Finnmárkku smávvafuođđobivdu

Suoidnemánu vuosttas beaivvi rájes ožžo finnmárkulaččat oastit áigodatkoarttaid FeFos boahtte čavčča smávvafuođđobivdui. Mánotbadji das maŋŋá nappo borgemánu vuosttas beaivvi rájes, besse fas eará guovlluid olbmot oastit beaivebivdokoarttaid Finnmárkui. FeFo lea bidjan vuovdit vissis logu beaivebivdokoarttaid. De fas go nállelohkan lea čađahuvvon borgemánu gaskamuttus, de sáhttet vel eanet beaivebivdokoarttat boahtit vuovdimassii.

Korte nyheter

  • Paven vil ha forsoning med urfolk

    Pave Francis i den katolske kirken vil besøke Canada for å bidra til forsoning mellom kirken og urfolkene i landet.

    Reisen er utløst av avsløringer om de mange urfolkbarna som døde mens de gikk på internater. Flere av de beryktede skolene ble grunnlagt og drevet av den katolske kirken.

    Paven har fremdeles ikke gitt ut en formell beklagelse på kirkens vegne.

  • Sámi girji nominerejuvvon

    Girječálli Kirste Paltto ja Laila Labba (govvasárgu) leaba nominerejuvvon Davviriikkaid Ráđi mánáid- ja nuoraid 2021 girjjálašvuođa bálkkašupmái. Lea goalmmát geardi go Paltto girji nominerejuvvo ja girječálli dadjá ahte lea dehálaš ahte sámi girjjálašvuohta, erenomážit mánáidgirjjálašvuohta, maid oidno ja gullo olggobealde Sámi. Lea vuosttaš girji masa Labba lea hábmen govaid. – Hirbmat somá! Kirste lea hui čeahpes girječálli ja ádden bures go girji lea nominerejuvvon, dadjá Labba. Vuoiti almmuhuvvo skábmamánu 2. b. Københámmanis ja Laila Labba searvá doaluide.

    Kirste Paltto ja Laila Labba
    Foto: Kimmo Pallari ja June Bjørnback
  • Boavas gáibidit ándagassii atnuma

    Kanada álgoálbmotjođiheaddjit gáibidit ahte boava Frans átnu ándagassii katolalaš girku daguid ovddas go son boahtá Kanádas fitnat. -Ii leat doarvái, ahte boava dušše fitná Kanadas, muhto son ferte atnut ándagasssi ja buvttadit daid vahágiid ovttas maid girku lea dagahan, oaivvildit jođiheaddjit. Vatikána dieđihii gaskavahku, ahte boava Frans finašii mielas Kanádas, muhto ii dieđe vuos goas. Árabut dán jagi gávdnojedje badjel duhát merkekeahtes mánáhávddi Saskatchewanas ja Brihttalaš Kolumbias internáhtaskuvllaid lahka. Assimiliseren álggii Kanádas 1883:s ja badjel 154 000 máná rivvejuvvojedje ruovttuin ja dolvojuvvojedje dáidda internáhtaskuvllaide. 60 prosentta dáin internáhtaskuvllain gulle katolalaš girkui, nu čállá ctvnews ođasdoaimmahat.

    Cowessess First Nation minnestund
    Foto: APTN National News