Hopp til innhold

Vars válgavuoiti

Árjja Laila Susanne Vars lea dán jagi válgavuoiti, ja beassá dál mearridit geainna hálida Sámedikki eanetlogu hukset.

Laila Susanne Vars

Laila Susanne Vars illuda válgaija.

Foto: Liv Inger Somby / NRK

Árja šattai stuorámus bellodahkan Ávjovári válgabiirres, gos bellodat faskii badjel 20% jienain

Ođđa bellodat faskii riikkadásis golbma mándahta, ja lei dušše čieža jiena duohken njeallját mándahta oažžut.

Ja dál sáhttáge Árja mearridit Sámedikki eanetlogu. Sihke NSR ja bargiidbellodat ferteba Árjjain ovttasbargat oažžun dihte eanetlogu.

Árjja presideantaevttohas Laila Susanne Vars lohká leat menddo árrat mearridit goappáin bellodagain hálida ovttasbargat.

– Mii leat lohkan čađat ahte politihkka dat lea dehálaš. Seammás gal fertet vuiget ahte ii bellodaga politihkka boađe oidnosii jos doppe eai leat olbmot geat dan fievrridit. Mii eat sáhte luoitit ollásit NSR:a ja Bargiidbellodaga min politihka ovddidit, min olbmot ferteji dan dahkat, lohká Vars.

Bargiidbellodat stuorámus

Varraseamos logut čájehit goitge, ahte Bargiidbellodat lea stuorámus joavku Sámedikkis 14 áirasiin. Nubbin stuorámus ges lea Norgga Sámiid Riikkasearvi 13 áirasiin.

NSR presideantaevttohas Aili Keskitalo gal lea jo fállan ovttasbargat Árjjain.

– Mun lean dadjan Laila Susanne Varsii ahte jos dat hálidit ságastallat vejolaš ovttasbarggu, de mii gal leat gergosat, lohka Keskitalo

Egil Olli čuojahastii mannan ija jo Varsii, muhto biehttala ahte lei bivdaleamin ovttasbarggu.

–Lei lunddolaš sávvat sutnje buori válgga go dagai nu buorre válgga. Dan mii leat dahkan, eat maidege eará, lohká Olli.

Ovddádusbellodat meinnestuvvan

Hans J. Eriksen

Ovddádusbellodaga Hans Eriksen

Foto: Sigve Nedredal / NRK

Ovddádusbellodatge lea vuostaš geardde Sámedikkeválggain ja ožžot golbma mándahta.

Dat ahte sii hálidit heaittihit Sámedikki ii oro baldán sápmelaččaid jienasteames bellodaga.

Nuortaguovllu válgabiires lea sámepolitihkkálaš veterána Hans Eriksen ožžon ovtta Ovddádusbellodat mándahta.

– Hirbmat illudahtti ahte Ovddádusbellodat lea vuostaš válggas jo fasken golbma mándahta. Mis lea duođai meinnestuvvan válga, lohká Eriksen.

Johttisámiid listtu oažžu guokte áirasa, Sámi Álbmotbellodat, Nordkalottfolket, Sámit Lulli-Norggas ja Åerjel Samiej Giel ges ovtta áirasa guhtege.

Korte nyheter

  • Aalkoealmetjh Amerikasne klijmakompensasjovne åadtjoeh

    Les på norsk: Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon.

    Aalkoealmetjh Washingtonsne, Amerikasne, 52 millijovnh kråvnah prosjektide åadtjoeh, mij edtja dejtie dåarjodh mah haestemh klæjmajorkestimmeste åadtjoeh. Aaj dejtie mah haestemh åadtjoeh gosse mearoe jïllebe sjædta.

    Beetnegh klæjmanjoelkedasseste båata, mij darjoeh voenges sïelth goh jïjnje klæjmagaassh luejhtieh tjuerieh sïebredahke kompenseeredh. Medtie gaajhke aalkoealmetjedåehkieh beetnegh åadtjoeh, Sameradion tjaala.

    Quinault Nation Stillehavskysten lïhke 13 millijovnh kråvnah åadtjoeh, dah maehtieh nuhtjedh gosse tjuerieh sijjen göökte sjieltieh bæjjese juhtedh, gosse mearoe jillebe båata.

  • Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon

    Amerikanske urfolk i delstaten Washington får 52 millioner dollar til prosjekter, som støtter dem som påvirkes av klimaforandringer og stigende havsnivåer.

    Pengene kommer fra en klimalov som sørger for at lokale foretak med store utslipp kompenserer samfunnet. Nesten alle stammene i Washington får en del av pengene, rapporterer Sameradion.

    Quinault Nation ved Stillahavskysten får 13 millioner dollar som skal hjelpe dem å flytte de to byene sine lengre opp, når havet stiger.

  • Suomabealde Deanu besset luosa bivdit, Norggas ges eai oaččo

    Dál lea njealját jáhki go Deatnu giddejuvvo luossabivdui, dainna ákkain ahte luossanálli ain lea menddo unni.

    Dattetge leat 15 searvvi dál ožžon spiehkastatlobi luosa bivdit – muhto dušše Suomabeale Deanučázádaga.

    Norgga bealde lea okta organisašuvdna ohcan lobi, muhto dat hilgojuvvui.

    – Deanus ii vurdojuvvo ávkkástallanvejolašvuohta atlántalaš luosas 2024:s, čállá Birasdirektoráhtta biehttalanreivves.

    Dat lea Nasjonal Villakssenter Tana – Joddu mii lea ohcan bivdolobi, ja ohcamušas čuožžu ahte áiggošedje doaimmahit guolástanoahpahusa mánáide ja nuoraide Deanus ja Kárášjogas.

    – Vuot ožžot suopmelaččat bivdit ja dat lea heahpat Norgga eiseválddiide, oaivvilda Benn Larsen, gii lea stivralahttu Deanučázádaga Guolástanhálddahusas (DG).

    Deanusoahpamušas čuožžu ahte Norggas ja Suomas galget leat oktasaš bivdonjuolggadusat Deanučázádaga rádjeeanoguovllus.

    Dan oaivvilda Dálkkádat- ja birasdepartemeanta (DBD) ahte sis leat.

    Departemeanta čilge ahte spiehkastatlobit mat leat addojuvvon Suoma bealde gustojit oalgejogaide, eai ge váldojohkii gokko lea rádji. Danne lea Suopma mii mearrida lea go lobálaš dáid jogain bivdit vai ii.

    – Nappo ii leat nu ahte Suoma bealde organisašuvnnat ožžot lobi bivdit rádjaeanu alde ja organisašuvnnat Norggas eai oaččo seamma eavttuid vuođul, čállá departemeanta e-poasttas NRK:i.

    Hege Persen, ráđđeaddi Joddu-guovddážis lohká sii leat behtohallan go eai ožžon spiehkastatlobi.

    Son muitala ahte sii leat Birasdirektoráhtas jearahan mii ferte sajis vai ožžot spiehkastatlobi, liikká eai ožžon lobi luosa bivdit.

    – Dál lea bivdoáigi jo fargga nohkan, muhto doaivvun ahte beassat váldit mánáid mielde luossabivdui boahtte jagi, lohká Persen.

    Fiskefellen i Tana elven

    Finlenderne får fiske laks på sin side av Tanavassdraget, mens det på norsk side er forbudt

    Miljødirektoratet har avslått en søknad om laksefiske og sier det ikke er nok laks i Tana. Styremedlem i Tanavassdragets Fiskeforvaltning raser mot myndighetene.