Hopp til innhold

Viimmat oahpásmuvvat unna stuorra sámi nissonii

Su dihtii ávvudit sámit iežaset beaivvi, sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi.

Girji maid Siri Broch Johansen lea čállán

Girji maid Siri Broch Johansen lea čállán beakkánis sámi nissonis.

Foto: Vefsn Museum

Leage beakkán sámenisu Elsa Laula Renberg, gii čohkkii sámiid vuosttaš riikkačoahkkimii dien beaivvi jagis 1917. Dál lea vejolaš oahpásmuvvat sutnje, go dál lea Siri Broch Johansen čállán biografiija sus.

Elsa Laula Renberg riegádii Vualtjere suohkanis 1877, ja Vualtjere girkogirjái lea merkejuvvon ahte son gásttašuvvui juovlamánu 2. beaivvi jagis 1877.

Son šattai bajás das Vualtjere suohkanis, ja oktiibuot ledje su bearrašis ovcci máná, muhto njealjis mánáin jápme juo mánnán.

Bajásšattai geafes bearrašis

Girji maid Siri Broch Johansen lea čállán

Girji maid Siri Broch Johansen lea čállán

Foto: Vefsn Museum

Elsa Laula Renberg vánhemat ledje boazodoallit, muhto geavai nu ahte oanehis áiggis massii bearaš boazoealus, ja bearaš fertii álgit eanadoaluin.

Sis lei smávva dállu man namma lei Kanaan, muhto go bearaš gulai boazodollui, de ii lean sis vejolaš oažžut mihtiduvvot eatnamiid.

Sis ii lean vejolašvuohta beassat oamastit eanadoalloeatnamiid. Dát dannego 1880-logus lei Ruoŧa-eiseválddiin dakkáraš oaidnu ahte sámit ledje johttisámit, danne eai dohkken sii eaiggáduššat eatnamiid.

Elsa beroštišgođii politihkas

Elsa Laula bajásšattai dien áigge, ja gulai diehttalasat olbmuid ságastallamin diein áššiin.

Su áhčči lei gártan giddagassii dannego oaivvildedje su lean suoládan šibitealus, mii lei guohtumin meahccis, ja nu geavai son gávcci mánnui giddagassii.

Lars Thomas Laula lei Upmis giddagasas cuoŋománu 18. beaivvi rájes skábmamánu 18. beaivái 1887:s.

Bearraša vásáhusat bokte su politihkket

Elsa Laula Renberg, Gunnar Njarka ja Thomas Renberg

Elsa Laula Renberg, Gunnar Njarka ja Thomas Renberg

Foto: Helgeland museum , avd.Vefsn

Maŋŋilgo Elsa Laula rávásmuvai, de fárrii son Norgii. Doppe deaivvai ráhkesvuođa ja náitalii. Muhto ovdal go fárrii de lei politihkken juo olu Ruoŧa bealde.

Doppe ledje ollugat geat eai liikon su doaimmaide, de ii leat riekta čielggas báhtariigo son Norgii.

Guovvamánus 1917 čohkkii son sámiid vuosttaš riikkačoahkkimii, danne lea mearriduvvon ahte guovvamánu 6. beaivi galgá leat sámi álbmotbeaivi.

Juste danne go Elsa Laula Renberg čohkkii sámiid vuosttaš oktasaš deaivvadeapmái.

Gula ášši

Son jođašii maid olu, earret eará leat su biografiija-girjjis govat mat čájehit su mátkkiin.

Mátki Detnui

Elsa Laula Renberg deaivvadii sámiin Buolbmágis 1920.

Foto: Helgeland Museum avd:Vefsn

Girjji lea Siri Broch Johansen čállán ja ČálliidLágadus dat ammuha biografiija-girjji.

Siri Broch Johansen

Girječálli Siri Broch Johansen

Foto: Bent Johansen / Pressebilde
Publisert

Mer fra NRK Sápmi

samisk sølv

Blir sølvet ditt alltid svart?

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Oaivvilda ságastallan internáhtaid birra lea menddo ovttalágan

    Skuvlainternáhtaid eallin maŋŋil soađi lea šaddan gillámušhistorjá. Dan oaivvilda okta Davvi-Norgga eanemus dovddus servodatkritihkkáriin, gii ieš lea orron internáhtas bajásšattadettiin.

    – Ii olmmoš sáhte čállit movttegis historjjá. Galgat gávdnat surgadisvuođa ja eanemus lági mielde muitalit bahávuođa birra mii dáhpáhuvai internáhtain, dadjá Odd Mathis Hætta.

    Ovddeš vuosttašamanueansa ássá Álttás, muhto lea eret Siebes gilážis Guovdageainnu suohkanis. Son lea ieš ássan internáhtas Guovdageainnus 50-logus.

    Dál su suhtada almmolaš muitalus skuvlainternáhtaid eallima birra maŋŋel soađi. Su oainnu mielde lea šaddan eanaš muitalus givssideami ja vearredaguid birra.

    – Dat gal ii doala deaivása. Mánát ohppe sosialiseret ja besse oahpásnuvvat eará giliid mánáiguin. Ollugat čatne ustitvuođa eallináigái, dadjá Hætta.

    – Dat lei olu oahpaheddjiid duohken mo oahppiid áigodat internáhtain lei, njulgestága, lohká sosialantropologa ja ovddeš Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna lahttu, Ivar Bjørklund.

    Son oaivvilda ahte dat mii dáhpáhuvai internáhtain maŋŋel soađi, lei hui ollu dan duohken makkár jurdagat oahpaheddjiin ledje.

    Go vel dáruiduhttin ii lean ge šat nu čielga áigumuš, de ain ledje sii geat doaimmahedje dan.

    – Nu ožžo oahppit hui iešguđetlágán vásáhusaid. Muhtun buorit ja muhtun heajos, lohká son.

    Ivar Bjørklund lea ovtta oaivilis ahte dat mii lei positiiva dáruiduhttima doaimmain, lei ahte ollu mánát ožžo oahpu.

    Muhto: – Haddi dan oahppus lei sin gielalaš ja kultuvrralaš duogáš. Dát lea mii gieđahallojuvvo kommišuvdnaraporttas ja mii lei Stuorradikki mandáhtta.

    Su mielas galggašii lea váttis oaidnit mo dáruiduhttin lei riggodahkan sámi mánáide.

    – Tragedia lei ahte Norgga politihkkárat eai sáhttán govahallat ahte skuvlavázzin ja čálgoburiide searvan livččii sáhttán dáhpáhuvvat sámi ja kvena kulturvuođu eretváldima haga.

    Loga ášši dárogillii:

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámi muséa Siida lea jagi eurohpalaš muséa

    Bálkkášupmi man «European museum of the year Awards» juohká, vuittii Siida muséa Anáris.

    Jury čállá earet eará ahte «musea lea čájehan earenoamášvuođa dan rabas, searvvaheaddji searvadahttinproseassas, mii buktá ođđa vejolašvuođaid sihke sámi álbmogii ja viidát álbmogii čatnat vássánáiggi ja dálááiggi oktii.

    Dohkkehettiin iežaset vuoigatvuođa eaiggáduššat álgoálbmogiid eatnamiid juridihkalaš dásis ja Sámi parlameanttaid kultuvrralaš iešmearrideami gaskaoapmin, de musea maid nanne viidábut digaštallamiid das mo álgoálbmogat, sihke Eurohpás ja máilmmiviidosaččat, galget divodit eatnamiid. Musea lea beaktilis veahkki das ahte olbmot besset áddet kultuvrralaš dialoga ja álgoálbmogiid rolla ođđaáigásaš dáhpáhusain, ja seammás viiddida gussiid máhtu ja ipmárdusa álgoálbmogiid servodatlaš čuolmmaid birra.»

    Sámi musea Siida lea Suoma beali sámiid našuvnnalaš musea, áidna dohkkehuvvon eamiálbmotkultuvra Eurohpás.

    Dát lea áidna musea Suomas mii aktiivvalaččat čohkke Sámi kulturárbbi dainna lágiin ahte seailluha, suodjala ja čájeha Sámi konkrehtalaš ja ii-materiálalaš kulturárbbi ja čađaha čoakkáldagaide vuođđuduvvi dutkama.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    57 duššan dulvái Brasilas, 70.000 báhtareamin

    Garra arvvit Lulli-Brasila Rio Grande do Sul guovllus lea dahkan ahte 57 olbmo leat duššan, ja máŋggas leat jávkosis

    Nu čállá NTB.

    Siviilasuodjalus Brasiilas dajai bearjadaga ahte arvvit duššadit gávpogiid ja leat bággen duháhiid vuolgit ruovttuineaset.

    Guovllus maid ásset eamiálbmogat, geaidda maid čuohcá garrasit, čállá AP.

    Dát lea njealját jápmadulvi Brasilas jagis, maŋŋil dulvadeami suoidnemánus, čakčamánus ja skábmamánus 2023 ja dat godttii oktiibuot 75 olbmo.

    Brasiila geologiijadoaimmahat muitala ahte dát lea vearrámus dulvi man sii leat registreren goassige.

    Muhtun gávpogiin lei čáhci alimus dásis dan rájes go registreremat álge measta 150 jagi dás ovdal, čállá lágádus.

    A highway is partially submerged by flood waters caused by heavy rains, in Porto Alegre, Rio Grande do Sul state, Brazil, Friday, May 3, 2024.
    Foto: Carlos Macedo / AP Photo

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen