Bargiidbellodat háliida ásahit ollislaš parlámentarismma Sámediggái boahtte válgaáigodaga rájes, ja ávžžuha olles sámedikki dan árvvoštallat.
Stuoradikki málle
Árvalus mielddisbuvttášii ahte sámediggeráđis sáhttet de leat maiddái áirasat geat eai leat válljejuvvon válggaid bokte sámediggeáirrasin. Sámedikkis šattasii de seamma vuogádat go Stuorradikkis lea dál. Go Bargiidbellodaga Jens Stoltenberg dahje eará bellodat vuoitá Stuorradiggeválggaid, de han sáhttet viežžat olbmuid ráđđehussii olggobealde stuorradikki.
– Dál lea hui vuogas áigi dasa, go plenum unnu njeljiin áirasiin boahtte válggas, ja lea hui buorre áigi juo dál jurddašit dan. Muhto dán ášši mii fertet guovtti sámedikkis meannudit ovdal dat mearriduvvo, nu leat njuolggadusat sámedikkis, čilge Olli.
Olli ii gal daja gean son vieččašii olggobealde sámedikki.
– In leat dan oba jurddašan ge, ii ge leat bággu viežžat olbmuid olggobealde, muhto dat ferte gal leat vejolaš go váldit dan lávkki ahte ollásit álgit rievdadit vuogádaga.
Egil Olli ii jáhke dán gártat divraseabbon Sámediggái go dálá vuogádat. Dálá sámediggeráđi lahttut fertejit leat sámediggeáirasat.
– Measta bohkosin
–Mun measta ribahin bohkosit go gullen dán evttohusa birra, lohká Norgga sámiid riikkasearvvi párlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo.
–Dán leat mii NSRas ovdal evttohan, muhto dalle vuosttaldii Bargiibellodat min evttohusa. Dát lea buorre ovdamearka dasa movt Bb politihkka lea rievdan dan rájes go ožžo ráđi saji.
– Ii oro govttolaš
Muhto Keskitalo ii loga áibbas amas jurddan dán.
– Mu mielas gal lea veara árvvoštallat dán. Mii háliidit ovdánahttit sámedikki politihkalaš vuogádahkan, muhto nu guhká go nu unna oasáš min álbmotválljejuvvon áirasiin besset polithkket ollesáigge, de ii oro govttolaš válljet olbmuid geat eai leat beassan sisa válggaid bokte, ja geaid jienasteaddjit eai leat beassan árvvoštallat ja dohkkehit, dadjá Keskitalo.
– Buvttášii eambbo gelbbolašvuođa
Ovddeš sámediggevárrepresideanta Johan Mikkel Sara mielas lea Bargiidbellodaga árvalus gelddolaš. Son ovddasta lulli sámiid sámedikkis.
– Nugo odne lea, lea dego bealle parlamentáralaš vuogádat. Ja okta dehálaš ágga lea ahte sáhtáše viežžat eambbo čeahpes olbmuid sámediggái geat eai leat válljejuvvon dohko válggaid bokte.