Hopp til innhold

Ollugat ohcan Sámi allaskuvli

Sámi allaskuvla lea duhtavaš vuosttaš ohcciidloguiguin.

Det nye vitenskapsbygget Diehtosiida
Foto: Åse Pulk

Oktasaš Sisaváldima logut čájehit ahte 104 ohcci leat čájehan beroštumi Sámi allaskuvlla 60 oahpposaddjái maid leat álmmuhan.

Rektor movtta

Dál leat 20 ohcci bidjan ovdaskuvlla ja dábálašoahpaheaddji ohppui vuosttaš vuoruheami, 2007as lei dát lohku dušše vihtta, čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

Dieid loguin leat dušše Norggabeale studeanttaid logut, sámi studeanttat eará riikain ohcet oahpposaji njuolgga allaskuvllas.

Sámi allaskuvllarektor Steinar Pedersen vuohttá lihkostuvvan áŋgirdeamin.

– Mis lea leamaš earret eará Gollevirgi-doaibma mainna leat ožžodan studeanttaid oahpaheaddjeoahpuide, lohká Pedersen.

Diehtosiidi fárren

Dáid beivviid leat Sámi allaskuvllas fárregoahttán Diehtosiidii ja Sámi allaskuvllas lea ohcanáigemearri lea viiddiduvvon boahttemánu 15. beaivve rádjai.

– Čakčat álget oahput ođđa Diehtosiiddas ja mii leat hui movttegat go dál beassat fállagoahttit studeanttaide buoret oahppobirrasa, dadjá Steinar Pedersen.

Korte nyheter

  • Heaittihit davvisámegiel gáiddusoahpahusa

    Máttasámi máhttoguovddáš Aarbortes Nordlánddas heaitá addimis gáiddusoahppu davvisámegielagiidda.

    Máhttoguovddáš lea stáhtalaš, ja Oahpahusdirektoráhtta lea mearridan baicce bidjat eambbo deattu mátta- ja julevsámegiela oahpahussii, nu mo guovddáža bargogohččun lea, ja lea leamaš dan rájes go ásahuvvui 2017:is, dadjá Oahppodirektoráhtta ossodathoavda Hilde Austad.

    Dán leat váhnemat lossadit váldán, gulat Veaigesáddagis.

    Hilde Austad
    Foto: HANS VOLD HUSUM
  • Ruovttuguovlu divrras sámenieiddaide

    Báikkálaš historjá, bearaš ja ruovttuguovlu lea dehálaš sámeguovllu nieiddaide. Nu čájeha váras dutkamuš, man filosofiijamagisttar Helena Ristaniemi lea dáhkan. 12 nieidda Suoma sámeguovlluin serve dutkamuššii. Dutkamuš dárkkistuvvui Oulu universitehtas bearjadaga. Dan dieđiha Yle Sápmi.

    Ristaniemi dadjá ahte ruovttuguovlu lea divrras nieiddaide, ja sii dovdet bures guovllu historjjá. Sámenieiddat smihttetge, go válljejit oahppu, ahte beasašit ruovttuguovllustis eallit boahtteáiggis.

  • Kárášjoga eatnamiid diggeášši loahpahuvvon

    Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

    15.000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

    Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

    Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

    Les saken på norsk.