Hopp til innhold

Nordlánddas guohtunroassu

Olu sajiin Nordlánddas lea guohtunroassu, nu duođašta Norlándda stáhtahálddašeaddji Stig Tage Domaas NRK:i.

Dál lea jo njealját jahki maŋimuš viđa jagis go lea guohtonroassu badjedilis Nordlánddas. Sihke Sáltoduoddaris, siseatnamis ja riddoguovlluin Mátta-Nordlánddas leat guohttumat lohkkašuvvan, dađistaga dán giđa.

Dán jagi leat dat orohagat, mat galge johttát riddui, gártan bissut doppe gos leat, go jiekŋa ja bodneskártii lea bissehan johtima. Muhtun orohagat leat maid gártan guođohit ealuideaset Ruoŧas, go ii leat ealáhat bohccuide Norgga bealde.

Dasa lassin lea dál Sáltoduoddaris gassa muohta ja nu leatge badjeolbmot čohkken bohccuideaset ja biebmagoahtán daid, go boazu ii nagot čuollat guohtuma rádjai, lohká Nordlándda stáhtahálddašeaddji Stig Tage Domaas.

Beitekrisen har rammet flere distrikt i Nordland, Troms og Finnmark, og har så langt berørt i overkant av 60.000 rein.
Foto: Landbruks- og matdepartementet

Korte nyheter

  • Olu olgoriika turisttat johtet Lappis

    Olgoriika turisttat leat mátkkoštan Lappis olu vel juovllaid maŋŋel ge. Finavia loguid mielde Lappis, nugo Roavvenjárgga, Gihttela, Avvila ja Guossáma girdišiljuid bokte girde jagi vuosttaš mánuid birrasiid 700 000 turistta, mii lea 18% eanet go diibmá.

    Avvila girdihápman - Ivalo flyplass
    Foto: Yle Sápmi
  • Ráđđehus dahká rievdadusaid mánáidsuodjalusas

    Mánáid- ja bearašministtar Kjersti Toppe ovdanbuvttii duorastaga mánáidsuodjalusa ođđa strategiijaplána.

    Earret eará árvaluvvo gielddalaš ássandoaibmabijut institušuvnnaid alternatiivvain muhtun mánáide. Seammás eai galgga institušuvnnat ieža addit dearvvašvuođafágalaš divššu.

    Ođastus fátmmasta danin maiddái dearvvašvuođasuorggi. Ođastus biddjo ovdán 2025 giđa.

  • Máksán 1,45 miljárdda ruvnnu náhkkeboanddaide

    Stáhta lea dássážii máksán 1,45 miljárdda ruvnno náhkkeboanddaide geat bággehallet heaitit.

    Stuoradiggi mearridii geassemánus 2019 heaittihit náhkkeealáhusa ovdal guovvamánu 1. b. 2025. Dalle árvvoštalai ráđđehus ahte ealáhusa heaittiheapmi máksá 505 miljovnna ruvnno.

    Šibitdoallu lea ieš rehkenastán ahte heaittiheapmi boahtá máksit unnimusat 2,3 miljárdda ruvnno, nu čállá Nationen.

    Pelsoppdrett mink
    Foto: Tor Saltrøe / NRK