ja lohket boađusin leat ahte bohccot dávjjibut jápmet nealggi geažil eaige boraspiriid geažil.

Boazodoallit geain lea leamaš dahkamuš dutkiin
láitet dutkiid gulahallama ealáhusain, lohká NBR njunuš, Nils Henrik Sara.

Heajos ealáhat lea stuorát áittan bohccuide

NINA dutkanásahus lea Birasgáhttendepartemeantta ja Eanandoallodepartemeantta ovddas guorahallan sivaid dasa go boazodoallit masset bohccuid.


Maŋimuš jagiid leat leamaš olu digaštallamat borasbiirevahágiid birra ja olu boazodoallit oaivvildit boraspiriid leat stuorámus sivvan dasa go boazodoallit masset bohccuid. NINA dutkanrapporttas lea ges eará konklušuvnna.

Dutkit lohket heajos ealáha ja nealggi leat stuorát áittan bohccuide go boraspiret.

Nils Henrik Sara

NBR stivra cuiggoda dutkanásahusa NINA.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) stivra lea čoahkkinastán máŋga beaivvi, go rapporta lea suhttadan ollugiid.

Sara lohká iežaset maid ain guorahallamin rapportta ja lasiha ahte mii guoská etihkalaš oassái dán bárggus de imaštit sii manne dutkit maid nugo mattasámi guovllus heivehit geasset ovdan alimus boazologu čilgehussan dasa go bohccot jápmet.

Imašta NBR stivrra moaitagiid


NINA dutkan ásahusa dutki, Torkild Tveraa imašta NBR stivrra moaitagiid
váilevaš gulahallama dáfus.

Sii han leat čađa gaskka geahččalan doallat buot orohagain
lagaš oktavuođa dán dutkan-barggu oktavuođas, lohká Tveraa.

Sii leat maid juo jahkebeale dassái go rapporta gárvánišgođii doallan čoahkkimiid boazodolliin geat leat leamaš mielde dutkanprošeavttas

– ja dalle han sii juo čilgejedje boazodolliide bohtosiid ja makkár ođđa dieđuid dán dutkama olis leat ožžon lohká Tveraa.
Eai dalle gal lean geat ge suhttan ja eddon sidjiide, deattuha son.

Ii leat politihkalaš mihttomearri sin beales

Sii leat dutkamis maid geavahan almmolaš loguid mat leat olu jagiid juo čohkkejuvvon , nugo bohcco deaddu , orohagaid boazologut, boraspiredutkamat ja nu ain.

Go lea sáhka dutkat dan makkár vuoimmis bohccot leat ja manne boazodoallit masset bohccuid, de lea goit dutkiid mielas lunddolaš dán oktavuođas árvvoštallat bohtosiid maiddái orohagaid boazologu ektui

– Dákkár dutkanvugiin ii leat makkár ge politihkalaš mihttomearri sin beales , deattuha Tveraa.

Korte nyheter

  • Oaivvilda ságastallan internáhtaid birra lea menddo ovttalágan

    Skuvlainternáhtaid eallin maŋŋil soađi lea šaddan gillámušhistorjá. Dan oaivvilda okta Davvi-Norgga eanemus dovddus servodatkritihkkáriin, gii ieš lea orron internáhtas bajásšattadettiin.

    – Ii olmmoš sáhte čállit movttegis historjjá. Galgat gávdnat surgadisvuođa ja eanemus lági mielde muitalit bahávuođa birra mii dáhpáhuvai internáhtain, dadjá Odd Mathis Hætta.

    Ovddeš vuosttašamanueansa ássá Álttás, muhto lea eret Siebes gilážis Guovdageainnu suohkanis. Son lea ieš ássan internáhtas Guovdageainnus 50-logus.

    Dál su suhtada almmolaš muitalus skuvlainternáhtaid eallima birra maŋŋel soađi. Su oainnu mielde lea šaddan eanaš muitalus givssideami ja vearredaguid birra.

    – Dat gal ii doala deaivása. Mánát ohppe sosialiseret ja besse oahpásnuvvat eará giliid mánáiguin. Ollugat čatne ustitvuođa eallináigái, dadjá Hætta.

    – Dat lei olu oahpaheddjiid duohken mo oahppiid áigodat internáhtain lei, njulgestága, lohká sosialantropologa ja ovddeš Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna lahttu, Ivar Bjørklund.

    Son oaivvilda ahte dat mii dáhpáhuvai internáhtain maŋŋel soađi, lei hui ollu dan duohken makkár jurdagat oahpaheddjiin ledje.

    Go vel dáruiduhttin ii lean ge šat nu čielga áigumuš, de ain ledje sii geat doaimmahedje dan.

    – Nu ožžo oahppit hui iešguđetlágán vásáhusaid. Muhtun buorit ja muhtun heajos, lohká son.

    Ivar Bjørklund lea ovtta oaivilis ahte dat mii lei positiiva dáruiduhttima doaimmain, lei ahte ollu mánát ožžo oahpu.

    Muhto: – Haddi dan oahppus lei sin gielalaš ja kultuvrralaš duogáš. Dát lea mii gieđahallojuvvo kommišuvdnaraporttas ja mii lei Stuorradikki mandáhtta.

    Su mielas galggašii lea váttis oaidnit mo dáruiduhttin lei riggodahkan sámi mánáide.

    – Tragedia lei ahte Norgga politihkkárat eai sáhttán govahallat ahte skuvlavázzin ja čálgoburiide searvan livččii sáhttán dáhpáhuvvat sámi ja kvena kulturvuođu eretváldima haga.

    Loga ášši dárogillii:

  • Sámi muséa Siida lea jagi eurohpalaš muséa

    Bálkkášupmi man «European museum of the year Awards» juohká, vuittii Siida muséa Anáris.

    Jury čállá earet eará ahte «musea lea čájehan earenoamášvuođa dan rabas, searvvaheaddji searvadahttinproseassas, mii buktá ođđa vejolašvuođaid sihke sámi álbmogii ja viidát álbmogii čatnat vássánáiggi ja dálááiggi oktii.

    Dohkkehettiin iežaset vuoigatvuođa eaiggáduššat álgoálbmogiid eatnamiid juridihkalaš dásis ja Sámi parlameanttaid kultuvrralaš iešmearrideami gaskaoapmin, de musea maid nanne viidábut digaštallamiid das mo álgoálbmogat, sihke Eurohpás ja máilmmiviidosaččat, galget divodit eatnamiid. Musea lea beaktilis veahkki das ahte olbmot besset áddet kultuvrralaš dialoga ja álgoálbmogiid rolla ođđaáigásaš dáhpáhusain, ja seammás viiddida gussiid máhtu ja ipmárdusa álgoálbmogiid servodatlaš čuolmmaid birra.»

    Sámi musea Siida lea Suoma beali sámiid našuvnnalaš musea, áidna dohkkehuvvon eamiálbmotkultuvra Eurohpás.

    Dát lea áidna musea Suomas mii aktiivvalaččat čohkke Sámi kulturárbbi dainna lágiin ahte seailluha, suodjala ja čájeha Sámi konkrehtalaš ja ii-materiálalaš kulturárbbi ja čađaha čoakkáldagaide vuođđuduvvi dutkama.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum