Hopp til innhold

NSR riikastivrra evttohas lea Aili

NSR riikastivrra evttoha searvvi dálá jođiheaddji presideantakándidahtan sámediggeválgii

Aili Keskitalo
Foto: Siv Eli Vuolab / NRK

Sotnabeaivve doalai Norgga Sámiid Riikasearvvi riikastivrra čoahkkimis Kárášjogas. Doppe mearrededje evttohit riikačoahkkimii váljjet searvvi dálá jođiheaddji Aili Keskitalo NSR presideantakándidahtan sámediggeválgii 2013. Muitala NSR nubbijođiheaddji Gunn Britt Retter NRK Sápmái.

NSR riikačoahkkin dollojuvvo golggotmánu loahpas.

Dá vulobealde lea maid NSR čállá preassadieđáhusasttis:

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) lea čoahkkimis čakčamánu 16. b. 2012:s nomineren Aili Keskitalo iežas presideantakandidáhttan 2013 sámediggeválgii.

– Riikkastivra lea ilus ja movttet go Keskitalo lea háliidan nominerejuvvot NSR presideantakandidáhttan, dadjá NSR politihkkalaš nubbinjođiheaddji Inge Even Danielsen.

– Aili lea doaimma bokte NSR jođiheaddjin áigodagas 2003–2005 ja 2008 rájes otnážii jođihan organisašuvnna diplomáhtalaš ja čohkkejeaddji jođiheaddjin. Su ámmáhis ovddeš sámediggepresideantan ja dál parlamentáralaš jođiheaddjin NSR sámediggejoavkkus, son lea čájehan ahte son lea duostilis ja hui buorre presideantan sámi álbmogii, dadjá Gunn-Britt Retter, NSR organisatuvralaš nubbinjođiheaddji.

Riikkastivra háliida fas Aili Keskitalo ruovttoluotta presideantan ja lea giitevaš go Aili fas áigu bargat organisašuvnna ja sámi álbmoga ovddas.


– NSR:s lea válgagižžu juo guhká leamašan jođus, Ailiin njunnožis. Dáinna mii háliidit dieđihit ahte riikkastivra ollislaččat doarju su, ja son lea min vuosttaševttohassan oažžut fas NSR ruovttoluotta jođihišgoahtit Sámedikki, loahpaha sihke Retter ja Danielsen movttegiid.



Korte nyheter

  • Nammaduvvon dieđainstituhtaid searvvi ságadoallin

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi lea válljen Pirita Näkkäläjärvi ságadoallin čuovvovaš golmma jagi badjái.

    Näkkäläjärvi doaibmá dálá dilis Sámedikki ságadoallin ja lea maiddái nákkosgirjedutki.

    Näkkäläjärvi lea leamaš Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvvi stivrra várrelahttun jagi 2023 rájes, dieđiha Yle Sápmi.

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi earret eará nanne instituhtaid doaibman vejolašvuođaid ja lasiha ipmárdusa instituhtaid doaimmaid váikkuheamis.

    Suoma Sámedikke presideanta Pirita Näkkäläjärvi.
    Foto: Suoma Sámediggi
  • FeFo lea almmuhan dieđuid Finnmárkku ealgabivddu birrra

    Alimusriekti ii vel leat cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Nu lea ge ain eahpečielggas galgá go dušše Finnmárkkuopmodat (FeFo) hálddašit ealgabivddu Finnmárkkus, vai gártá go juogadit dán barggu Kárášjoga gieldda ássiin.

    FeFo lea otne almmuhan ahte sii dat goit ráhkkanit ealgabivdoválaid juohkimii, go dál lea juo miessemánnu.

    Dán jagáš ealgabivddu almmuheapmi lea maŋiduvvon vuorddedettiin duomu Kárášjoga áššis, muhto mii leat gergosat almmuhit bivddu nu jođánit go duopmu lea celkon, čállá FeFo.

    FeFo:s lea buorre jáhku ahte duopmu boahtá miessemánu mielde. Seammás eai loga sáhttit vuordit almmuhemiin, jus duopmu ádjána vel eanet.

    Danne lea FeFo mearridan ahte maŋimusat miessemánu 27. beaivvi goit almmuhit bivddu, ja ealgaválaid ohcanáigemearri gártá de geassemánu 6.beaivvi.

    Ealgaválaid vuorbádeapmi gárttašii de geassemánu gaskamuttus.

    Jos duopmu boahtá árabut, de sirdašuvvá maid ohcanáigemearri, čállá FeFo.

    Ođđajagimánus dat almmuhii FeFo ahte sii eai dán jagi almmut ealgabivddu, ovdalgo Alimusriekti lea cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Dát eaddudii olu olbmuid.

    En elgokse ble felt i karasjok under elgjakten 2019 av Lemet Johanas Nystad
    Foto: Lemet Johanas Nystad
  • Cuoŋománus ii leat Davvi-Norggas leamaš 33 jahkái nu buolaš go dán jagi

    – Čoavddatmohkis Kárášjogas mihtidedje - 32,9 gráda cuoŋománu 5. beaivve. Nie buolaš ii leat 33 jahkái leamaš cuoŋománus Norggas.

    Nu muitala Meteorologálaš instituhta dálkkádatdutki Jostein Malmen NRK:i.

    Mannan mánus ledje 17 nu gohčoduvvon buolašolahusa Norggas, ja eanemus buolaš lei Finnmárkkus.

    Golggotmánu rájes diibmá leat dálkkádatdutkit oaidnán ahte Norggas ja Skandinávias eanaš lea leamaš čoaskásat dálkkit go dábálaččat. Eurohpás muđuid lea ges leamaš nuppe láhkai. Doppe lea leamaš lieggasat dálki go ovddit jagiid.

    Karasjok
    Foto: Nils John Porsanger / NRK