Hopp til innhold

Geavaha gáktebeaivvi geahččalit oažžut Tesla ásaheaddji ságaide

Sámepolitihkkára mielas ii leat doarvái dušše gávtti coggat gáktebeaivve. Son háliida cealkit Elon Muskii dearvvuođaid.

Andrei Danilov, Andrej Danilov

POLITIHKKE GÁKTEBEAIVVE: Andrei Danilov čájeha báhpára masa lea čállon «#AnswerUsElonMusk», «#NoNickelFromNornickel» ja «#DefendIndigenousArctic».

Foto: Privat

– Bávččagahttá mu oaidnit mo industriijafitnodagat bilidit min eatnamiid Sámis. Dát fitnodagat eai beroš min rávvagiin. Guoládaga sámit čálle reive Nornickel fitnodahkii jo jagis 2014, muhto fitnodagas eai leat vel vástidan.

Nu čilge lujávrelaš Andrei Danilov.

Danilov lea eret Guoládagas Ruoššas, ja lea Sámiráđi várrelahttu. Sámiráđđi celkkii gieskat čielgasit, ahte sii dorjot áŋgirdeami ávžžuhit Tesla fitnodaga hilgut Nornickel buktagiid.

Monchegorsk forurensning

NUOSKKIDUVVON: Mončegorskas Guoládagas leat sihke áibmu ja eatnamat garrasit nuoskkiduvvon industriijadoaimmaid geažil. – Eatnoamat leat šaddan sáttomeahccin, čilge Danilov.

Foto: Andrei Danilov / Privat

– Suvdilis boahtteáigi

Guoládaga Sápmelaččaide lea váivi oaidnit man láhkái Nornickel lea bilidan eatnamiid Taimirnjárggas. Seammá ilgadis dilli lea Guoládagas.

Danne leat Taimir guovllu olbmot ja Murmansk guovllu olbmot ovttastan návccaideaset.

Elon Musk

II VÁSTIT: Tesla vuođđudeaddji Elon Musk.

Foto: NRK

– Ráhkis Hearrá Elon Musk. Mii bivdit du, ahte it oasttašivčče nihkkela, veaikki dahje eará buktagiid maid Ruošša ruvkefitnodat Nornickel buvttada.

Nie čállo reivves mii lea sáddejuvvon Tesla fitnodaga álggaheaddjái ja oamasteaddjái, Elon Musk.

Tesla vástida dán:

– Mis ii leat makkárge kommentára áššái, čállá Tesla Norgga ja Islándda Senior gulahallanhoavda Even Sandvold Roland šleađgapoasttas NRK:ii.

Son čujuha Tesla ehtalaš njuolggadusaide. Dain deattuhuvvo ahte fitnodat oppa buvttadanráiddus galgá váldit birasovddasvástádusa, ja láhttet ehtalaččat.

Christina Henriksen

GÁIBIDA SUVDILIS BOAHTTEÁIGGI: Sámiráđi presideanta Christina Henriksen.

Foto: NSR

– Suvdilis boahtteáigi eaktuda industriija ja fitnodagaid mat váldet ovddasvástádusa. Nu gohčoduvvon suvdilis čovdosat eai sáhte dáhpáhuvvat jus dat čuhcet eamiálbmogiidda ja birrasii. Dalle dat ii šat leat suvdilis čoavddus, cealká Sámiráđi presideanta Christina Henriksen.

Kampánja #AnswerUsElonMusk lea álggahuvvon Davve-Ruoššas danne go oaivvildit NorNickel ii čuovvol birasgeatnegasvuođaidis Taimirnjárggas dahje Guoládagas.

– Nornickel fitnodagas leat bilideaddji industriijadoaimmat. Eaige sii leat sámi álbmogis jearran lobi čađahit doaimmaideaset, deattuha Danilov.

– Gávttiin čalmmustahttit kultuvramet

Andrei Danilov lohká iežas čiŋadit gávttiin nu dávjá go sáhttá. Dan son dahká maiddái gáktebeaivve.

Danilov lohká Guoládaga sámekultuvrra garrasit áiton. Danne lea gáktebeaivi mávssolaš doaibma čalmmustahttit sámekultuvrra.

– Go cokkan gávtti de lean mielde ovddideamen duddjoma, árbevieruid ja iežan identifiserema, čilge Danilov.

Andrei Danilov, Andrej Danilov med sin datter Marina

RÁMIS: Andrei Danilov nieiddainis Marina (10). – Son lea maid hirbmat rámis go gávttiin čiŋada.

Foto: Privat

Lujávrelaš lohká iežas juohke beaivve geavahit gávtti elemeanttaid. Maiddái dalle go sus leat badjelis oarjemáilmmi biktasat. Erenoamážit boahkána.

– Ollugat jerret mus manne nu? Mun vástidan sidjiide, ahte dáinna čájehan iežan sámevuođa. Ná muitalan gii mun lean. Jus geavahan sámi gárvvuid de mu siellu rievdá, čilge son.

Čihččet gáktebeaivi

Noereh nuoraidorganisašuvdna dat ásahii sámi gáktebeaivvi.

Cuoŋománu 10. beaivve jagis 2014 lágiduvvui vuosttaš gáktebeaivi miehtá Sámi. Das rájes lea jahkásaččat lágiduvvon dán beaivve.

Dán jagi maŋiduvvui gáktebeaivi čakčamánu 10. beaivái koronavirusa geažil.

– Stuorra áigumuš gáktebeivviin lea dahkat gávtti fas árgabeaibivttasin. Mis ii leat miige váttisvuohta dainna, ahte oappámet ja vielljamet Guoládagas geavahit dán gižžobeaivin, lohká Noereh jođiheaddji Elen Ravna.

Korte nyheter

  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK
  • Krever egen distriktskvote

    Fiskerne i Vardø ba Trygve Slagsvold Vedum om en egen distriktkvote da finansministeren besøkte fiskeværet på mandag.

    Fiskere i åpen gruppe, de som har fiskebåter under 11 meter, har mistet rundt halvparten av kvota i år - sammenlignet med i fjor.

    Og signalene er at kvotene må reduseres ytterligere i årene framover.

    Det slår hardt ut for Vardø der store deler av fiskeflåten er i åpen gruppe.

    Leder for Vardø fiskarlag, Frode Robertsen, frykter fraflytting.