Dat mii dán gažaldaga dahká áigeguovdilin lea Thomas Andersen Eira reivve maid čálii Bismii dan áigge go Alimusriekti lei gieđahallamin Aslak Hætta ja Mons Somby jápminduomu. Hætta dubmejuvvui jápmimii vuosttažettiin gávpealbmá Carl Johan Ruth goddimis.
Reivvestis čállá Eira, ahte Majestehtalaš Biskohppa dán reivves son hálida muitalit duođaid.
Gielistan dikki ovddas
Thomas Andersen Hætta lei sullii 17-18 jahkásaš dallego Guovdageainnu stuimmit dáhpáhuvve skábmamánu gávccát beaivve jagis 1852. Dán son čállá reivvestis bismii:
"Mun muitalin lága ovddas nuvt ahte Aslak Hætta mus lei veahkkin čuggemin ruovddi, muhto ii son lean mus veahkkin. Okto mun ledjen čuggemin ruovddi Guovdageainnus. Dat lea dat ášši maid mun in muitalan njuolga lága ovddas.
Ja mu oamedovdu lea sakkarat váivašuvvan dan dihte go mun gielistan eiseválddiid, báhpaid ja erenoamážit vel almmolaš Áhččán. Lean gielistan ja moraš deaddá mu váimmu mu vártnohis olbmos guhte lean nuvt dahkan suttu olbmuid ja Ipmila vuostá".
Ii giige lohkan reivve
1. amanueansa ja historihkkár Odd Mathis Hætta lea jorgalan reivve sámegielas dárogillii. Dasto almmuhuvvui dát čálus Magnar Mikkelsen ja Kari Pålsrud girjjis "Kautokeino dokumentene" (1997).
Odd Mathis Hætta lohká, ahte dát reivve ii eisege váldon vuhtii dan áigge. - Dan dieđusge ii oktage lohkan dán reivve, mii bođii ovdalgo Alimusdiggi mearridii ahte galget ollašuvvat duomut, go dieđusge eai máhttán lohkat sámegiela. Nubbi lea ahte ii dát dutkojuvvonge, árvala Hætta.
- Ja dán áigge diehttelasat ii leat buorre diehtit leago oppanassiige áibbas duohta dan maid dás dovddastii, vai leigo ahte hálidii beastit nuppi. Mu mielas ii dárbbaš eahpidit, ahte son dat lei guhte giehtadii Carl Johan Ruth. Dat mii maid lea čielggas lea, ahte Aslak Hætta maid lei mielde doppe njunnožin, deattuha Odd Mathis Hætta.
