Savio-čájáhus finihii moatti diibmui Lofuohtas

Lofuohtas illudedje go sámi dáiddára John Savio dáidagat finadedje sin luhtte. 16 dáidaga leat dán geasi čájáhusas mii johtá miehtá Norgga.

Vandreutstilling på Thon hotell Lofoten

GEASUHII: John Savio dáidagat leat bivnnuhat, ja máŋggas besse návddašit dáid Nordlánddas bearjadaga.

Foto: Kristine Magnesen / Nasjonalmuseet

Osloi dat galget dáidagat, mat dán geasi leat jođašan miehtá Norgga. Sámi dáidda lea maid jođus, ja dán vahku leat sámi dáiddára John Savio barggut leamaš Spålávuolles, Nordlánddas.

Rievtti mielde galge Savio dáidagat Hurtigrutena čuovvut gitta Hámmerfestii, muhto Covid-njoammun fatnasis dagahii ahte sirde dáiddačájáhusa gáttis. Ja nu de bisánaste ge dáidagat dan báikái gos John Savio ieš orui ovtta gaska.

Oaččui Savio dáidagiid

Nationálmusea čoakkáldatbargi Trine Nordkvelle illuda, go besse Savio-dáidagiid čájehit.

– Lea leamaš nu somá oaidnit ahte olbmot beroštit dán fálaldagas, vaikko vel lea ge dušše moatti diibmui, dadjá son.

Samlingsmedarbeider Trine Nordkvelle, Nasjonalmuseet

DUHTAVAŠ: Museabargi Trine Nordkvelle lea duhtavaš go olbmot fitne geahččame Savio dáidagiid.

Foto: Nasjonalmuseet

Nordkvelle muitala ahte muhtun guossit leat dolin ožžon Savio dáidagiid.

– Lei okta dievdu gii muitalii munnje ahte su máttaráhkku oaččui Savios guokte dáidaga máksun go lei beassan su viesus idjadit moadde ija, dadjá Nordkvelle.

Nationálamuseas dihtet ahte John Savio dáidagat gávdnojit máŋgga ruovttus doppe dain báikkiin gos Savio lea orron.

Kunstner John Savio og verket Gánda ja nieida

DOVDDUS SÁMI DÁIDDÁR: John Savio ii šaddan dovddusin dalle go elii, ja dál leat su dáidagat bivnnuhat dáiddamáilmmis.

Foto: Saviomuseet

Savio lei nu geafi ahte vuvddii dáidagiid hálbái, vai lea idjasadji ja borramuš. Ja Spålávuolles (Svolvær) muitalit ahte máŋggas leat oastán su dáidagiid dušše viđa ruvdnui, main dál lea áibbas eará árvu.

Logai teáhterbihtás

Neavttár, teáhterčálli ja artista Sven Henriksen lei oassin čájáhusas, gos logai oasi teáhterbihtás «Okto».

John Savios kunst besøkte Lofoten

TEÁHTERBIHTTÁ: Geahččit besse maid gullat oasi bihtás mii muitala Savio eallima birra, maid Sven Henriksen ovdanbuvttii.

Foto: Kristine Magnesen / Nasjonalmuseet

– Gal dat lei gudni dán johttičájáhussii searvat, go mun dieđán hui ollu John Savio dáidagiid ja eallima birra, dadjá Henriksen.

Beaivváš Sámi našunálateáhter dat čájehii Henriksena bihtá «Okto» 2002:s, dalle go lei 100 jagi áigi go Savio riegádii.

Sámi dáidagat bisánit Osloi

Geassemánu 11. beaivvi 2022:s lea dan ođđa Nationálamusea almmolaš rahpan.

Nasjonalmuseet

OĐĐA VISTI: Dá lea dat ođđa Nationálamusea, ja doppe sáhttá 2022 rájes oaidnit earret eará John Savio dáidagiid bistevaš čájáhusas.

Foto: Heather Ørbeck Eliassen / NRK

Dohko lea Sven Henriksen bovdejuvvon, ja son áigu doppe maid lohkat dan maid logai odne Lofuohtas.

– Lea nu somá go mu teavsttaid háliidit rahpamii, lohká Henriksen. Su mielas lea nu mávssolaš ahte Savio dáidagat besset oassin bistevaš čájáhusas dan ođđa fiinna visttis.

Borgemánus leat ges sámi dáiddára Máret Ánne Sara dáidagat mat finadit su ruovttubáikkis. Su čoakkáldat «Pile o'Sápmi Supreme» čájehuvvo Guovdageainnus ovdal go dat nai bisána Osloi.