Hopp til innhold

Liikon go Keskitalo joatká

NSR:a áirras Sámedikkis, Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta mielas lea buorre go Keskitalo lohpida leat NSRa presideantaevttohas.

Klemet Erland Hætta Naranaš birra
Foto: Piera Balto / NRK

Aili Keskitalo dieđihii ikte NSRa riikkastivrii, ahte son vuolgá presideanttaevttohassan 2009 sámediggeválggaide.

Son fidne maid stuorra doarjaga NSR:a báikkálaš servviin.

GULDAL: Keskitaloi doarjja

Vuosttas nisu

Aili Keskitalo šáttai vuosttaš sámi nisson Sámedikkepresideantan jagi 2005:as. Dalle moite soapmásat ahte son ii lean ovdal doaibman politihkkárin parlamentáralaš systemas, ja ahte Keskitalo dan sivas ii lean rivttes olmmoš láidestit Sámedikki.

Aili Keskitalo
Foto: Mohammed Alayoubi / NRK

Guovdageainnu sátnejođiheaddji, Klemet Erland Hætta ii leat ovttaoaivilis dalá moaitagii, ja lohká Keskitalo dán golmma jagis čájehan ahte son lea duostilis politihkkár.

Geassádii diibmá

Keskitalo mearredii geassádit Sámedikkepresideantan jagi 2007:as, máŋŋil go čuožžiledje ovttasbargováttisvuođat NSR:a ja dáid smávit joavkkuid gaskkas sámediggeráđis.

NSR:a parlamentáralaš nubbinjođiheaddji, Randi Skum, oaivvilda ahte Keskitalo čájehii politihkálaš givrodaga ja nanusvuođa go geassádii.

Aili Keskitalo lea leamaš Norgga Sámiid Rikkasearvvi jođiheaddji jagi 2003 rájes. Sámedikki vuogádagas lea son erenomážit beroštan ovddidit giella- ja skuvllaáššiid. Seammás lea son áŋgirit ovddidan sámiid vuoigatvuođaid, nugo mat minerallága oktavuođas.

Doarjja servviin

Maiddái Iinná ja biras sámiid searvvi jođiheaddji, Ann-Mari Thomassenas lea stuorra luohttámus Aili Keskitaloi nugo NSR:a riikkastivrra presideantaevttohassan.

Korte nyheter

  • Ođđa gielddadirektevra Deanus

    Les på norsk.

    Jørgen Holten Jørgensen lea Deanu gieldda ođđa gielddadirektevra, dán duođašta son NRK:i.

    Son lea dál Bearalvági gieldda ráđđealmmái.

    – Mun vuolggán virgái go Deatnu lea gelddolaš gielda mas leat áibbas eará hástalusat go Bearalvágis leat, dadjá Jørgensen.

    Son álgá virgái golggotmánu 1. beaivvi dán jagi.

    Jørgensen dadjá Deanu ja Bearalváhki leat guovttelágan gieldda. Sihke sturrodaga ektui, muhto maiddái kultuvrralaččat, ássanminstaris ja ealáhusaid ektui.

    – Deatnu lea hui viiddis ja lea bieđggus ássan, dan botta go Bearalváhki lea guollebivdohápman mii lea čoahkis. Deanus gávdnojit máŋggalágan ealáhusat nugo eanadoallu, boazodoallu, bálvalusat, fievrrideapmi ja veahá guollebivdu - ja Bearalvági guovllus ges lea guolleealáhus mii oktoráđđe.

    Son geassá maiddái ovdan ahte kultuvrralaš ja čearddalaš dimenšuvdna lea hui nanus Deanus.

    – Buot dát dahká Deanu earálágan ja gelddolaš servodahkan.

    Rådmann i Berlevåg Jørgen Holten Jørgensen
  • Ny kommunedirektør i Tana

    Loga sámegillii.

    Jørgen Holten Jørgensen er den nye kommunedirektøren i Tana kommune, det bekrefter han til NRK.

    Han er i dag rådmann i Berlevåg kommune.

    – Jeg takker jo ja fordi Tana er en veldig spennende kommune med ganske andre utfordringer enn hva Berlevåg har, sier Jørgensen.

    Han begynner i stillingen 1. oktober i år.

    Jørgensen sier at Tana og Berlevåg er to veldig forskjellige kommuner. Både i størrelse, men også kulturelt, i bosetningsmønsteret og næringsmessig.

    – Tana er enormt vidstrakt med spredt bosetning, mens Berlevåg er konsentrert til ett kompakt fiskevær. I Tana er næringslivet variert med landbruk, reindrift, service, transport og litt fiskeri - mens Berlevåg er dominert av fiskerinæringen.

    Han trekker også fram at den kulturelle og etniske dimensjonen er mye sterke i Tana.

    – Alt dette gjør Tana til et annerledes og spennende samfunn.

    Jørgen Holten Jørgensen
    Foto: Jørgen Holten Jørgensen
  • BlimE-lávla l almoduvvam: – Åhpav ham unnán sámegielav

    Jupptsagárre l lávllaga namma mav divna gejna li máná sjaddi moaddi gullat åvddålijguovlluj.

    Dán jagásj artista libá juo åvdutjis dåbdos moaddásijda NRK Superin ja P3:n, valla gå dálla libá sjaddam BliMe-artista sjaddaba gal dåbdos ulmutja ja kjendisa mánáj gasskan Vuonarijkan.

    – Iv jáhke lav ájn riekta dádjadam, galla la nav stuorre. Valla dát sjaddá gal akta dajs lávllagijs mij ienemusát tjuojaduvvá mánájskåvlåjn ja mánájgárdijn ålles Vuonarijkan, ja dat la duodaj suohtas, javllá Ane Norum Kvistad, gut la BlimE-artista ja dárogiellaj lávllu.

    – Iv la dasi duosstam jáhkket, javllá Ailo Thomassen gut julevsáme versåvnåv lávllu.

    Libá Stiklestadan ja Bådådjon læhkám báddimin dánssavideojt ma galggi åhpadit mánájt gåktu lávllagijda labudit ja gærssulit.

    BlimE-lávla dagáduvvá moatten versjåvnnåj. Ådås dán jage la sáme ja dáttja artista libá siegen nubbe nuppe videon, ja vuostasj bále lávllu sáme versjåvnnå julevsámegiellaj – giella mav dåssju birrusij vihttatjuodes adni.

    – Munji la dát stuorra árvvon. Mån lav vehik gielav massám bajássjattadijn ja iv la giellaåhpadusáv oadtjum. Jáhkáv dat la viehkken iehtjádijda aj, gudi e gielav nav buoragit bukti, javllá Thomassen.

    – Dát la riek hávsske. Mihástaláv gå lin dav dahkam. Dat la ihkeva suohtas. Ja åhpav ham unnán sámegielav, javllá Kvistad.

    – Na galla, duoddi Thomassen.