Dáidda politihkkalaš mearkkašumiin

Sápmelaččat eai namuhuvvon vuođđolágas go dat ráhkaduvvui 1814. Vuođđolága 200 jagi ávvudeamis hálidedje Riddu Riđus čalmmustahttit dán sierra čájáhusain dáiddáriin gii ieš lea ollu rahčan sámiid rivttiid ovddas.

Synnøve Persen

– Juohkehaš ferte ieš dáidaga bokte veardádallat makkár jurdagat sus ledje go ovdanbuktá 'Amás eana' dáidaga Riddu Riđđu festiválas, dadjá dáiddár Synnøve Persen.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Ikte rahppui Synnøve Persena dáiddačájahus "Terra incognita" mii sámegillii mearkkaša "amas eana".

–Earenoamáš mátki

Čájahusagovain leat namat nugo "Bassi vuovdi", "Báitagat" ja "Veiggodettiin". Ná čilge dáiddar Persen manne lea válljen dákkár nama čájahussii ja makkár politihkalaš mearkašupmi das lea.

Georg Buljo og Synnøve Persen

Georg Buljo ja Synnøve Persen.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

– Dáinna čájáhusain leat bargan njeallje jagi, go ovddit festiválajođiheaddji dat bovdii Synnøve Persena ráhkadit čájáhusa vuođđolágaávvudeapmái. Persen lea stuora dáiddár ja earenoamážit sámi áššiid hárrái, muhto maiddái govvadáidaga siskkobealde. Danin lea earenoamáš buorre dovdu beassat rahpat festivála dáinna čájáhusain, lohká Riddu Riđu festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll.

Synnøve Persen og Kirsti Lervoll

Festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll ja Synnøve Persen.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Synnøve Persen lea guovddážis sámi dáidamáilmmi ásaheamis ja jođiheamis. Persne lei maid guovddážis Álttájoga dulvadeami vuostálastimis ja lei maid mielde nealgudeame Stuoradikki olggobealde 1979s.

Aili Keskitalo og Synnøve Persen

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja Synnøve Persen

Foto: Vaino Rensberg / NRK