Ruošša politiijat válde eamiálbmot ovddasteaddji Rodion Sulyandziga giddagassii ievttá iđit, ja nu hehttejedje su jođiheames seminára. Sulyandziga bargá eamiálbmotguovddážis "Senter of Indigenous Peoples of the North". Dán vahkkoloahpa lei plánejuvvon eamiálbmot seminára Moskvas, muhto das ii šaddan mihkkege go Sulyandziga váldui giddagassii. Ievttá eahket de fas luite su eret giddagasas, muhto politiijat leat váldán su dihtora. Dán dieđiha Barents Observer.
Dál su suhtada almmolaš muitalus skuvlainternáhtaid eallima birra maŋŋel soađi. Su oainnu mielde lea šaddan eanaš muitalus givssideami ja vearredaguid birra.
– Dat gal ii doala deaivása. Mánát ohppe sosialiseret ja besse oahpásnuvvat eará giliid mánáiguin. Ollugat čatne ustitvuođa eallináigái, dadjá Hætta.
– Dat lei olu oahpaheddjiid duohken mo oahppiid áigodat internáhtain lei, njulgestága, lohká sosialantropologa ja ovddeš Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna lahttu, Ivar Bjørklund.
Son oaivvilda ahte dat mii dáhpáhuvai internáhtain maŋŋel soađi, lei hui ollu dan duohken makkár jurdagat oahpaheddjiin ledje.
Go vel dáruiduhttin ii lean ge šat nu čielga áigumuš, de ain ledje sii geat doaimmahedje dan.
– Nu ožžo oahppit hui iešguđetlágán vásáhusaid. Muhtun buorit ja muhtun heajos, lohká son.
Ivar Bjørklund lea ovtta oaivilis ahte dat mii lei positiiva dáruiduhttima doaimmain, lei ahte ollu mánát ožžo oahpu.
Muhto: – Haddi dan oahppus lei sin gielalaš ja kultuvrralaš duogáš. Dát lea mii gieđahallojuvvo kommišuvdnaraporttas ja mii lei Stuorradikki mandáhtta.
Su mielas galggašii lea váttis oaidnit mo dáruiduhttin lei riggodahkan sámi mánáide.
– Tragedia lei ahte Norgga politihkkárat eai sáhttán govahallat ahte skuvlavázzin ja čálgoburiide searvan livččii sáhttán dáhpáhuvvat sámi ja kvena kulturvuođu eretváldima haga.