Eurohpa dárbbaša minerálaid Sámis: – Min eana ii leat vuovdi­massii

Les saken på norsk.

2005 rájes lea Nussir bargan beassat álggahit veaikeruvkke Riehpovutnii.

Eurohpa dárbbaša olu eambbo veaikki ja eará metállaid ruoná molsašupmái.

Muhto Nussir ii dieđe goas besset roggagoahtit.

– Min eana ii leat vuovdimassii.

Nils Mikkelsen Utsi (58) lea dáistalan Nussiriin álggu rájes.

Sus lea barta Šuoššjávrris, gos son lea dávjá. Buolaš gal dáppe láve.

Olles eallima lea Utsi bohccuiguin bargan, dan rájes jo go lei dan mađe ahte beassagođii fárrui bohccuid lusa. Dá dat lea su ruoktu.

Bargu bistá máŋga vahku go ealuin johtet geasseorohagas dálveorohahkii.

Muhtin beivviid son ii šatta oađđitge.

Go vuos bálle vuoiŋŋastastit, de čákŋá gumpái.

Doppe sus lea gássaomman, beavddáš ja muorraseaŋga.

Gárddástaladettiin čakčat Utsi čilge ahte dalle ferte leat gozuid alde. 140 kilosaš sarvvis gal čájeha fámuidis go dan dohppe čoarvái.

Guhtot minerálaid alde

Guovlu, gos bohccot guhtot, ii leat dušše bohccuide ja badjeolbmuide dehálaš.

Muohta ja jeageleatnamat gokčet olu minerálaid, mat leat dárbbašlaččat Eurohpa ruoná molsašupmái.

Otne Kiinná kontrollere stuorra oasi máilmmiviidosaš minerálamárkaniin. Dat vuorjašuhttá Eurohpá ráđđehusaid.

Jurdda dál lea beassat eret dan dilis ahte dárbbašlaš eanariggodagat leat Kiinná hálddus. Danne háliida Eurohpá ásahit ođđa ruvkkiid ja ealáskahttit boares ruvkkiid Eurohpás.

Espánnjas, Portugálas ja Davviriikkain leat dahkan Eurohpá stuorámus minerálagávdnosiid.

Norgga ráđđehusas lea dáhttu ásahit máilmmi ceavzileamos ruvkedoaimma.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka muitala ahte sutnje bođii unohis dovdu go vuosttaš háve oinnii Norgga minerálaresursakártta.

– Eanaš minerálat leat boazodoalu guohtuneatnamiin, muitala Muotka Investigate Europei.

2021:s ledje sullii 212.000 bohcco Norggas. Buohtastahttin dihtii ledje sullii 800.000 gusa ja miljovnna sávzza.

Máŋga fitnodaga leat ožžon lobi ohcat minerálaid Kárášjogas, Guovdageainnus ja Porsáŋggus. Dát leat stuorra gielddat, main leat viiddis meahcceeatnamat.

Barttat, el-fápmolinnját ja geaidnohuksen leat jo hástalussan boazodollui dáppe.

– Bihtáid bihtáid mii massit guovlluid. Riidu dáid guovlluid alde mat báhcet garrá dađistaga, dadjá Utsi. Son lea jurista ja čohkká Finnmárkku fylkkadikkis Sámelistta ovddas.

Son lea dáistalan guhká. Nussir lea 2005 rájes viggan ásahit ruvkedoaimma Riehpovutnii. Utsi bohccot guhtot guovllus miessemánus golggotmánnui.

Boazodoallu lea systemáhtalaččat hilgon buot šiehtadallamiid ruvkefitnodagain.

– In háliidan iežan ovdii dagahit. Ruoná molsašupmi ii leat midjiide eará go ruoná koloniseren, dadjá son.

«Made in China»

Eai galle eurohpalačča gávnna Riehpovuona kárttas. Muhto ruvkeplánaid geažil šaddá vuonaš oassin geopolitihkalaš drámás.

2035:s galget buot Eurohpá biillat leat ráidnasat ja elektralaččat. Juohke el-biila dárbbaša lagabui 80 kilo veaikki ja olu eará minerálaid ja metállaid báhtteriidda ja magnehtaide.

Minerálat leat eatnama vuolde, ja daid roggamat dagahit nákkuid. Eurohpás leat heaittihan eanet ruvkkiid go ásahan.

Dan maid norgalaččat golahit, muhto leat álfárot šaddan eará riikkaid háldui daid fidnet: Kiinná, Ruošša, Chile ja Kongo haga eat livčče sáhttán eallit nu go dál dahkat.

Eanemusat lea Eurohpa čadnon Kiinnái. Dán riikkas dat Eurohpá viežžá 90 proseantta buot hárvenaš eanašlájain, magnesiuma ja galliuma maid dárbbaša.

Nussir lea Norgga historjjás beakkáneamos ruvkeprošeakta. Veaikegávdnosat Nussir vári vuolde sáhttet dagahit dán ruvkke Eurohpa stuorámusaid searvái jus ruvkedoaimmat álggahuvvojit. Dat sáhttá buvttadit eanet go 25.000 tonna jahkásaččat, oaivvilda fitnodat.

Šaddá eanemus guoddi nana ruvkedoaibma máilmmis, dadjá Nussir.

Buvttadeapmi dáhpáhuvvá el-rávnnjiin, iige dieseliin. Nussir lea veaikeruvke mii ii nuoskkit, čállet fitnodaga neahttasiidduin.

Hálddahusdirektevra Øystein Rushfeldt lea prošeavtta láiden álggu rájes.

– Mis leat buorit ođđasat kapitálamárkaniidda, dajai son NRK:i 2013:s.

Geahččalanbohkan čájehii ahte Nussiris ii lean dušše Norgga stuorámus veaikegávnnus, muhto sáhtii maid leat internationála dásis. Dál fertejedje nationála eiseválddit morihit ja addit doaibmalobiid fitnodahkii.

18 jagi hommán, ain seamma sajis

Nussira mátkki lea bistán 10 jagi ja 21 beaivvi. Mátkki lea mannan Norgga byrokratiija čađa, ovdal go Nussir loahpas fidnii lobi ásahit ruvkke Riehpovutnii.

Go Nussir hoavda galledii Luonddu ja Nuoraid leairra de diđii ahte duiskka oasti lei gearggus suinna gávppašišgoahtit.

Nuorat vuostálaste veaikeruvkke ásaheames Riehpovutnii. «Ii fal Nussir» ja «Ellos vuotna» ledje čállán plakáhtaide.

Sihke bázahusaid vutnii luoitin ja váikkuhusat boazodollui leat leamašan digaštallanfáddán olu jagiid.

Sihke Sámediggi, boazodoallu, Luonddugáhttenlihttu, Luondu ja Nuorat ja Oarje-Finnmárkku Bivdi- ja oaggusearvi váide go Nussir fidnii doaibmalobi 2019:s.

Jahkebeali maŋŋá celkkii ráđđehus ahte sin mearrádus joatkašuvvá: Jo, mearrádus boahtá váikkuhit boazodollui, sámi kultuvrii ja lundui. Muhto positiiva servodatekonomalaš váikkuhusat leat deattuhuvvon dán mearrádusas.

Buot han orru dál ortnegis, ja Nussir beassá roggagoahtit. Vai?

Ii beasa vel. Sivva dasa lea álki, ja seammás hui váttis: Nussir ferte boahtit ovtta oaivilii báikkálaš boazodoaluin ovdalgo besset doaimmahit ruvkke.

Muhto sii eai leat formálalaččat gulahallan máŋgga jahkái.

Guhkes mátki ain

Riehpovuona veaikeruvkemuitalus sáhttá leat morráneapmi sihke Norgga eisseválddiide ja Eurohpá ráđđehusaide.

Odne leat dušše 40-50 ruvkke, mat rogget kritihkalaš minerálaid EO/EØS-guovllus. Golbma dáin ruvkkiin leat Davvi-Norggas: grafihttaruvke Sáččás, kvartsihttaruvke Deanus ja nefelinsyenihttaruvke Stiertnás.

Oktiibuot leat birrasii 100 metállaruvkke Eurohpás. Ruvkeorganisašuvdna Euromines hoavda Rolf Kuby háliidivččii dán logu duppalastit.

Eurohpá lea fuomášan dál man sorjavaččat sii leat Kiinnás, ja dál ballet Kiinná dán atnit buorrin goazahit Eurohpá industriija.

– Mii fertet duođaštit ahte eat leat «Made in China», dadjá Kuby.

Kiinná ráddjii 2023:s galliuma ja germaniuma eksportema, ja dál sii leat dieđihan ahte ráddjejit maiddái grafihttaeksportta. Dát lea guktii jo bidjan Eurohpá rašes dillái.

Go ná beassá Kiinná mearridit, de dat áitá min ekonomalaš sihkkarvuođa ja sosiála buresbirgejumi, dadjá Thierry Breton, guhte lea EO siskkáldas márkaniid komissára.

– Go mii leat ná čadnon earáide ja Ruošša soahtá, dahje Kiinná gieldá eksportta dahje Chiles lea eanadoarggástus, de mii leat váttis dilis.

Investigate Europe lea váldán oktavuođa Kiinná EO-sáttagottiin Brusselis, muhto eai leat ožžon vástádusaid.

Norgga ealáhusministtar Jan Christian Vestre maid háliida ásahit ja ealáskahttit ruvkedoaimma Norgii.

Ovdal geasi ovdanbuvttii son áŋgirit strategiija, mii ofelasttá Norgge ođđa ruvkkiide.

– Dát lea stuorra beaivi minerálanašuvdnii Norgii. Dáinna strategiijain mii háliidat ásahit máilmmi eanemus guoddi nana ruvkeealáhusa, dajai ministtar.

Eai šiehtadala

– Dát álggii boasttu sajis, dadjá Nils Mikkelsen Utsi. 2014:s dieđihii boazodoalloorohat ahte šiehtadallamat Nussir-ruvkke oktavuođas eai leat lihkostuvvan.

Utsi ii áiggo šat šiehtadallat.

– Dohkketmeahttun mus vuolláičállit šiehtadusa, mainna mii dinešeimmet álkes ruđa, muhto mii bilida boazodoalu eanavuođu boahttevaš buolvvaide. Maid eará boazosápmelaččat boahtteáiggis oaivvildit, dan fertejit sii vástidit. Muhto mu oainnu mielde lea eahperealisttalaš ahte mii dál sáhttit šiehtadusa dahkat Nussiriin, dadjá Utsi.

Lea jáhkehahtti ahte nákkut čuožžilit boahtte áiggis jus ruvkeprošeavttat eai vuhtiiváldde sámiid vuoigatvuođaid, dadjá Truls Gulowse. Son lea luonddugáhttenlihtu jođiheaddji.

Jus sámi vuoigatvuođat čielggaduvvojit ovdalgo ruvkket ásahuvvojit, de sáhttá ruvkkiid álggahit guovlluin, mat eai leat nu dehálaččat boazodollui. Ja dat guovllut lea valjis, oaivvilda Gulowsen.

– Ii ábut olbmuiguin gulahallat jos eat gávnna čovdosiid mat eai váikkut sakka vuoigatvuođaguoddiide. Molssaeaktu lea ohcat eará buhtadusaid. Jos ii leat vejolaš, na de goit čielgá ovdalgo ruvkedoaibma álggahuvvo, dadjá Gulowsen.

Áigu go Norga ja Ruoŧŧa válljet geađggi dahje bohcco dás duohko? Sáhttiba dat guokte ealáhusa ovttas doaibmat? Vai sáhttet go sámi beroštumit orustahttit ráđđehusa ruvkeplánaid?

Geažehis dárbu

Minerálat šaddet 2000-lohkui seamma go olju lei 1900-lohkui.

Hárvves eanašlájaid ja eará álgoávdnasiid haga ii livčče dus telefovdna, dihtor iige el-biila.

Ii livčče vejolaš el-fápmolinnjáid hukset, iige bieggaturbiinnaid iige beaivvášenergiija atnit.

Ekspearttat dadjet Eurohpa dárbbaša jagi 2050:s olu eanet minerálaid go dál. 35 geardde eambbo litiuma, golmma geardde eambbo koboltta ja 26 geardde eambbo hárvenaš eanašlájaid.

Boahtte 30 jagi olmmošvuohta dárbbaša eambo ruvkedoaimmaid go goassige leaš dárbbašan 70.000 jagis.

108 miljárdda olbmo leat eallán ovdal min, geat dál leat eatnamis. Ja mii, gávcci miljárdda olbmo, boahtit geavahit

Odne ellet 8 miljárdda olbmo eatnamis, ja mii boahtit geavahit eanet metálla go buot dat olbmot geat elle min ovdal, 108 miljárdda olbmo. Nu dadjá journalista Guillaume Pitrón «Rare Metal Wars» girjjis.

Jođánis áššemeannudeapmi boahtá

Norga lea geatnegahtton unnidit dálkkádatgássaid luoitima. Čieža jagis luoitin galgá 55 proseantta njiedjat 1990 dási ektui. Dát mearkkaša ahte servodat elektrifiserejuvvo sakka. Dat fas mearkkaša ahte mii dárbbašat minerálaid – dál.

Dál háliida EO háliida ásahit jođánis áššemeannudeami ruvkelobiid hárrái. Dán lea ruvkeindustriija vuorddašan.

EO láhkaárvalussii «Critical Raw Materials Act» lea ruvkeindustriija váikkuhan, dadjá «Friends of the Earth», Norggas dán joavkku namma lea «Naturvernforbundet».

2014 rájes leat lobbyjoavkkut jahkásaččat geavahan badjel 200 miljovnna ruvnnu, ja čoahkkinastán measta 1000 geardde EO mearrideaddjiiguin. Dál láhkaárvalus lea EO-vuogádaga čađa mannamin issoras garra leavttuin.

Olu árvalusat, maid ruvkeindustriija sávai, leat mielde lágas, earret eará jođánis áššemeannudeapmi. EO-kommišuvdna árvala parallealla vuogi mielde dahkat, meannudanáiggi oččodit guovtti jahkái.

Norgga eiseválddit maid háliidit jođánis áššemeannudeami. Muhto guokte jagi lea menddo oanehis áigi, daningo Davviriikkain lea eará áššemeannudemiid lassin vel šiehtadallamat boazodoaluin.

Dárbbašuvvo áigi čađahit effektiiva ja duođalaš konsultašuvnnaid, čálii ráđđehus iežas cealkámušas EO láhkaárvalussii.

– Dieđusge mis galget ain leat vuđolaš proseassat ruvkeealáhusa hárrái Norggas, muhto mis lea dárbu effektiviseret barggu. Danin šaddá jođánis áššemeannudeapmi dehálaš, dajai ealáhusministtar Vestre diibmá.

Ruvkesuorggi organisašuvdna Norsk Bergindustri jođiheaddji Anita Helene Hall doarju guovttejahkásaš áššemeannudeami, muhto deattuha ahte dát gal orru šaddamin «utopiijan» Norgii.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka ballá jođánis áššemeannudeami dagahit ahte badjelgehččet sámi vuoigatvuođat.

– Davviriikkat vigget ásahit stuorra ruvkeprošeavttaid báikkiide gos olbmuin ii leat vejolašvuohta vuostálastit mearrádusa. Eiseválddiin leat stuorát máhtolašvuohta geavahit čavga fámu ovdaliigo dialoga ja fátmmasteami, čuoččuha Muotka.

Logi jagi, logi stáhtalaš oassálasti

Logi stáhtalaš oassálasti ledje mielde daid jagiid go Nussir ozai buot dárbbašlaš lobiid, árvvoštallá Øystein Rushfeldt.

Dan lassin ledje beallestáhtalaš ásahusat, nugo mearradutkaninstituhtta. Ja Sámediggi.

Ráđđehus lea guldalan Nussira ja earáid ruvkeindustriijas, geat leat dáhtton «one-stop-shop» – orgána mii gieđahallá buot lohpeohcamiid, bálddalasat.

Norgga ruvkeprošeavttaid ohcanvuogádat lea «hui moivvas» ja eahpelunddolaš ortnega mielde, oaivvilda Luonddugáhttenlihttu.

– Gielda soaitá rahpat ovtta ruvkke čuođi jagis, ja Norgga soaitá moadde ásahit. Mii fertet nannet gelbbolašvuođa iešguđetlágan ruvkebázahusvurkemiid hárrái, ruovttoluottadeavdima hárrái, sihkkarvuođa hárrái, geaidnohuksema hárrái ja servodatváikkuhusaid hárrái, dadjá Truls Gulowsen ja joatkká:

– Buot berre okta orgána gieđahallat, ja buohkat dihtet ahte dohko fertejit mannat jus ruvkke leat jurddašan ásahit.

Gaikkodii šiehtadusa

2010:s Sámediggi vuolláičálii áigumušsoahpamuša Nussiriin. Dalle lei Bargiidbellodat njunnošis Sámedikkis.

Šiehtadus Nussira ja Sámedikki gaskka lei ahte sii soabadit ovdalgo Nussir ohcá rogganlobi.

Muhto 2013:s NSR válddii fámu Sámedikkis. Gulahallan Sámedikki ja Nussir gaskka vánui.

2016:s Sámediggi mearridii vuosttildit buot ruvkeplánaid Riehpovuonas.

Dán čalmmustahtii Beaska Niillas (NSR) 2016:s, go son gaikkodii Nussir-šiehtadusa dievasčoahkkima sárdnestuolus.

Nussir fitnodat sáhttá Ealáhus- ja guolástandepartemeanttas ohcat «ekspropriašuvdnalobi». Muhto ekspropriašuvdnaášši dáidá dagahit ođđa, guhkes meannudeami duopmostuoluin.

Alimusrievtti cealkámuš 2021:s Fovse bieggaturbiinnaid hárrái maid soaitá váikkuhit Riehpovuona vuoigatvuođaáššái.

Kirsti Strøm Bull lea Oslo universitehta Juridihkalaš fakultehta professor emerita. Son jáhkká Fovse-duomu váikkuhit eará eará sisabahkkenáššiide sámi guovlluin.

Nussir ii árvvoštala eksproprieret, muitala Øystein Rushfeldt.

Stuorra oasti geassádii

Ii leat dušše áddjás bargu ruvkke ásahit, lea maid divrras. Ii leat álki gávdnat kapitála, mii ruhtadivččii dakkár nággobohciideaddji industriija. Nussir gáibida gaskkal ovtta ja guokte miljárdda ruvnnu beare johtui beassat, meroštallá Rushfeldt.

2020:s fitnodagas lei áigumuššiehtadus Aurubisain. Aurubis áiggui oastit veaikki 10 miljárdda ruvnnu ovddas.

Muhto borgemánu 2021:s, maŋŋá go ruvkevuosttaldeaddjit ledje guokte mánu vuostálastán ruvkeásaheami Riehpovutnii, geassádii duiskka veaikefitnodat šiehtadusas.

«Muhtin sosiála aspeavttaid fertet vuhtiiváldit buorebut» čálii Aurubis ákkastallamis.

Sámediggejođihangoddi lei duđavaš.

– Lea jurddašan veara ahte riikkaidgaskasaš fitnodat ja okta máilmmi stuorámus veaikebuvttadeaddjiin geassáda ruvkeprošeavttas, man ráđđehus lea dohkkehan, danin go oidnet ahte dat ii soaba olmmošvuoigatvuođaid eamiálbmotsuddjemii, dajai Silje Karine Muotka.

Rushfeldt ii háliit kommenteret geassádeami.

– Mis lea okta dain buhttáseamos veaikegávdnosiin máilmmis. Dan ii leat váttis vuovdit, dadjá son.

Maŋŋit morihan

EO ja nationála eiseválddit miehtá Eurohpá bonjastit dál leavttu ahte dohkkehit «Critical Raw Materials Act», mii maid boahtá Norgii EØS-šiehtadusa bokte.

Guhká lei nu ahte eai atnán sorjjasvuođa Kiinnái hástalussan. Eurohpa sáhtii heaittihit iežas ruvkedoaimmaid. Eará riikkat gos lei hálbbit buvttadit besse dinet eanet, ja mii fidniimet biergasiid maid háliideimmet.

Gulaimet gal mánáid birra, geat barge Kongo ruvkkiin. Gulaimet maid nuoskkideami birra Kiinnás. Muhto dat han lei guhkkin eret.

Go Ruošša invaderii Ukraina, de morihii Duiska ja eará EO-riikkat. Sii eai birge Ruošša gássa haga.

2030:s sáhttá Eurohpá leat seamma gitta Kiinnás go Ruoššas ledje oažžun dihte litium-báhtteriid ja boaldámušseallaid, váruhii Espánnja ráđđehus EO-njunuščoahkkimis 2023:s.

Daningo EO oaidná Kiinná dego «systemahtalaš riválan», eatnašat EO:s leat ovtta oaivilis ahte dát sorjjasvuohta lea stuorra hástalussan sidjiide.

«Eanebut fertejit min láhkai eallit»

Minerálaid ii sáhte sirdit eret boazodoalu guovlluin, dovddasta Silje Karine Muotka.

Muhto ruvkedoaibma lea maid árvogažaldat, deattuha sámediggepresideanta.

– Gažaldat lea ahte geavahuvvojit go dát minerálat jierpmálaččat. Ruoná molsašupmi ii sáhte leat molsašupmi mii dahká ahte dakkár eallinvuohki joatkašuvvá, mii ii leat guoddevaš. Lea olu mii čujuha dasa ahte mii fertet eará láhkai jurddašit ja ohcat eará vugiid mo eallit.

– Maid dajat čuoččuhusaide ahte sápmelaččat eai beroš ruoná molsašumis?

– Sápmelaččat beroštit das ahte váidudit dálkkádatroasu. Mii háliidit sihkkarastit luondduvalljivuođa, ja mii háliidit fievrridit viidáseappot guoddevaš eallinvugiid. Orru leamen dego álkiduvvon čoavddus, muhto eanebut fertejit ealligoahtit min láhkai, dadjá Muotka.

Muhto eallinvuogi rievdadit ii leat gal bajimusas ii guđege áššelisttus.

«Eat sáhte áimmuin ja ráhkisvuođain eallit»

Eai sámi servodagas gal leat áibbas ovtta oaivilis ruvkeáššiid dáfus. Measta juohke viđát sámi jienasteaddji jienastii Nordkalottfolket 2021 válggain. Sin mielas ferte juohke áidna ruvkeprošeavtta gieđahallat sierra ládje.

– Lea boastut dadjat obbalaččat ahte mis eai leat šat guovllut. Mii maid dárbbašit bargosajiid. Mii maid fertet searvat ruoná molsašupmái. Eat doarjjo eatge vuosttal ruvkedoaimmaid obbalaččat, dadjá parlamentáralaš jođiheaddji Toril Bakken Kåven.

Nordkalottfolket mearridedje ahte eai doarjjo ruvkedoaimma Riehpovuonas. Ii fal boazodoalu dihtii, muhto váikkuhusaid dihte maid ruvke sáhttá vuona birrasii dahkat.

– Muhtin guovllus sáhttá leat buorre guohtuneana. Dohko sáhttá leat hástalus ásahit industriija. Eará guovllus ii dáidde leat seamma buorre guohtuneana. Dohko gal sáhttá smiehttat industriija. Eanáš sápmelaččat eai eale boazodoaluin. Eat mii sáhte áimmuin ja ráhkisvuođain eallit, dadjá Kåven.

EO «Critical Raw Materials Act» vuorjá sámedikkiid. Geassemánus Norgga, Suoma ja Ruoŧa sámediggepresideanttat muittuhedje EO 2021 árktalaš strategiija. Das EO lohpidii árvvus atnit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid.

«Mii moaitit árvaluvvon lága ja ballat dat mielddisbuktá ahte strategalaš prošeavttat fidnejit ruhtadeami ja oanehat áššemeannudanáiggi», sii čálle EO:i.

EO:s bođii vástádus guokte mánu maŋŋá.

«Šaddá vuođđu áššin ovttastit kritihkalaš álgoávdnasiid, maid Eurohpá ruoná ja digitála molsašupmi dárbbaša ja buot guoskkahuvvon joavkkuid ja olbmuid vuoigatvuođaid ja beroštumiid».

Máilmmi gádjut luonddu bilidemiiguin

Nils Mikkelsen Utsi lea addán ealus bárdnái Jon Áilui.

Buolvvas bulvii lea bearaš seailluhan árbevieru.

Miessemánus golggotmánnui de leat Riehpovuona várit sidjiide dehálaš guohtuneatnamat.

Muhto ovttas birget ruvkedoaimmain ii leat vejolaš, oaivvilda Utsi.

– Dan sadjái go guhká biinnidit, de berre Norga leat rehálaš ja dadjat ahte eai fuola boazodoalu. Eiseválddit fertejit jođánit ja álkit heaittihit boazodoalu. Muđui gal fertejit ásahit vuogádaga mas politihkalaččat kvoterejit minerála- ja fápmogeavaheami, dadjá son.

Muhto Utsi gal lea oassin Norgga servodagas, nugo earátge. Son hállá mobiilatelefovnnas. Das lea nihkkel, litium ja kobolta.

Son čálaša dihtoriin mas lea veaiki, kobolta ja aluminiuma. El-rávdnji dállui boahtá veaikejohtasiid mielde.

– In oainne mo boazodoallu dáid minerálaid dárbbaša, dadjá Utsi.

– Muhto olbmot eai dárbbaš golbma-njeallje dihtora ja telefovnna. Jáhkán ollugat birgejit unnit biergasiiguin. Ii leat logihkka das ahte luonddu bilidit gádjut máilmmi. Dan in máhte ipmirdit.