Boazodoalloláhka/Reindriftslov

NBR ii buktán cealkámuša

Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) ii leat buktán cealkámuša ođđa boazodoalloláhkaárvalussii. Sámediggi dat lei bidjan árvalusa gulaskuddamii mas lei áigemearri ođđajagimánu 5. beaivve.

– Dát boazodoalloláhkaárvalus lea oalle viiddis ja olu prinsihpalaš jearaldagat masa fertet geavahit áiggi, nu eat leat ovddidan cealkámuša sámediggái. Dán muitala NBR jođiheaddji Inge Even Danielsen.

Son lohká riikačoahkkima alimusorgána organisašuvnnas, nu leat ge dieđihan ahte eai sáhte cealkámušaid ovddidit ovdal maŋŋá dán jagi riikačoahkkima mii lea geassemánus.

– NBR áigu dáinna boazodoalloláhkaárvalusain bargat siskkáldasat organisašuvnnas go lea dehálaš ahte buohkat leat das mielde, lohká Danielsen.

Sámediggi ovttas Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin nammadedje 2018:s Boazodoalloláhkalávdegotti, mas de lei bargun geahčadit mo dálá lága berre rievdadit.

Lávdegoddi almmuhii iežaset árvalusa čakčamánus diibmá ja muhtin vahkuid maŋŋá bijai Sámediggi árvalusa gulaskuddamii.

Reindriftslovforslaget: NRL ønsker å bruke tid

Norske Reindriftsamers Landsforbund (NRL) hadde ingen høringssvar da sametinget sendte forslaget fra reindriftslovutvalget ut på høring. Sametinget hadde satt høringsfristen til 5. januar i år.

- Reindriftslovforslaget er svært omfattende og reiser flere prinsipielle spørsmål som krever en bred og grundig organisatorisk behandling. Dette har ikke vært mulig innenfor de gitte tidsrammer.

Det sier leder Inge Even Danielsen i NRL.

Danielsen legger til at landsmøtet til NRL er det høyeste organet i organisasjonen, derfor har de ikke hatt mulighet til å diskutere saken og landsmøtet er ikke før til sommeren.

Det var Sametinget og NRL som utnevnte reindriftslovutvalget som i fjor høst la frem forslaget.

- NRL vil legge opp til et internt arbeid, hvor planen er at lokallagene skal involveres i webinarer eller seminarer som tar for seg lovforslaget kapittelvis. Det er også plan om å kjøre en egen fagdag om lovforslaget i forbindelse med landsmøtet i juni, sier Danielsen.

Boazodollui 200 miljovnna - boazodoallu muhtin muddui duhtavaš

Stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) vuolláičálle ikte ođđa boazodoallošiehtadusa. 200 miljovnna ruvnnu juolluda stáhta boazodoalloealáhusa doaimmaide, mii lea 20 miljovnna ruvnnu eanet go dálá šiehtadusas.

NBR lei dáhtton ođđa šiehtadussii lagabui 60 miljovnna eanet go dan maid ožžo.

– Mii leat muhtun muddui duđavaččat dainna ekonomalaš osiin šiehtadusas. Leimmet gal dáhtton stuorát lassidoarjaga boazodolliide go leat ožžon lassi goluid haddegoargŋuma ja ovddit dálvvi roasu geažil, muhto dan mii eat ožžon, lohká NBR jođiheaddji Inge Even Danielsen.

Dieid goluide lei NBR dáhtton stáhtas 16 miljovnna lassidoarjaga.

– Dainna mainna leat hui duđavačča lea ahte Ráđđehus mieđiha ođasmahttigoahtit boazodoallolága. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta álggaha dál ollislaš láhkaođasmahttima, muitala Danielsen.
Muđuid leat bealit soahpan lasihit ruđaid sierra njuolggadoarjja ortnegiidda, mat galggašedje nannet boazodoalliid ja orohagaid dietnasa ja bargodili. Ruhta lea maid várrejuvvon prošektii, mainna lea áigumuš hehttet rasisma boazodolliid vuostá. Stáhta lea maid mieđihan geahčadišgoahtit mo boazodoallu ferte heivehit iežas doaimmaid dálkkádatnuppástuvvama geažil.

Eanadoallo- ja biebmoministtar Sandra Borch lea maid hui duđavaš šiehtadusain.

– Illudan go nie stuorra ekonomalaš rámma lea várrejuvvon boazodollui. Šiehtadusain nannet mii erenoamážit daid boazodolliid geat ellet boazodoaluin, lohká Borch.

Les på norsk.

LMD bovdejuvvon láhkalávdegoddái

Eanadoallopolitihkalaš ossodagas Eanadoalo- ja biebmodepartemeanttas (LMD) čállet e-boasttas ahte ledje bovdehuvvon searvat sámedikki ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi nammaduvvon boazodoalloláhkalávdegoddái, muhto eai searvan. LMD ii loga mearriduvvon goas dálá boazodoallolága ođasmahttimiin bargagohtet, muhto ráđđehusjulggaštusas lea celkon ahte dálá ráđđehus galgá ollásit geahččat boazodoallolága. Láhkaárvalus galgga sámedikki dievasčoahkkimii áššin njukčamánus.

Boazodoalloláhkaárvalus gulaskuddamis

Sámedikkis sáddejedje ođđa boazodoalloláhkaárvalusa gulaskuddamii ja áigemearri dasa lei ođđajagimánu 5. beaivve dán jagi. Ollugat leat buktán cealkámušaid dán láhkaárvalussii, muhto buot gielddat, fylkkagielddat ja stáhtahálddašeaddjit mat leat vástidan, čállet sámediggái ahte eai dáhto makkárge oaiviliid buktit dien boazodoalloláhka árvalussii. Go Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta, ráđđehus dahje Stuorradikkis bivdet cealkámušaid dálá boazodoalloláhka rievdadeapmái, de lohket sin láhkaárvalusaid áigot buktit. Nu čállet sámediggái. Sámediggi ovttas Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin nammadedje 2018:s Boazodoalloláhkalávdegotti, mas de lei bargun geahčadit mo dálá lága berre rievdadit. Lávdegoddi almmuhii iežaset árvalusa čakčamánus diibmá ja muhtin vahkuid maŋŋá bijai Sámediggi árvalusa gulaskuddamii. - Mihttu barggus lea nannet ja ja suddjet boazodoalu boahtteáiggis, sihke ealáhusa, árbemáhttu, dássearvu ja kultuvra, logai Boazodoalloláhkalávdegotti jođiheaddji Øyvind Ravna mannan čavčča. Boazodoalloláhkaárvalus galgá Sámedikke dievasčoahkkimii áššin njukčamánus.