Hopp til innhold

Guhtta jage vuordatjam sáme galbajt

Guhtta jage l gållåm dallutjis gå Divtasvuona suohkan oassálasstij sáme giellaháldadimguovlluj, valla bijllarahtij milta la dåssju suohkana namma mij la sámegiellaj ja mij vuoset boahtám la sáme suohkanij. Bájkenammagalba vilá vádnuni.

Miriam Paulsen beklager at det kun er norske navn i Tysfjord

Miriam Paulsen ij lijkku gå li dåssju dárogielak galba Divtasvuonan.

Foto: Sander Andersen / NRK

Guokta jage dás åvddål åtsådij sámedikkepolitihkkár Miriam Paulsen nammagalbajt sámegiellaj bijllarahtij milta ietjas sijddasuohkanin.

Sæmmi bále sáddij Divtasvuona suohkan nammaoajvvadusájt Stáhta bijllarahtedåjmadahkaj, valla dálátjij ælla galba sámegiellaj ihtám rahtij milta.

Politihkkára mielas la dal muddo juoga dáhpáduvvá


– Ælváv badjelasj guokta jage la gållåm, ja vilá ælla bájkenammagalba sadjásisá. Munji vuojnnet dagu Stáhta rahtedåjmadagán li berustahtes guotto sáme galbajt åttjudit, javllá NSR:a sámedikkepolitihkkár Miriam Paulsen.

Marianne Eilertsen, gen åvdåsvásstádus li galbajda Stáhta rahtedåjmadagán jáhttá dal dille ietjájduvvá.

– Suohkana namma galbajn Divtasvuonan li dal sadjásisá, ja bierriv javllat gå ålles guovlluj gehtja, de la ållo dáhpáduvvam sáme galbaj hárráj, ja dat la de juoga masi tjalmostip. Mij válldep ássjijt maŋenagi, ja bájkenammagalba båhti dal sadjásisá gidá guovlluj.

Dát sámepolitihkkárav ávvudahttá.

– Mån la ávon gå sån jáhttá sáme galba dal sadjásisá båhti. Doajvov ålles suohkan dal galbbiduvvá, ij dåssju Ájluovtasuorre, javllá Miriam Paulsen.

Korte nyheter

  • Kárášjoga eatnamiid diggeášši loahpahuvvon

    Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

    15000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

    Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

    Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

    FeFo-direktør Jan Olli under rettssak om Karasjok
    Foto: Stian Strøm / NRK
  • Stáhta fállá 188 miljovnna boazodollui 

    Stáhta fállá 188 miljovnna boazodollui, ovdalgo 2023/2024 boazodoallošiehtadallamat leat álgán, čállá IFinnmark. Das lea 8 miljovnna lassáneapmi otnáš šiehtadusa ektui.

    Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi (NBR) gáibádus boazodoallošiehtadussii bođii árabut dán mánu. Šiehtadusa sturrodat lea 260 miljovnna kruvnna, 80 miljovnna kruvnna eanet go dálá šiehtadus.

    Stáhta ja NBR šiehtadallaba juohke jagi ođđa boazodoallošiehtadusa.

    Šiehtadallamat gaskal stáhta ja NBR:a álget guovvamánu 7.beaivve ja loahpahuvvojit maŋimuštá njukčamánu 1.beaivve

    Inge Even Danielsen
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Bággosáhkohit Finnmárkoopmodaga

    Luonddudirektoráhta árvvoštallá bággosáhkohit Finnmárkkoopmodaga go eai leat čorgen boares fanasdivohaga Buođggáidnjárggas, Finnmárkkus.
    Nu čállá Mátta-Várjjat áviisa
    Luonddudirektoráhta oaivvilda ahte finnmárkkuopmodat guhte eaiggáduššá báikki dál, sis dat lea geatnegasvuohta čorget guovllu.
    FeFo ges čujuha ahte stáhtas dat lei eaiggátvuohta báikái, dalle go nuoskkiduvvui.

    FEFO vinter
    Foto: Mariam Eltervåg Cissé / NRK