Hopp til innhold

Hástala sápmelaččaid čiŋadit gávttiin odne

– Lean nu čeavlái go árgabeaivvi beasan čiŋadit sámegávttiin, illuda neavttár Sarakka Gaup.

Sarakka Gaup

SÁMI GÁKTEBEAIVI: Dát beaivi maid lea mielde gievrudahttimin sámi iešdovddu ja servvodaga, oaivvilda sámi teáhterneavttár Sarakka Gaup.

Foto: Privat

Odne lágiduvvo gáktebeaivi miehtá Sámi njealját geardde. Dán beaivve maid Noereh! nammasaš nuoraidsearvi lea álggahan, ávžžuhuvvojit buot sámi čiŋadit gávttiin.

  • Guldal:

Sámi teáhterneavttár Sarakka Gaup guhte ássá Gironis, logai iežas otná iđit mannat viega bargosadjái, gákti dieđus ge vel badjelis.

–Gákteholbi gártá šlivggodit nannosit go viegat?

– Jo ii got dat leat čába, vástida Gaup.

– Earenoamáš beaivi

Lohká gáktebeaivvi mearkkaša hui ollu alcces.

– Dat lea šaddan hui erenoamáš beaivin midjiide geat ássat dáppe Gironis. Muhto ii soaitte leat seamma láhkai jus ásat Guovdageainnus, go doppe han muđui maiddái eará beivviid oidnojit ollu gávttehasat. Ja odne lea várra doppe buohkain gákti badjelis, lohká Gaup.

– Makkár kommentáraid oaččut Gironis go dus lea gákti badjelis dieppe?

– Vuoi go don leat fiinnis, gulan dávjá. Dáppe lean ožžon dušše positiiva kommentáraid, vástida Gaup.

Su mielas gáktebeaivi lea šaddan sukseassan, earenomážit nuoraid gaskkas.

– Mii hui čeavlát čiŋadat gávttiin dál. Dát beaivi maid gievrudahttá sámi iešdovddu ja servvodaga, oaivvilda Gaup.

  • GEAHČA 2015 GÁKTEBEAIVVI:
    Reportasje fra Gáktebeaivi - Koftedagen 2015.

Korte nyheter

  • Godkjente gruve – selv om grunneier sa nei

    Loga sámegillii.

    Sveaskog, Sveriges største skogseier og eid av den svenske stat, avslår gullgruven i nærheten av Gunnarn i Storuman kommune i Västerbotten.

    Sveaskog ber om å verne området fra skoghogst.

    Selskapet Lappland guldprospektering fikk i 2017 tillatelse til å grave etter gull og søl i Stortjärnhobben, sør for Storuman.

    Bergforvaltningen har godkjent arealbruken til selskapet – selv om grunneier Sveaskog og Naturvernforbundet ikke har sagt seg enig i det.

    Nå har Sveaskog klaget inn beslutningen. Det melder SVT Sápmi.

  • Dohkkehedje ruvkki – vaikko eananeaiggát ii dáhtui suddjet guovllu

    Les på norsk.

    Ruoŧabeale stáhta meahccefitnodat Sveaskog hilgu golleruvkke Viertá gili lahkosis, Luspie gielddas, Västerbottenis.

    Sveaskog dáhttu suddjet ja várjalit guovllu vuvddiid čuollamis.

    Lappland guldprospektering nammasaš fitnodat oaččui 2007:s juo lobi roggat golli ja silbba Stortjärnhobbenis, moadde beanagullama máttabeale Luspie gili.

    Báktedoaimmahat lea dohkkehan eanangeavahanlobi fitnodahkii – vaikko eananoamasteaddjit Sveaskog ja Luonddugáhttendoaimmahat eai leat mieđihan dasa.

    Dal Sveaskog lea váidalan mearrádusa. Dan dieđiha SVT Sápmi.

  • Guokte ođđa guovžža duođaštuvvon Kárášjogas

    Les på norsk.

    2023 geasi čohkkejuvvojedje guolgaiskosat 400 njealjehasmehtera sturrosaš guovllus Kárášjoga gieldda guovddážis, erenomážit máttabeale Kárášjoga.

    Oktiibuot gávdne logi guovžža Kárášjoga máttabeale ohcanguovllus. Guokte eanahága ja gávcci ásti.

    Dát lea veahá unnit go 2022:is, dalle gávdne 12 guovžža. Dan dieđiha Norgga bio-ekonomiija instituhtta (Nibio).

    – Guokte guovžža eat leat ovdal registreren dán guovllus. DNA bearašanalysa čájehii ahte dán guovžža guoktá váhnemat leat báikkálaš guovžža, dadjá Nibio Svanhovd laboratoriajođiheaddji Ida Marie Bardalen Fløystad.

    – Oktiibuot leat mii registreren 34 guovžža dán guolgaiskanprošeavttas Kárášjogas dan vuosttas prošeavtta rájes, 2009:is, dadjá Fløystad.

    Govva lea váldon 2020:is:

    Bjørn ved en hårfelle i Karasjok
    Foto: Viltkamera: Per Anders Eira og Kurt Are Nikkinen