Hopp til innhold

Dál lea dán stadionas sámegielnamma

Alfheim Stadion Romssas molsu nama ja šaddá Romssa Arena.

Alfheim stadion fargekorrigert

MOLSU NAMA: Romssa Valáštallansearvvi ruoktošillju lea jagi 1963 rájes leamaš Alfheim Stadion. Odne stadion oaččui ođđa nama, Romssa Arena.

Foto: DAN ROBERT LARSEN / NRK

Les om dette på norsk

– Dát lea stuorra beaivi Romssa Valáštallansearvvi (TIL) historjjás. Boares Alfheim Stadion lea čuvvon min máŋga jagi. Diibmá mearrideimmet vuovdit stadionnama, čilge Romssa Valáštallansearvvi beaivválaš jođiheaddji Øyvind Alapnes.

Ruhtadili geažil searvi mearridii diibmá vuovdit spábbačiekčanšillju nama.

Sis ledje guokte molssaeavttu. Nubbi lei gávppálaš dahje kommersiealla namma. Nubbi lei sámegielnamma.

– Mii válljiimet Romssa Arena. Jáhkán dá lea dakkár čáppa namma masa ollugat liikojit, doaivu Alapnes.

Øyvind Alapnes

RÁMIS: TIL beaivválaš jođiheaddji Øyvind Alapnes lea hirbmat rámis ođđa stadionnamain. – Mii leat sámi ássanguovllus ja olu sápmelaččat dorjot min. Danne lea vuogas, ahte min stadionas lea sámegielnamma, oaivvilda Alapnes.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Sámi fitnodat hábmen dovdomearkka

TIL lea fáluhangilvvu bokte mearridan geat ožžot dan stuorra gudni ráhkadit Romssa Arena dovdomearkka dahje logo.

Sámi fitnodat Árvu Design dat vuittii dán gilvvu.

– Dát bargu lei hui miellagiddevaš ja somá. Hástalus lei hutkat makkár sámi erenoamášvuođa mii sáhttit ráhkadit dán ođđa nammii. Mii leat maid inspirašuvnna viežžan arenain eará guovlluin máilmmis, čilge Marie Louise Somby.

Marie Louise Somby

GIELLA OIDNOSIS: Marie Louise Somby liiko dasa go sámegiella ná boahtá eambbo oidnosii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Fitnodagas leat golmmas bargan dáinna. Eanaš dihtoriin, muhto maiddái giehtasárgumiid ja čállima bokte. Sámegiella, kultuvra ja historjá lea maid leamaš mávssolaš dán barggus.

– Logos lea ovtta oasis dološ sámi muorrabustávat, čilge Somby.

Stine Marje Vars lea hirbmat ilus go Alfheim Stadionas dál lea sámegielnamma.

– Sámegiella han lea mu eatnigiella. Munnje lea hui dehálaš, ahte sámegiella oidno. Vuogas go oidno juohke sajis árgabeaivválaččat. Mun liikon go mu giella oidno ja go dan beasan geavahit, oaivvilda Vars.

Stine Marje Vars

GIELLA OIDNOSIS: Stine Marje Vars háliida sámegiela oaidnit, gullat ja geavahit juohke sajis gos lea.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Lokte sámegiela árvvu

Ođđa stadionnama almmuheami oktavuođas vuolláičállojuvvui ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja TIL gaskkas.

Sámediggeráđđelahttu Runar Myrnes Balto mielas lea mávssolaš sámegiela árvui go giella ná čalmmustahtto.

– Jáhkán stadiona sámegielnamma lea mielde loktemin sámegiela árvvu ja maiddái sámi báikenamaid árvvu. Jáhkán dan, ahte go Romsa lea nu stuorra ovdagovva sáhttá leat mielde váikkuheamen ja movttiidahttimin eará aktevrraid dahkat dan seammá, sávvá Balto..

Sametingsråd Runar Myrnes Balto (Norske Samers Riksforbund)

LOKTE GIELA ÁRVVU: Sámediggeráđđelahttu Runar Myrnes Balto lea ilus go Romssa valáštallansearvi nu bures čalmmustahttá sámegiela.

Foto: Hans Ludvig Andreassen / NRK

Elle Nystad lea Romsa dál prošeavtta bokte leamaš mielde váikkuheamen dasa, ahte stadionas dál lea sámegielnamma.

– Munnje gii orun dáppe Romssas mearkkaša olu go olbmot geat áigot Romssa Valáštallansearvvi stadiona birra hállat fertejit geavahit sámegielnama. Dathan lokte sámegiela hui alla dássái, oaivvilda Nystad.

Elle Nystad

LOKTE GIELA ÁRVVU: Elle Nystad lea ilus go eambbosat fertejit sámegiela geavahit go hállet Romssa valáštallansearvvi stadionas.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Sámegiella mávssolaš

Troms Kraft fitnodat dat lea oastán Alfheim Stadiona nammavuoigatvuođa boahtte viđa jahkái. Sii leat leamaš mielde mearrideamen ođđa nama.

Haddi lea 25 miljon ruvnnu.

Romssa Arena

OĐĐA NAMMA: Romssa Arena lea stadiona ođđa namma.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Midjiide lea dát stuorra beaivi go sáhttit almmuhit dán buori nama TIL ruovttošilljui. Dán birra leat TIL:ain guhká hállan. Min mielas lea mávssolaš leat mielde nannemin sámegiela, lohká Troms Kraft bajimuš hoavda Semming Semmingsen.

Sii leat jo iežaset neahttafitnodaga gohčodan Arva, mii lea davvisámegielsátni ja mearkkaša energiija dahje dáhttu dahkat juoidá.

– Mis lea maid diehtojuohkinsiidu neahtas, mas leat dieđut sámegillii. Mii leat maid ovdal dorjon TIL sámekultuvrra čalmmustahttima Romsa dál prošeavtta bokte, čilge Semmingsen.

Portrettbilde av Semming Semmingsen

DOARJU SÁMEGIELA: Troms Kraft bajimuš hoavda Semming Semmingsen lohká fitnodaga doarjut sámegiela.

Foto: Marius Fiskum

Ostet buorredáhtu?

Semmingsen dovddasta ahte sin fitnodat doaibmá dakkár guovlluin, gos sáhttet šaddat hástalussan boazodollui.

Dan son ii loga oppanassiige dárbbašit eahpidit.

– Goasii juohke sajis Davvi-Norggas gos áiggošeimmet hukset iežamet elrávdnjelinnjáid ja gosa áiggošeimmet hukset elrávdnjerusttega, de leat dá dakkár guovllut maid boazodoallu jo geavaha. Danne lea dákkár doarjja sámekultuvrii mávssolaš, oaivvilda Semmingsen.

Mearkkašago dat ahte dii ovtta láhkai oastibehtet buorredáhtu?

– Ádden bures, ahte olbmot sáhttet áddet ášši nu. Mii dovddastat, ahte mii leat hástalussan boazodollui. Seammás geahččat mo sáhttit buhtadit vahágiid. Dalle sáhttit leat mielde nannemin eará osiid sámi kultuvrras, vástida Semmingsen.

Vindturbiner Sommarøy i Tromsø

BIEGGAJORRIT: Dát bieggajorrit leat Romssa gielddas Sommarøy guovllus. Troms Kraft lea geahčadan eará guovlluid gosa dákkáriid sáhtášii hukset.

Foto: Jørn Inge Johansen/NRK

Semmingsen deattuha, ahte sii vuosttažettiin áigot ságastit, šiehtadit ja lihtodit daiguin boazoorohagaiguin maidda vejolaš huksen guoská. Doarjja sámegillii ja sámi kultuvrii máksu beroškeahttá mo dáiguin ságastallamiiguin manná.

TIL doarjalanjoavku Forza Tromsø jođiheaddji, Morten Killingberg, lohká váldit bures vuostá ođđa stadionnama.

– Vuosttažettiin jurddašan, ahte dát lea stuorra mearkabeaivi TIL historjjás. Mii leat leamaš bures mielde proseassas nammarievdadeamis. Oaččuimet diibmá jo gullat jurdagiin addit stadionii sámegielnama. Dat orui Forza Tromsø stivrra mielas buorre jurdda, muitala Killingberg.

Morten Killingberg

DOARJU SÁMEGIELNAMA: Forza Tromsø jođiheaddji Morten Killingberg liiko ođđa sámegielnammii. – Mii leat hirbmat rámis. Romssas orrut olu sápmelaččat geat dorjot Romssa Valáštallansearvvi, deattuha Killingberg.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Korte nyheter

  • Samisk Hus Tromsø ble åpnet med joik

    Loga sámegillii

    Den samiske joikeren Sara Marielle Gaup Beaska fikk den store æren å åpne Samisk Hus Tromsø med joik.

    Hun fremførte tre joiker, blant annet «Romssa suolu (Tromsøya)» av Ande Somby og Gaup Beaska sin egen kjente joik «Gulahallat eatnamiin.»

    I sin prolog tok gratulerte forfatteren og journalisten John Gustavsen alle samene i Tromsø med sitt nye møtested.

    Samtidig brukte han anledningen til å ta et oppgjør med den stygge måten reineier Per Kitti på Kvaløya er blitt behandlet av myndighetene.

    Aksjeselskapet Samisk Hus Tromsø ble offisielt stiftet 15. februar 2023. Eiere er Tromsø kommune, Sametinget og Troms fylkeskommune.

    Sara Marielle Gaup Beaska
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Romssa Sámi Viessu rahppui luđiin

    Les på norsk

    Sápmelaš juoigi Sara Marielle Gaup Beaska oaččui dan stuorra gudni rahpat Romssa Sámi Viesu luđiin.

    Son juoiggai golbma luođi, earret eará Ande Somby bidjan luođi «Romssa suolu» ja Gaup Beaska dovddus luođi «Gulahallat eatnamiin.»

    Prologastis lihkuhii girječálli ja journalista John Gustavsen Romssa sápmelaččaid ođđa deaivvadanbáikkiin.

    Seammás son geavahii maid liibba cuiggodit eiseválddiid dan fasttes vuogis mo Sállira boazosápmelaš Per Kitti lea gieđahallon.

    Romssa Sámi Viesu vuođđudus ásahuvvui virggálaččat guovvamánu 15. beaivve jagis 2023. Oamasteaddjit leat Romssa gielda, Sámediggi ja Romssa fylkkagielda.

    Sara Marielle Gaup Beaska
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Samiske dramatikere debuterer ved Det Norske Teatret

    Fire samiske dramatikerer debuterer med nye tekster under Heddadagene på Det Norske Teatret lørdag kl. 13.00.

    Manusprosjketet, «Sápmi muitala/forteller», ble satt i gang for et par år siden, og er et samarbeidsprosjekt mellom Det Samiske Nasjonalteateret Beaivváš og Litteraturens hus.

    Sarakka Gaup, Anne Berit Anti, Ole Henrik Lifjell og Terje Andre Wollmann, skal i år presentere sine nyskrevne tekster.

    Prosjektets hovedmål var å utvikle ny samisk dramatikk, som skal gi nye blikk fra Sápmi.

    Heddadagene er Norges største teaterfestival og samler hele teater-Norge i juni hvert år.

    Fire samiske dramatikere debuterer med sine nyskrevne tekster under heddadagene.
    Foto: Heddadagene/Det Norske Teatret