Dutki: – Bihtánsámegiela sáhttá ealáskahttit

Dál eai leat šat go sullii 40 - 50 olbmo geat hupmet bihtánsámegiela ja dušše moattis dáin ásset Norggas. Dattet ge jáhkket dutkiid leat vejolaš ealskahttit giela.

 Joshua Wilbur

Joshua Wilbur lea fargga logi jagi dutkan ja kárten bihtánsámegiela dili.

Foto: Privat

– Giellalávgumiid, ođđa oahpponeavvuid ja áŋgiris rávisolbmuid bokte lea vejolaš oažžut eanet olbmuid hupmagoahtit bihtánsámegiela Norggas ge, lohká dutki Joshua Wilbur.

Son lea 2008 rájes dutkan bihtánsámegiela. Wilbur ii loga leat álki áibbas dárkilis logu addit das man gallis dál máhttet giela, go muhtumat maid áddejit giela, vaikko eai arvva nu olu hupmat giela. Lea oalle čielggas goit ahte Norgga bealde lea giella measta jávkan eatnigiellan.

Ohppet julev ja lullisámiin

Stig Morten Kristensen har tro på at alle samiske språk i regionen blir en del av det nye språksente

Stig Morten Kristensen lea Bihtánsámi guovddáža, Duoddara Raffe, beaivválaš jođiheaddji.

Foto: Sander Andersen / NRK

Moadde jagi dassái leat maid gielladutkit einnostan ahte bihtánsámegiella oalát jávká.

Bihtánsámi guovddáža beaivválaš jođiheaddji, Stig Morten Kristensen, dattetge oaivvilda, nugo Wilbur, ahte giela ain lea vejolaš seailluhit.

– Mii geat bargat dáinna gielain beaivválaččat dovdat bihtánsámiin nana beroštumi juoga dahkat, vai giella ealáskivčče, lohká Kristensen.

Sii leat maid oahppan olu das movt julev ja lullisámit nannejit iežaset gielaid

– Earret eará leat sii oaidnán ahte lullisámegielat vánhemat, geat ieža leat rávisolmmožin oahppagoahtán giela, leat nákcen iežaset mánáide oahpahit lullisámegiela, čilge Wilbur.

Pitesamisk ordbok

Bihtánsámi ja Ruoŧa sátnegirji ilmmai diibmá. Dán lohket giellaáŋgirdeaddjit ávkkálaš giela seailluheamis, muhto ohcalit lasi oahpponeavvuid bihtánsámegillii.

Foto: Sander Andersen / NRK

Sávvet oahpponeavvuid

Ovdal juovllaid ilmmai bihtánsámi sátnegirji, mii lea dehálaš sidjiide geat dál livčče oahppamin giela.

Wilbur ja Kristensen sávvaba ahte eiseválddit ge vuoruhivčče bihtánsámi oahpponeavvuid ráhkadeami.

– Bihtánsámiin lea dáhttu ealáskahttit giela, ja dalle livčče vuogas jos juobe veahá oahpponeavvut ráhkaduvvojit bihtánsámegillii ge, lohká Kristensen.

Pitesamisk område - Kilde: A grammar of Pite Saami, Joshua Wilbur, 2014

Kárta mii čájeha bihtánsámi guovllu. (Kárta lea girjjis «A grammar of Pite Saami», Joshua Wilbur, 2014)

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Korte nyheter

  • Paven vil ha forsoning med urfolk

    Pave Francis i den katolske kirken vil besøke Canada for å bidra til forsoning mellom kirken og urfolkene i landet.

    Reisen er utløst av avsløringer om de mange urfolkbarna som døde mens de gikk på internater. Flere av de beryktede skolene ble grunnlagt og drevet av den katolske kirken.

    Paven har fremdeles ikke gitt ut en formell beklagelse på kirkens vegne.

  • Sámi girji nominerejuvvon

    Girječálli Kirste Paltto ja Laila Labba (govvasárgu) leaba nominerejuvvon Davviriikkaid Ráđi mánáid- ja nuoraid 2021 girjjálašvuođa bálkkašupmái. Lea goalmmát geardi go Paltto girji nominerejuvvo ja girječálli dadjá ahte lea dehálaš ahte sámi girjjálašvuohta, erenomážit mánáidgirjjálašvuohta, maid oidno ja gullo olggobealde Sámi. Lea vuosttaš girji masa Labba lea hábmen govaid. – Hirbmat somá! Kirste lea hui čeahpes girječálli ja ádden bures go girji lea nominerejuvvon, dadjá Labba. Vuoiti almmuhuvvo skábmamánu 2. b. Københámmanis ja Laila Labba searvá doaluide.

    Kirste Paltto ja Laila Labba
    Foto: Kimmo Pallari ja June Bjørnback
  • Boavas gáibidit ándagassii atnuma

    Kanada álgoálbmotjođiheaddjit gáibidit ahte boava Frans átnu ándagassii katolalaš girku daguid ovddas go son boahtá Kanádas fitnat. -Ii leat doarvái, ahte boava dušše fitná Kanadas, muhto son ferte atnut ándagasssi ja buvttadit daid vahágiid ovttas maid girku lea dagahan, oaivvildit jođiheaddjit. Vatikána dieđihii gaskavahku, ahte boava Frans finašii mielas Kanádas, muhto ii dieđe vuos goas. Árabut dán jagi gávdnojedje badjel duhát merkekeahtes mánáhávddi Saskatchewanas ja Brihttalaš Kolumbias internáhtaskuvllaid lahka. Assimiliseren álggii Kanádas 1883:s ja badjel 154 000 máná rivvejuvvojedje ruovttuin ja dolvojuvvojedje dáidda internáhtaskuvllaide. 60 prosentta dáin internáhtaskuvllain gulle katolalaš girkui, nu čállá ctvnews ođasdoaimmahat.

    Cowessess First Nation minnestund
    Foto: APTN National News