Hopp til innhold

NSR riikastivrra evttohas lea Aili

NSR riikastivrra evttoha searvvi dálá jođiheaddji presideantakándidahtan sámediggeválgii

Aili Keskitalo
Foto: Siv Eli Vuolab / NRK

Sotnabeaivve doalai Norgga Sámiid Riikasearvvi riikastivrra čoahkkimis Kárášjogas. Doppe mearrededje evttohit riikačoahkkimii váljjet searvvi dálá jođiheaddji Aili Keskitalo NSR presideantakándidahtan sámediggeválgii 2013. Muitala NSR nubbijođiheaddji Gunn Britt Retter NRK Sápmái.

NSR riikačoahkkin dollojuvvo golggotmánu loahpas.

Dá vulobealde lea maid NSR čállá preassadieđáhusasttis:

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) lea čoahkkimis čakčamánu 16. b. 2012:s nomineren Aili Keskitalo iežas presideantakandidáhttan 2013 sámediggeválgii.

– Riikkastivra lea ilus ja movttet go Keskitalo lea háliidan nominerejuvvot NSR presideantakandidáhttan, dadjá NSR politihkkalaš nubbinjođiheaddji Inge Even Danielsen.

– Aili lea doaimma bokte NSR jođiheaddjin áigodagas 2003–2005 ja 2008 rájes otnážii jođihan organisašuvnna diplomáhtalaš ja čohkkejeaddji jođiheaddjin. Su ámmáhis ovddeš sámediggepresideantan ja dál parlamentáralaš jođiheaddjin NSR sámediggejoavkkus, son lea čájehan ahte son lea duostilis ja hui buorre presideantan sámi álbmogii, dadjá Gunn-Britt Retter, NSR organisatuvralaš nubbinjođiheaddji.

Riikkastivra háliida fas Aili Keskitalo ruovttoluotta presideantan ja lea giitevaš go Aili fas áigu bargat organisašuvnna ja sámi álbmoga ovddas.


– NSR:s lea válgagižžu juo guhká leamašan jođus, Ailiin njunnožis. Dáinna mii háliidit dieđihit ahte riikkastivra ollislaččat doarju su, ja son lea min vuosttaševttohassan oažžut fas NSR ruovttoluotta jođihišgoahtit Sámedikki, loahpaha sihke Retter ja Danielsen movttegiid.



Korte nyheter

  • Aalkoealmetjh Amerikasne klijmakompensasjovne åadtjoeh

    Les på norsk: Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon.

    Aalkoealmetjh Washingtonsne, Amerikasne, 52 millijovnh kråvnah prosjektide åadtjoeh, mij edtja dejtie dåarjodh mah haestemh klæjmajorkestimmeste åadtjoeh. Aaj dejtie mah haestemh åadtjoeh gosse mearoe jïllebe sjædta.

    Beetnegh klæjmanjoelkedasseste båata, mij darjoeh voenges sïelth goh jïjnje klæjmagaassh luejhtieh tjuerieh sïebredahke kompenseeredh. Medtie gaajhke aalkoealmetjedåehkieh beetnegh åadtjoeh, Sameradion tjaala.

    Quinault Nation Stillehavskysten lïhke 13 millijovnh kråvnah åadtjoeh, dah maehtieh nuhtjedh gosse tjuerieh sijjen göökte sjieltieh bæjjese juhtedh, gosse mearoe jillebe båata.

  • Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon

    Amerikanske urfolk i delstaten Washington får 52 millioner dollar til prosjekter, som støtter dem som påvirkes av klimaforandringer og stigende havsnivåer.

    Pengene kommer fra en klimalov som sørger for at lokale foretak med store utslipp kompenserer samfunnet. Nesten alle stammene i Washington får en del av pengene, rapporterer Sameradion.

    Quinault Nation ved Stillahavskysten får 13 millioner dollar som skal hjelpe dem å flytte de to byene sine lengre opp, når havet stiger.

  • Suomabealde Deanu besset luosa bivdit, Norggas ges eai oaččo

    Dál lea njealját jáhki go Deatnu giddejuvvo luossabivdui, dainna ákkain ahte luossanálli ain lea menddo unni.

    Dattetge leat 15 searvvi dál ožžon spiehkastatlobi luosa bivdit – muhto dušše Suomabeale Deanučázádaga.

    Norgga bealde lea okta organisašuvdna ohcan lobi, muhto dat hilgojuvvui.

    – Deanus ii vurdojuvvo ávkkástallanvejolašvuohta atlántalaš luosas 2024:s, čállá Birasdirektoráhtta biehttalanreivves.

    Dat lea Nasjonal Villakssenter Tana – Joddu mii lea ohcan bivdolobi, ja ohcamušas čuožžu ahte áiggošedje doaimmahit guolástanoahpahusa mánáide ja nuoraide Deanus ja Kárášjogas.

    – Vuot ožžot suopmelaččat bivdit ja dat lea heahpat Norgga eiseválddiide, oaivvilda Benn Larsen, gii lea stivralahttu Deanučázádaga Guolástanhálddahusas (DG).

    Deanusoahpamušas čuožžu ahte Norggas ja Suomas galget leat oktasaš bivdonjuolggadusat Deanučázádaga rádjeeanoguovllus.

    Dan oaivvilda Dálkkádat- ja birasdepartemeanta (DBD) ahte sis leat.

    Departemeanta čilge ahte spiehkastatlobit mat leat addojuvvon Suoma bealde gustojit oalgejogaide, eai ge váldojohkii gokko lea rádji. Danne lea Suopma mii mearrida lea go lobálaš dáid jogain bivdit vai ii.

    – Nappo ii leat nu ahte Suoma bealde organisašuvnnat ožžot lobi bivdit rádjaeanu alde ja organisašuvnnat Norggas eai oaččo seamma eavttuid vuođul, čállá departemeanta e-poasttas NRK:i.

    Hege Persen, ráđđeaddi Joddu-guovddážis lohká sii leat behtohallan go eai ožžon spiehkastatlobi.

    Son muitala ahte sii leat Birasdirektoráhtas jearahan mii ferte sajis vai ožžot spiehkastatlobi, liikká eai ožžon lobi luosa bivdit.

    – Dál lea bivdoáigi jo fargga nohkan, muhto doaivvun ahte beassat váldit mánáid mielde luossabivdui boahtte jagi, lohká Persen.

    Fiskefellen i Tana elven

    Finlenderne får fiske laks på sin side av Tanavassdraget, mens det på norsk side er forbudt

    Miljødirektoratet har avslått en søknad om laksefiske og sier det ikke er nok laks i Tana. Styremedlem i Tanavassdragets Fiskeforvaltning raser mot myndighetene.