Hopp til innhold

Ballá neaskinmašiinna ráigat gápmasiid

Duojár eahpida ahte mašiinna neskon gápmasat šaddet lihká buorit, go gápmasat mat leat neskon árbevirolaččat.

Duodji utøver har store forventninger til den nye skankemaskinen som Sametinget har ordet til Duodjeinstituhtta.

Duodjeinstituhta Inga Hermansen oaččui sihke njuoska ja goike gápmása duojáris Karen Márehis(ruoná jáhkka mašiinna duohken). Duojár áiggui iskkat ráigá go mašiidna goike gápmasa.

Karen Máret lea neaskán bohccogápmasiid olles eallinagi.

Dál son árvvoštallá áibbas ođđa neaskinmašiinna ávkkástallat, muhto ballá ahte dainna eai šatta lihká buorit gápmagat go jiehkkuin.

– Mun háliidan oaidnit lea go dat dakkár mii gaikkoda gápmasiid. Jus šaddet olu ráiggit maid šaddá duokŋat, de gal eai biste gápmagat nu guhka, lohká duojár Karen Máret Sara.

Sámediggepresideantta almmuhii mašiinna

mánnodaga bođii Sámediggepresideantta almmolaččat čájehit ja bidjat atnui neaskinmašiinna Guovdageainno duodjeinstituhtas.

– Neaskit lea losses bargu. Mun sávan dát mašiidna sáhttá maid addit eanet dietnasa duojáriidda, lohká Sámediggepresideantta Aili Keskitalo.

Sámediggi skeŋke mašiinna sihke Guovdageidnui ja Kárášjohkii, mat mákset oktiibuot 28 000 euro.

Hástalii Duodjeinstituhta jođiheaddji

Duojár Karen Máret hástalii Inga Hermansena geahččalit neaskit sihke njuoska- ja goikegápmasa.

Olbmot geat ledje boahtán mašiinna almmuheapmái šuohkihedje go oidne man linis ja dimis mašiinna neskon gámas šattai.

– Dát gal šattai buorre, lohká Duodjeinstituhtta-jođiheaddji Inga Hermansen ja geahčesta Karen Máreha guvlui ja dadjala vel.

– Na jus duojár ieš lea duhtavaš gii galgá dáinna gápmagiid goarrut.

– Jua, mun gal lean duhtavaš, vástida Karen Máret, seammás go studere dan easka neskon goikegápmasa, mii šattai nu fiinnis.

Njealje minuhtta ádjána neaskit gápmasa

Duodjeinstituhta Hermansen muitala ahte dábálaččat ádjána jiehkkuin neaskit sullii 20 minuhtta ovttain gápmasiin. Mašiinnain ii ádján go njealje minuhtta.

Muđui muitala ahte duojáriidda šaddá hálbi boahtit mašiinnain neaskit.

Mii eat boađe váldit eará sullii 20 ruvnno gotturis(njealji gápmasis), lohká son.

Jáhka buoret dietnasa mašiinnain

Karen Máret áigo ávkkástallagoahtit mašiinna ja jáhka buoret dietnasa šaddat mašiinnain.

– De sáhttá, manne ges ii. De don it dárbbaš oainnat neaskit. Beasat baicca dikšut ja álgit goarrut dan sadjái go neaskit, lohká son.

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton Stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká, nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.