Hopp til innhold

Nihtii turisttaid bissuin

Guokte suopmelaš turista leigga manname Gággajávrái oaggut, go dievdu galgá nihtán sudno bissuin. Soai leaba dieđihan ášši bolesiidda. Nu duođaštit bolesiid bealis iFinnmark.no:i. Bolesat bivdet vejolaš vihtaniid váldit oktavuođa singuin.

Korte nyheter

  • Ráđđehus dahká rievdadusaid mánáidsuodjalusas

    Mánáid- ja bearašministtar Kjersti Toppe ovdanbuvttii duorastaga mánáidsuodjalusa ođđa strategiijaplána.

    Earret eará árvaluvvo gielddalaš ássandoaibmabijut institušuvnnaid alternatiivvain muhtun mánáide. Seammás eai galgga institušuvnnat ieža addit dearvvašvuođafágalaš divššu.

    Ođastus fátmmasta danin maiddái dearvvašvuođasuorggi. Ođastus biddjo ovdán 2025 giđa.

  • Máksán 1,45 miljárdda ruvnnu náhkkeboanddaide

    Stáhta lea dássážii máksán 1,45 miljárdda ruvnno náhkkeboanddaide geat bággehallet heaitit.

    Stuoradiggi mearridii geassemánus 2019 heaittihit náhkkeealáhusa ovdal guovvamánu 1. b. 2025. Dalle árvvoštalai ráđđehus ahte ealáhusa heaittiheapmi máksá 505 miljovnna ruvnno.

    Šibitdoallu lea ieš rehkenastán ahte heaittiheapmi boahtá máksit unnimusat 2,3 miljárdda ruvnno, nu čállá Nationen.

    Pelsoppdrett mink
    Foto: Tor Saltrøe / NRK
  • Finnmárkku buohcceviesut báhtaranlanjaid haga

    Girkonjárjja iige Hammerfeastta buohccevissui leat huksejuvvon báhtaranlatnja Finnmárkkubuohcceviesu dieđuid mielde. Álttá klinihkkas ja Sámiklinihkas maid váilot báhtaranlanjat.
    Dálá máilmmegovas ii oro dat soahpamin, dadjá doavttir Mads Gilbert. Son lea bargán doavttirin maid máŋgga soahteguovllus.
    Ahte ođđa buohcceviesut huksejuvvojit Finnmárkui báhtaranlanjaid haga, dasa lea 1998 stuorradiggemearrádus sivvan. Dan dadjá Mona Christensen Brygard, siviilasuodjlausa ossodathoavda. Ja lasiha vel ahte dás lea sierralobi vejolašvuođas sáhka.

    Kirkenes sykehus.
    Foto: Gunnar Sætra / NRK