Hopp til innhold

Dáidda politihkkalaš mearkkašumiin

Sápmelaččat eai namuhuvvon vuođđolágas go dat ráhkaduvvui 1814. Vuođđolága 200 jagi ávvudeamis hálidedje Riddu Riđus čalmmustahttit dán sierra čájáhusain dáiddáriin gii ieš lea ollu rahčan sámiid rivttiid ovddas.

Synnøve Persen

– Juohkehaš ferte ieš dáidaga bokte veardádallat makkár jurdagat sus ledje go ovdanbuktá 'Amás eana' dáidaga Riddu Riđđu festiválas, dadjá dáiddár Synnøve Persen.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Ikte rahppui Synnøve Persena dáiddačájahus "Terra incognita" mii sámegillii mearkkaša "amas eana".

–Earenoamáš mátki

Čájahusagovain leat namat nugo "Bassi vuovdi", "Báitagat" ja "Veiggodettiin". Ná čilge dáiddar Persen manne lea válljen dákkár nama čájahussii ja makkár politihkalaš mearkašupmi das lea.

Georg Buljo og Synnøve Persen

Georg Buljo ja Synnøve Persen.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

– Dáinna čájáhusain leat bargan njeallje jagi, go ovddit festiválajođiheaddji dat bovdii Synnøve Persena ráhkadit čájáhusa vuođđolágaávvudeapmái. Persen lea stuora dáiddár ja earenoamážit sámi áššiid hárrái, muhto maiddái govvadáidaga siskkobealde. Danin lea earenoamáš buorre dovdu beassat rahpat festivála dáinna čájáhusain, lohká Riddu Riđu festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll.

Synnøve Persen og Kirsti Lervoll

Festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll ja Synnøve Persen.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Synnøve Persen lea guovddážis sámi dáidamáilmmi ásaheamis ja jođiheamis. Persne lei maid guovddážis Álttájoga dulvadeami vuostálastimis ja lei maid mielde nealgudeame Stuoradikki olggobealde 1979s.

Aili Keskitalo og Synnøve Persen

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja Synnøve Persen

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Korte nyheter

  • Unjárggas ođđa namma: Uuniemi

    Les på norsk.

    Unjárgga gielddastivra lea ovttajienalaččat mearridan kveana báikenamaid. Unjárgga almmolaš namma šaddá Uuniemi kveanagillii.

    – Mu mielas lea hirbmat somá go Unjárgga gielda lea mearridan almmolaš kveanagielat namaid 7 giliide ja doaivvun ahte dat sáhttá leat mielde seailluheame, nanneme ja ealáskahttime kveana giela. Dat lea okta dain eanemus uhkiduvvon gielain Eurohpás, dadjá várresátnejođiheaddji Martin Vel`ký (SV/SG) NRK Kveenii.

    Unjárgga kveana báikenamat:

    Gieldda namma: Uuniemen komuuni dahje Uuniemen kunta

    Karlebotn/Stuorravuonna: Isovuono

    Gandvik/Juvravuonna: Juuriperä

    Byluft/Builuovta: Puilahti

    Mortensnes/Ceavccageađgi: Morttinen

    Bergeby/Boaresárku: Pärkepyy

    Nesseby/Unjárga: Uuniemi

    Nyelv/Ođđajohka: Uusijoki

    Martin Vel´ký
    Foto: Privat
  • Almmolaš suohkanluohti mearriduvvon

    Les på norsk.

    Gáivuona suohkanstivra mearridii geassemánu 20. b ahte luohti «Gáivuotna - Kåfjord» man Herman Rundberg lea bidjan galgá leat suohkana almmolaš luohti.

    Svein Leiros, gii buvttii evttohusa almmolaš luođi birra, dadjá ahte dát lea hirbmat stuorra ášši.

    – Dat ahte mii oažžut almmolaš Gáivuonluođi lea mielde loktemin ja čalmmustahttimin sámi kultuvrra, lea maid hui buorre go mis leat dakkár ambassadevrat nu go Herman Rundberg, dadjá Leiros NRKii.

    Luohtebiddji Herman Rundberg lea ilus go luohti lea mearriduvvon suohkanluohtin.

    – Ii leat čiegus ášši ahte Gáivuonas lea leamaš guhkes ja muhtin muddui hástaleaddji mátki min mearrasámi identitehtain, mátki mas mun leamaš oassin 90-logu rájes. Historjjálaš perspektiivvas de mearkkaša dát issoras olu midjiide. Dát lea dohkkeheapmi álbmogis. Ja dovdo dego ahte leat lávken máŋga lávkki ovddasguvlui, dadjá Rundberg NRKii.

    Ovdalaččas lea almmolaš suohkanluođi evttohus bohciidahttán garra digaštallamiid Gáivuonas (ášši dárogillii.)

    Herman Rundberg
    Foto: Carl Christian Lein Størmer / Pressebilde
  • Kåfjord kommune med ofisiell kommunejoik

    Loga sámegillii.

    «Gáivuotna - Kåfjord» av Herman Rundberg er Kåfjord kommunes offisielle joik. Det bestemte kommunestyret torsdag 20. juni.

    Svein Leiros, som står bak forslaget om offisiell kommunejoik, syns det er fantastisk stort.

    – Det å få en offisiell Kåfjordjoik er med på å løfte og synliggjøre den samiske kulturen, også er det utrolig stort at vi har sånne ambassadører som Herman Rundberg i lag med oss, sier Leiros til NRK.

    Joikens komponist Herman Rundberg er rørt og glad for at joiken er vedtatt som kommunejoik.

    – Det er ikke noen hemmelighet at det har vært en lang og til dels utfordrende reise med vår sjøsamiske identitet i Gáivuotna-Kåfjord, en reise jeg har vært en del av siden starten av 90-tallet. Så i historisk perspektiv betyr dette så enormt mye for oss. Det er en anerkjennelse i folket. Og det føles som vi har kommet mange steg lengre, sier Rundberg til NRK.

    Tidligere har forslaget om offisiell kommunejoik skapt heftig debatt i Kåfjord.

    Skilt Kåfjord kommune - samisk, norsk, kvensk
    Foto: Laila Lanes / NRK