Vásihii sámevaši – Illuda go Áltái ásahuvvo dásseárvokantuvrra

Les på norsk.

– Mun lean buohccindieđihuvvon. Mun in goastta vázzit vuos albma láhkai ja mun in beasa várrái nu mo láven.

NRK deaivvada Klemet Anders Buljoin go son lea jođus doaktára lusa Álttás.

Diibmá gárttai son buohccevissui, go várjalii nissona sámevaši vuostá. Buljo hoigaduvvui garrasit nu ahte gahčai, ja sus cuovkanii čibbeskálžu.

Dan maŋŋá lea sus leamaš olu váttut ja bákčasat. Ii ge son vuos dieđe man guhkká ain gártá jorrat doaktára luhtte.

Dál galggašii earáide ge Davvi-Norggas šaddat álkit oažžut rávvagiid ja veahki jos rasisma ja cielaheami vásihit.

Ráđđehus lea mearridan Klemet Anders gávpogii, Áltái, ásahit ođđa Dásseárvo- ja vealáhan áittardeaddji kantuvrra.

Dát lea boađusin ráđđehusa nationála doaibmaplánas sámevaši, cielaheami ja vealaheami vuostá.

– Doppe gos sámit vealahuvvojit

Norgga kultur- ja dásseárvoministtar, Lubna Jaffery, dadjá sii lea válljen Álttá go dat lea guovddášbáiki Finnmárkkus.

Doppe lea universitehta ja girdišilju, ja ii leat nu guhkki eará báikkiide Finnmárkkus.

– Dat fállá bálvalusaid olles davvi Norgga álbmogii, muhto dat galgá erenoamážit eastadit vealaheami sámiid vuostá, lohká Jaffery.

Dán rádjái lea sis leamaš kantuvra dušše Oslos.

– Okta doaibmabijuin lea ahte dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji lea doppe gos sámit vealahuvvojit. Dasgo sii dihtet, ahte menddo unnán olbmot váldet oktavuođa dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin.

– Dás lea maid sáhka das ahte sámiin ja earáin galggašii leat luohttámuš stuorraservodahkii, ja ahte olmmoš galggašii dovdat ahte oažžu veahki go dan dárbbaša, lasiha son.

Ilus go ministtar riŋgii

Álttá sátnejođiheaddji, Monica Nielsen, muitala ahte sii leat guhká ja áŋgirit bargan oažžut kantuvrra gávpogii.

– Mun šadden hui ilus go kultur- ja dásseárvoministtar riŋgii munnje ikte ja muitalii ahte sii leat válljen kantuvra ásahit Áltái.

Son dovdá bures Buljo dáhpáhusa ja lohká suohkana váldit dán hui duođalaččat.

– Lea dehálaš ahte mii doarjut doaibmabijuid sámevaši vuostá ja eastadit dakkár dáhpáhusaid boahtteáiggis, dadjá son.

Eanemus vealaheapmi davvin

Sámi dearvvašvuođadutkama jođiheaddji, Ann Ragnhild Broderstad, illuda go kantuvra ásahuvvo viimmat davvi Norgii. Broderstad oaivvildage dasa leat stuorra dárbbu.

– Dat lea máŋga dutkama prošeavtta mat leat čájehan ahte erenoamáš sámit, muhto maid kvenat, vásihit hui olu vealaheami dáppe davvi Norggas. Dat lea eambbo go ovdamearkka dihte sohkabealvealaheapmi ja bargovealaheapmi, lohká son

Sávvá ahte lea ávkin

Buljo sávvá olbmot váldigohtet oktavuođa dáinna ođđa bálvalusain ja ahte earáide seamma dilis šaddá ođđa dásseárvokantuvrra ávkin.

– Mii fertet váldit dás tabu eret. Váldit oktavuođa go dárbbašat veahki. Ja dieđusge in huma dušše dievdduid birra, muhto nissoniid, mánáid ja nuoraid maid, lohká son.