Hopp til innhold

Gutnibálkkašupmi Mari Boinii

– Norggas ii gávdno nubbi artista guhte lea seamma beakkán miehtá máilbmi go Boine, dadjá son gii geigii bálkkašumi.

Mari Boine
Foto: Mette Ballovara / NRK

Åse Kleveland

Åse Kleveland.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Duorastaga oaččui sámi artista Mari Boine Norgga deháleamos kulturbálkkašumi, man gohčodit Anders Jahre Kulturbálkkašupmin, mii lea 500 000 ruvnnu sturrosaš bálkkašupmi.

Ovddeš kulturministtar ja Anders Jahre Kulturbálkkašumi árvvoštallan-lávdegotti jođiheaddji Åse Kleveland dajai ná Boine birra:

– Mari Boine lea čájehan ahte doaresbeal báikkiinge sáhttet máilbmenásttit riegádit. Norggas ii gávdno nubbi artista guhte lea seamma beakkán miehtá máilbmi go Boine, lohká Kleveland.

GULDAL: BALKKAŠUPMI BOINII

(Artihkal joatká vuolabeal gova)

Fullsatt sal på Gamle Logen
Foto: Mette Ballovara / NRK

Njuorrasan

Mari Boine lei nu njuorrasan gudnejahtedettiin ja rámidettiin su ahte illá sáhtii hállat go bálkkašumi lei ožžon.

– Lea hirbmat stuorra gudni ja dat movttiidahttá. Leamaš guhkes luodda, lean bargan máŋgalot jagi dál. Lea somá diehtit ahte talenttat eai boađe dušše gávpogiin, dadjá Boine.

Espen Giljane og Mari Boine

Espen Giljane og Mari Boine.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Oktiibuot lea bálkkašupmi milliovnna norgga ruvnnu ja Boine juogada dan Espen Giljanein, guhte ges lea mangalotjagi ángiruššan balleahttadánsuma ovddas.

Bálkkašupmi geigejuvvui Den gamle Logenis, kulturviesus Oslo gávpotguovddážis mii eanaš geavahuvvo dákkár allaárvosaš doaluide.

Gonagas maiddái lei doppe

Viessu lei áibbas dievva ja gussiid gaskkas ledje earret eará Gonagas Harald, ovddeš stáhtaministtar Kjell Magne Bondevik, sámedikki ráđ đelahttu Jørn Are Gaski ja sámi ja dáža kulturbargit ja maid olu eará sámit ja dážat geat háliidedje gudnejahttit bálkkašumi vuoitiid.

Korte nyheter

  • Carola háliidii deaivat Sara

    Ruoŧa Melodifestivála gilvu manná loahpaguvlui. Odne lávvordaga lea viđát oassefinála ja nu gohčoduvvon kvalifiserenfinála beassat loahppagilvvuide, ovddastit Ruoŧa Eurovision musihkkagilvvus.

    Artista DearSara, Sara Nutti, gilvala odne beassat loahppagilvvuide. Iežas oassefinálas bođii son goalmmádin lávlagiin «The silence after you». Nutti dadjá alddis buorre dovdu, vaikko lea garra gilvu.

    – Lean hui duhtavaš go olbmot leat jienastan mu ná guhkás, dušše dat lea hui stuoris munnje. Sávan dát addá munnje eanet vejolašvuođaid musihkkabarggus, dadjá Nutti.

    Ja vejolašvuođat leat jo rahpasan sutnje, go su ovdagovva ja beakkálmas Carola lea váldán oktavuođa suinna maŋŋá go gulai Nutti lávlume rádios.

    – Mun bessen suinna deaivvadit studios ja lávlaga čállit suinna, muhto in leat sihkar jus lea dakkár lávlla das boahtá almmuhuvvot. Muhto munnje lei dat hui earenoamáš, dušše beassat deaivvadit suinna ja hupmat musihka birra suinna, dadjá Nutti.

    Melodifestivála sáddejuvvo ode lávvordaga SVT1-kánalas diibmu 20.00.

    Sara Kristina Nutti er en samisk artist som kaller seg for Dear Sara.
    Foto: Alexander Collin / Alexander Collin
  • Buollašeamos dálvi logi jahkái

    Riikkadásis Norggas lea dán dálvvi leamaš 1,6 gráda galbmaset go dábálaččat.

    Maŋemus go ná lei seamma buolaš dálvi, lei 2012/2013. Dalle mihtiduvvui leat 2,9 gráda galbmaset go mii lea dábálaš, nu čállá Norsk Klimaservicesenter.

    Máŋggas sajis Norggas lea maŋemus áiggi borgan olu. Loahpageahčen guovvamánu mihtiduvvot leat 300 proseantta eanet muohttán go mii lea dábálaš lulimus guovlluin Østlánddas ja Sørlánddas.

    Unnimus lea Trøndelágas, Nordlánddas, Romssas ja Nuorta-Finnmárkkus muohttán.

  • Kaldeste vinteren på over ti år

    Vinteren som er bak oss har vært den kaldeste på over ti år.

    På landsbasis har vinteren vært 1,6 grader kaldere enn normalt.

    Forrige gang en vinter var kaldere her til lands, var i 2012/2013. Da ble kulda målt til 2,9 grader under normalen, skriver Norsk Klimaservicesenter i en pressemelding.

    Flere steder i landet ligger det store snømengder. Ved utgangen av februar hadde sørlige områder på Østlandet og Sørlandet over 300 prosent av de normale snømengdene.

    Minst snø sammenlignet med normale nedbørsmengder var det i deler av Trøndelag, Nordland, Troms og Øst-Finnmark.