Dán geasi vurdet fas ruoššaluosa leavvat jogaide.
Sávatkeahtes šládja goargŋu jogaide juohke nuppi jagi go das lea guovtti jagi eallingeardi.
Dán jagi leat 21 olbmo virgáiduvvon ruoššaluosa hehttet goargŋumis Deanučázádahkii, man gohčodit Norgga deháleamos luossajohkan.
Buođđu, mii ceggejuvvui guokte jagi dassái, nagodii dušše bissehit 7666 guoli 170.000 guolis, čájehit Birasdirektoráhta logut.
– Dat stuorra erohus lea ahte mii dál giddet olles deanu, lohká prošeaktajođiheaddji Roar Sandodden.
Dá leat ceggemin stoalporáiddu 400 mehtera govda etnui. Fargga bargagohtet cegget dán jagáš buođu.
Foto: Harry Johansen / NRKGiddejit deanu
Deanu-buođu loahppahaddi šaddá sullii 20 miljon ruvnnu, einnostit Birasdirektoráhtas.
Oktiibuot lea biddjon 72 miljon ruvnnu hehttet ruoššaluosa goargŋumis norgga jogaide.
Masá 30 proseantta olles ruoššaluosa-bušeahtas manná Deanu buđđui.
Muhto eai leat nu sihkkarat ahte lihkostuvvet.
Birasdirektoráhta einnosta prošeavtta máksit birrasii 20 miljuon ruvnnu, lohká Sturla Brørs.
Foto: Harry Johansen / NRK– Lea oahpes ášši ahte mii eat ožžon dan doaibmat 2023:s. Doppe besse olu guolit. Mii jáhkkit ahte eanaš oassi manai plástta áiddi čađa, lohká Birasdirektoráhta seniorráđđeaddi, Sturla Brørs.
Váldoerohus dán jagi buođus, 2023:a buođu ektui lea ahte dál giddejit olles joga alumiidnaáiddiin.
Dasa lassin lea buođđu sirdojuvvon vihtta kilomehtera vulos.
– Hástaleaddji johka
Čáhci gosa buođđu dál leat huksemin, lea jaskadeabbo, muhto maiddái čiekŋaleabbo.
Lea ain oalle hástalus bargat deanus, go lea nu stuoris ja doppe lea olu čáhci, čilge prošeaktajođiheaddji Roar Sandodden.
– Dat ii leat nu coagis, ii ge nu čieŋal, muhto hui govdat ja lea olu čáhci. Lihkus ii leat nu garra rávdnji justa dán guovllus. Muhto dat lea dat eanemus hástaleaddji johka gos mii bargat.
Brørs ja Sandoddenis lea doaivva ahte buođđu boahtá doaibmat buorebut go 2023:s.
Foto: Harry Johansen / NRK– Báikkálaččat leat fuolas go giddebehtet olles deanu (eamiluosa dihtii). Lea go dasa buorre sivva?
– Mii mannat dása gudniin. Midjiide lea deháleamos gáhttet luosa. Dat lea deháleabbo go ahte mii nagodat ruoššaluosa darvehit.
– Jos de čuožžila dilli dáppe geassit gos mii dovdat ahte dat čuohcá luosa dearvvašvuhtii, de mii sáhttit gártat dakkár dillái ahte fertet rahpat buođu.
Buot deháleamos lea áimmahuššat eamiluosa, oaivvilda Šibitdoavtterinstituhtta Roar Sandodden.
Foto: Harry Johansen / NRKSandoddenis ii leat dušše jáhkku ahte nagodit darvehit eambbo ruoššaluosa dán jagi. Sus lea maid jáhkku ahte nagodit buvttadit borramuša olbmuide.
– Dán jagi lea mis šiehtadus Báhccavuona guollerusttegiin. Sii vižžet guoli beaivválaččat, man mii leat galmmiidan.
– Jáhkku
Šibitdoavtterinstituhtta dat doaimmaha ruoššaluosabuođu plánema, huksema ja doaimma, Birasdirektoráhtta gohččuma mielde.
Deatnulaš Camilla Mudenia lea okta dan 21 olbmos geat leat virgáduvvon bargat ruoššaluosa hehttemis goargŋut dan stuorra rádjeetnui Norgga ja Suoma gaskkas.
– Mus lea buoret doaivva dál ahte boahtá lihkostuvvat. Orro buorebut plánejuvvon ja mii leat iskat eanet dan háve.
Camilla Mudenias lea doaivva.
Foto: Harry Johansen / NRKLogi daid bargiin leat ge báikkálaš olbmo, ja dasa lassin leat máŋga suomabeale bargit. Máŋggas dain ledje mielde dán barggus 2023:s maid.
– Mun jáhkán ahte dat boahtá doaibmat buorebut ja lea duođai buoret doaivva ahte mii beassat bargat dan mii lea plána bargat dál, eret váldit ruossaluosa.
Geahča TV-ášši ruoššaluossabuođu birra.
Ruoššaluossa
Manin ii leat ruoššaluossa bures boahtin? Ruoššaluossa lea amas šládja Norggas. Dutkit eai leat sihkkarat makkár váikkuhusat das sáhttet leat Norgga jogaid lunddolaš guollešlájaide, go ruoššaluosa oanehis áiggis šaddá nu vallji.
Mii sáhttá geavvat jos eai bisset ruoššaluosa? Ballu lea ahte stuorra ruoššaluossahivvodat sáhttá dagahit ahte atlanterluossa, mearraluossa ja eará šlájat Norgga jogain sáhttet jávkaduvvot. Dutkiin eai leat vuos buot vástádusat, ja ain lea ollu bargu gávnnahit mo norgga luossajogat váikkuhuvvojit ruoššaluosas.
Manne lea Deatnu nu dehálaš? Deatnu lea okta Norgga stuorámus jogain. Duháhiid jagiid lea deatnu geavahuvvon báikkiolbmuin. Sii leat oggon ja eallán Deanuluosas. Deatnu lei maid dovddusin Eurohpá deháleamos luossajohkan, go lei sihke olu ja stuorra luossa eanus. Maŋimuš jagiid lea Deanuluosa mearri njiedjan, ja oaivvildit ruoššaluossan leat okta vejolaš sivvan dasa.
Giđđadulvi sáhttá dahkat hástalussan buođuid cegget:
Finnmárkku jogat leat dulvan duoddariid olu muohttaga geažil. Ruoššaluossa soaitá de beassat goargŋut jogaide ovdalgo buođuid gerget cegget.
