Hopp til innhold

Raarvihken tjielte

Saemiedigkie edtja ektievuekie barkoem tjïelti gaskem nænnoestidh. Jåktan dellie lin Raarvihkesne.

Raarvihke

Saemiedigkie gaavnedamme Raarvihken tjïeltem.

Foto: Ristin Persson / NRK

Dah lopme jih tjuengele måekie-gaskem dellie gujht biejjie aaj vihth plijresti, dagkeres gijre biejjien Raarhvihkesne. Daate lea voestes aejkien Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo Raarvihkesne.

Beetneh-vierhtiem nuhtjedh.

Saemiedigkie edtja gaajhkh guektiengiele tjïelti jih fylhketjielteh gujmie daan gijren gaavnedidh jih digkiedidh guktie tjielth daejtie guektiengiele beetneh-viertide nuhtjieh. Edtjieh åahpanidh dah tjieltiej gujmie, gusnie saemieh jieleminie. Daate lea daerpies jeahta saemiedigkien presidente Aili Keskitalo.

Aili Keskitalo

Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo.

Foto: Ristin Persson / NRK

–Saemiedigkie ååtje 75 miljovnh kr, giele barkose jih dejstie 50 miljovnh kr maeksebe tjielti jih fylhketjieltide giele reeremedajvesne. Vihkeles dah tjielth beetneh- vierhtiem riektes-laakan nuhtjieh.

Raarvihken tjielte lea dihte minngemes tjielte, mij lea daan gïele reereme dajvese tjaangeme, tsiengelen 1.b. 2013. Dah dellie åådtje 2.5 miljovnh kr fierhten jaepien. Eah leah buektiehtamme gaajhk beetnegh daejman nuhtjedh. 300 000 kr åebrelen, maam kanne tjuerieh bååstede saemiedægkan maeksedh. Gellieh tjielth, tjuerieh bååstede maeksedh jeahta Keskitalo.

Bååstede Saemiedægkan maeksedh.

– Eah gaajhkh tjielti dah sijjien prosjeektide buektedh darjodh. Jih dellie tjuerieh bååstede maeksedh, jeahta Keskitalo.

Raarvijhken tjielte, sæjhta daejtie beetnegh mij åebrelen daejmatjistie, daan jaepien 2014 nuhtjedh, jeahta Raarvihken tjielten raerieålma Ole Jørgen Rødøy.

Ole Jørgen Rødøy

Raarvihken tjielten raerieålma Ole Jørgen Rødøy.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Mijjieh seejnes jih soejkesjamme barkojne aelkedh jih guhkiem eannan gïelebarkijde gaavnimh jeahta Rødøy.

Haesteme

–Stoerre barkoe gaajhkesidie jaksedh. Tjoeveribie sagke buerebe bievnedh jih daarjomes gaavnedh mij saemide sjeahta. Tjoeveribie aaj jienebh lohketæjjah ohtsedh, mij saemien gielem maehtieh jeahta Rødøy.

Skilth saemiengïelesne.

– Akte aamhtese lea guktie edtjebe Raarvihkem, saemien gïelesne tjaeledh. Departemeent daam daelie giehtjeminie, guktie edtjebe tjaeledh. Gåessie daan bijre nænnoestamme dellie edtjebe dah geajnoe jih gåetie skiltide bertedh. Dihte geasan sjædta jeahta Rødøy.

Saemiedigkie guessehte raarvijhken skuvlem

Raarvihken skuvlem guessiedamme.

Foto: Ristin Persson / NRK

Gaskevåhkan edtja Saemiedigkie Snåasen tjieltem gaavnedidh.

Rørosen jih Aarborten tjielth goerehtalleminie jis edtjijægan guektiengïelen tjielte sjidtedh.

Publisert

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Nammaduvvon dieđainstituhtaid searvvi ságadoallin

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi lea válljen Pirita Näkkäläjärvi ságadoallin čuovvovaš golmma jagi badjái.

    Näkkäläjärvi doaibmá dálá dilis Sámedikki ságadoallin ja lea maiddái nákkosgirjedutki.

    Näkkäläjärvi lea leamaš Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvvi stivrra várrelahttun jagi 2023 rájes, dieđiha Yle Sápmi.

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi earret eará nanne instituhtaid doaibman vejolašvuođaid ja lasiha ipmárdusa instituhtaid doaimmaid váikkuheamis.

    Suoma Sámedikke presideanta Pirita Näkkäläjärvi.
    Foto: Suoma Sámediggi
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    FeFo lea almmuhan dieđuid Finnmárkku ealgabivddu birrra

    Alimusriekti ii vel leat cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Nu lea ge ain eahpečielggas galgá go dušše Finnmárkkuopmodat (FeFo) hálddašit ealgabivddu Finnmárkkus, vai gártá go juogadit dán barggu Kárášjoga gieldda ássiin.

    FeFo lea otne almmuhan ahte sii dat goit ráhkkanit ealgabivdoválaid juohkimii, go dál lea juo miessemánnu.

    – Dán jagáš ealgabivddu almmuheapmi lea maŋiduvvon vuorddedettiin duomu Kárášjoga áššis, muhto mii leat gergosat almmuhit bivddu nu jođánit go duopmu lea celkon, čállá FeFo.

    FeFo:s lea buorre jáhku ahte duopmu boahtá miessemánu mielde. Seammás eai loga sáhttit vuordit almmuhemiin, jus duopmu ádjána vel eanet.

    Danne lea FeFo mearridan ahte maŋimusat miessemánu 27. beaivvi goit almmuhit bivddu, ja ealgaválaid ohcanáigemearri gártá de geassemánu 6.beaivvi.

    Ealgaválaid vuorbádeapmi gárttašii de geassemánu gaskamuttus.

    Jos duopmu boahtá árabut, de sirdašuvvá maid ohcanáigemearri, čállá FeFo.

    Ođđajagimánus dat almmuhii FeFo ahte sii eai dán jagi almmut ealgabivddu, ovdalgo Alimusriekti lea cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Dát eaddudii olu olbmuid.

    En elgokse ble felt i karasjok under elgjakten 2019 av Lemet Johanas Nystad
    Foto: Lemet Johanas Nystad
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Cuoŋománus ii leat Davvi-Norggas leamaš 33 jahkái nu buolaš go dán jagi

    – Čoavddatmohkis Kárášjogas mihtidedje - 32,9 gráda cuoŋománu 5. beaivve. Nie buolaš ii leat 33 jahkái leamaš cuoŋománus Norggas.

    Nu muitala Meteorologálaš instituhta dálkkádatdutki Jostein Malmen NRK:i.

    Mannan mánus ledje 17 nu gohčoduvvon buolašolahusa Norggas, ja eanemus buolaš lei Finnmárkkus.

    Golggotmánu rájes diibmá leat dálkkádatdutkit oaidnán ahte Norggas ja Skandinávias eanaš lea leamaš čoaskásat dálkkit go dábálaččat. Eurohpás muđuid lea ges leamaš nuppe láhkai. Doppe lea leamaš lieggasat dálki go ovddit jagiid.

    Karasjok
    Foto: Nils John Porsanger / NRK

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen