De deaivvadit dát sámenuorat fas

– Min riikačoahkkin šaddá dego joatkka Tråante-lágidemiide mat ledje vahkuid áige, dadjá searvvi jođiheaddji.

Noereh landsmøte

ČOAHKKANIT: Dán vahkkoloahpa lágiduvvo Noereh-nammasaš sámenuoraidsearvvi riikkačoahkkin Troandimis. Dát lea govvejuvvon searvvi riikkačoahkkimis 2014:s Divttasvuonas.

Foto: Marita Kristin Eilertsen
Isalill S. Kolpus

ILLUDA: Noereh-searvvi jođiheaddji, mátta-várjjatlaš Isalill Simonsen Kolpus.

Foto: Privat/Arnt-Christian Rist Isaksen

– Konsearta, politihkalaš ságastallamat ja servvoštallamat.

Noereh-jođiheaddji Isalill Kolpus áinnas namuha moadde čoavddasáni mat muitalit lágideami sisdoalu, gosa ieš lea jođus.

Go odne álgá Noereh nuoraidsearvvi riikkačoahkkin. Badjelaš 60 norggabeale sámenuora čoahkkanit Troandimii dán vahkkoloahpa (olgguldas čujuhus).

Fuomášuhtet boazodoalu hástalusaid

Ášši maid erenoamážit áigot riikkačoahkkimis ságastallat, lea máttasámi boazodoalu hástalusaid bieggafápmohuksemiiguin ja -bahkkemiiguin.

– Go juo deaivvadit justa fal máttasámi guovllus, de heive fuomášuhttit ja ságastallat daid áššiid, dadjá Kolpus.

Ášši oktavuođas lea Noereh bovden luonddugáhttejeaddji ja logaldalli Kjell Derås riikkačoahkkimii.

Markering mot gruvedumping foran Stortinget på samenes nasjonaldag.

NÁ POLITIHKET: Noereh-miellahtut leat das rájes go searvi almmuhuvvui 2009:s, duollet dálle oasálasttán iešguđet politihkalaš miellačájáhusain. Earret eará serve miellačájáhussii ruvkebázahusaid vuostá. Dát miellačájáhus lágiduvvui Sámi álbmotbeaivvi Oslos, olggobeale Stuoradikki.

Foto: Mina Røed / Natur og Ungdom

Dárbbašit ollesolbmuid veahkkin

Noereh lea válljen Troandimis lágidit riikkačoahkkima, go juo justa dán gávpogis lágiduvvui vuosttaš sámi riikkačoahkkin 100 jagi áigi.

– Min riikačoahkkin šaddá dego joatkka Tråante-lágidemiide mat ledje vahkuid áige, dadjá Noereh-jođiheaddji.

– NRK lea oaidnán Facebookas ahte dii lehket čábbát bivdán váhnenolbmuid boahtit eaktodáhtolaš veahkkin. Manne nu?

– Lea dan dihtii go eambbo nuorat go leimmet vuordán leat dieđihasttán iežaset riikkačoahkkimii. Go máŋggalot nuora čoahkkanit seamma sadjái vahkkoloahpa, de han livččii vuogas ahte ollesolbmot bearráigeahčastit min, fástida Mátta-Várjjat-nieida, ja lasiha:

– Dađi bahábut ii leat ii oktage váhnenolmmoš váldán oktavuođa. Mis lea gal okta eadni gii boahtá veahkkin, muhto son lei gal ovddalgihtii juo dieđihasttán iežas. Doaivvun ahte juobage moadde váhnenolbmo váldet oktavuođa dál go fuobmájit dán ođđasa.

–Eambbo ruhta!

– Leago olahus dieđihastinlogu hárrái?

– Dan in duostta dadjat vel. Moatti jagi áige han lágideimmet legendáralaš riikkačoahkkima Snoasas gos leimmet viehka máŋggas. Muhto go joavddan Troandimii, de áiggun dárkilabbot rehkenastit gallis mii leat dán háve.

– Hás eat nagot eambbo oasálastiid geasuhit dál go dagaimet Snoasa-čoahkkimii, dadjá Isalill Kolpus.

– NRK láve gal dábálaččat veahá kritihkalaččat gažadit politihkkáriid ja eará njunnošiid. Muhto go juo lehpet bealitkeahtes nuoraidsearvi, de gal NRK sáhttá dán ovtta háve spiehkastit eret váldonjuolggadusas ja baicce nu rahpasit jearrat ahte; Jos beasat dadjat vaikko maid politihkkáriidda ja ollesolbmuide geat lohket dán artihkkala – maid de dajat?

– Min searvi nu sturro ja sturro dáid áiggiid. Eanet ja eanet nuorat servet miellahttun. Danin dajan politihkkáriidda ahte mii dárbbašit eambbo ruđa searvvi doaimmaheapmái. Ja váhnenolbmuide dajan fas; Šaddet dal čeahpibun veahkehit min eaktodáhtolažžan, loahpaha Noereh-jođiheaddji.