Hopp til innhold

ON-njunuš oakkui lobi haga – illuda diggái

Dát golbma láhkarihkku eai leat nu mo eará láhkarihkkut. Sii oainnát ieža dieđihedje lobihuššama birra.

Kati Eriksen, Anne Nuorgam ja Heidi Eriksen

Kati Eriksen, Anne Nuorgam ja Heidi Eriksen galget fargga diggái ja dat lea sin mielas buorre.

Foto: Aslak Pieski / Preassagovva

Suoidnemánu 29. beaivve jagis 2017 oggo ohcejohkalaččat Anne Nuorgam, Heidi Eriksen ja Kati Eriksen ja Kati 17-jahkásaš bárdni Erke Eriksen lobi haga Veahčajogas Ohcejoga gielddas.

Okta dáin bivdiin lei guolástanfákta, ja son dat almmuhii Meahcceráđđehussii lobihis bivddus, ja Meahcceráđđehusas almmuhedje ges politiijaide.

Čielggaduvvot diggevuogádagas

Dán sii dahke vai dát ášši čielggaduvvošii diggevuogádaga bokte.

Anne Nuorgam talsmann for Veahčat fiskestyre

Anne Nuorgam lea Ovttastuvvon Nášuvnnaid bissovaš álgoálbmotforuma lahttu.

Foto: Veahčajoga guolástangoddi

– Mii háliideimmet váldot gitta lobihis bivddus, go mii han eat Suoma dálá lágaid mielde oačču lobi bivdit jogaideamet. Dál beassat ášši doalvut duopmostuoluide, ja dakko bokte rievdadit lágaid, lohká Nuorgam NRK Sápmái.

Lappi gearretriekti čoahkkana Ohcejogas guovvamánu 14. beaivve ja dalle galget dát njealjis dikki ovdii áššáskuhtton Deanu guolástannjuolggadusaid rihkkumis.

Nuorgam lea Veahčajoga oasusgotti ságadoalli ja Ovttastuvvon Našuvnnaid bissovaš álgoálbmotforuma várreságadoalli. Kati Eriksen lea gis searvvi čálli. Heidi Eriksen lea oasusgotti ovddit ságadoalli.

– Gullá sámi eallinvuohkái

Dikkis galget dát njealjis vástidit manne sii bivde jogas dakkár áiggis mas dálá njuolggadusaid mielde ii livčče lohpi bivdit.

Sii ákkastallet ahte guollebivdu Deanus ja dan oalgečázádagain gullá sámi eallinvuohkái. Suoma vuođđolága mielde sámiin lea vuoigatvuohta doalahit eallinvuogiset, ja dán vuoigatvuhtii gullá maiddái guollebivdu.

– Dan beaivve go mii sápmelaččat massit oktavuođa eatnamiidda ja čáziide, de mii eat leat šat eamiálbmot, oaivvilda Nuorgam.

Laksefisker, laksefiske i Karasjok, Kárášjohka

Čájáhusgovva luossabivddus. Láhkarihkkuid mielas sii eai leat rihkkon lága.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Sii leat dahkan ná go sin ulbmilin livččii nuppástuhttit guolástanlága, dannego sin mielas láhka ii vástit sámiid riekteáddejupmái. Lágat galggašedje leat dakkárat, ahte dat adnojit vuoiggalažžan, muitala Sámi olmmošvuoigatvuođaid searvvi oktavuođaolmmoš Aslak Pieski.

Sámi olmmošvuoigatvuođaid searvi vuođđuduvvui jagis 2018.

– Guovllu sámiin lea vuoigatvuohta bivdit Deanu čázádagas, masa lohkkojit maiddái nu gohčoduvvon stáhta čáhceviidodagat, deattuha Pieski.

Riidu guollebivddus

Riidu Deanu ja dan oalgejogaid guollebivddus buollái 2017 geasi, go Deanu ođđa soahpamuš ja guolástanláhka bođii fápmui.

Aslak Pieski, Utsjok

Aslak Pieski čujuha daid prinsihpalaš beliide dán áššis.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Sápmelaččaid mielas stáhta guollebivddu stivren lea mannan menddo guhkás, dannego Deanu soahpamuša mielde árbevirolaš fierbmebivdu lea gáržžiduvvon masá 80 proseanttain, ja oalgejogaid bivdu lea geavadis gildojuvvon stáhta čáziin.

– Dán áššis lea sáhka eambbogo dušše guollebivddus. Dás lea sáhka sámiid rievttis eallit sápmelažžan ja eallinvugiid ollašuhttimis. Guolástanárbevierut gullet sámi eallinvuohkái, dannego dat nannejit bearašoktavuođaid, giela, vieruid ja árbedieđu, ákkastallá Pieski.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.