Hopp til innhold

Rihkku go boazologu geahpedeapmi álbmotrivttiid?

Siviilaáittardeaddji lea dáhtton departemeantta ođđasit gieđahallat boazologu geahpedan ášši.

rein
Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Siviilaáittardeaddji lea guorahallan moaitámuša ovtta boazologu geahpedan áššis, muhto Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta hilggui juo oktii dán. Siviilaáittardeaddji kánturhoavda Lisa Vogt-Lorentzen dadjá, ahte departemeanta ii leat váldán vuhtii álbmotrivttiid, go hilgu moaitámuša, ja lea dáhtton departemeantta ođđasit gieđahallat ášši.

2012:is gáibidii stáhta boazodoallohálddahus, ahte buot boazoeaiggádat Finnmárkkus fertejit geahpedit boazologu seamma proseanttain ieš guđet orohagas. Ollu boazoeaiggádiid mielas ii leat dát rehálaš, go máŋga boazodoalli stuoridedje ealuid, ovdalgo geahpedus gáibádus bođii.

Boazodoalli sádden ášši

Siviilaáittardeaddji lea guorahallan ovtta moaitámuša, maid muhtin boazodoalli lei sádden Eanandoallo- ja biebmodepartementii. Son fertii geahpedit 588 bohccos 323 bohccui, ja dasto ii leat vejolaš sutnje joatkit boazodoalus. Departemeanta hilggui moaitámuša, muhto Siviilaáittardeaddji lea gávdnan boasttuvuođaid departemeantta gieđahallamis, muitala Vogt-Lorentzen.

Son muitala, ahte departemeanta ii leat guorahallan rihkku go geahpedeapmi álbmotrievtti opmodatvuoigatvuođa paragráfa. Dattetge lea Siviilaáittardeaddji gáibidan departemeanta ođđasit gieđahallat ášši. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta duođašta NRK Sápmái, ahte sii leat ožžon reivve Siviilaáittardeaddjis, muhto eai vuos kommentere ášši dađi eanet.

Guldal ášši:

Korte nyheter

  • Bođii 65:in turn EM:as

    Les på norsk.

    Peder Funderud Skogvang bođii 65:in dán jagi turn Eurohpá-meašttirgilvvuin Riminis Itálias.

    Dan čállet Norges Gymnastikk- og Turnforbund iežaset neahttasiidduin.

    Pederis ledje moadde boasttuvuođa, mat dagahedje ahte ii šaddan dat buoremus gilvu dán vuoro, čállá searvi. Almmáiolbmuid junior ja senior gilvvut leat miessemánu 24. beaivvi rájes gitta 28. beaivái.

  • Háliidit priváhta dearvvašvuođafálaldaga Áltái

    Álttá Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Gurutbellodat lea bargagoahtán oččodit priváhta dearvvašvuođafálaldaga, Aleris bokte.

    Dát ii soabat ráđđehusa strategiijain. Ráđđehus áiggošii uhcit priváhta dearvvašvuođabálvalusaid.

    – Buot buoremus livčče dieđusge jos mis livčče almmolaš dearvvašvuođafálaldat mii nagoda buohkaid dikšut, muhto nu ii leat. Álbmoga bálvalusat leat buot deháleamos, ja mun sávan dat duohtandahkko, dadjá Álttá Bargiidbellodaga Ole Steinar Østlyngen, ja čujuha priváhta dearvvašvuođafálaldahkii.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    Ráđđehusas eai ge doarjjo dán barggu.

    – Geavahit resurssaid hukset priváhta fálaldaga, ii atte buoret dikšofálaldaga álbmogii. Dušše sidjiide geain lea ráđđi máksit iežas lupmas, čállá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli Karl Kristian Bekeng e-poasttas NRK:i.

    Kantar iskos čájeha ahte gávccis logi olbmos háliidit priváhta ja almmolaš buohcciviesuide eanet ovttasbarggu, čoavdin dihtii dearvvašvuođabálvalusa hástalusaid, muitala Anita Tunold, Aleris hálddašeaddji direktevra.

    Ii ge leat vuos mearriduvvon ahte Aleris ásahuvvo Álttá gildii.

    – Jus mii áigot ásahit fálaldaga ođđa báikái, de fertet mii ásahit fálaldaga mas lea buorre dássi, ja ahte dat lea ekonomalaččat gánnáhahtti. Dat leat min prinsihpat, beroškeahttá gosa mii galgat, dadjá Tunold.