Samenes nasjonaldag markeres i Norge, Sverige, Finland og Russland. Dagen feires til minne om det første samelandsmøtet som ble holdt i Trondheim i 1917, og markerer det samiske fellesskapet og den samiske tilhørigheten på tvers av landegrensene. Det samiske flagget og samefolkets sang er viktige symboler for det samiske folk.
– Dagen er viktig for å synliggjøre samisk kultur og for å skape økt bevissthet om den samiske tilstedeværelsen i vårt land, sier sameminister Rigmor Aasrud.
Dagen ble offisiell flaggdag i Norge i 2004. På flere offentlige bygninger heises det samiske flagget sammen med det norske. I år flagger regjeringen med det samiske flagget foran statsministerens kontor.
Rundt omkring i landet, i byer og på tettsteder, samles samer og ikke-samer for å feire dagen. Mange skoler og barnehager bruker dagen til å bli mer kjent med samisk kultur.
– Lihkku beivviin!
– Otne ávvudat mii Sámi álbmotbeaivvi, ja mun háliidan sávvat buohkaide lihku beivviin, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg Sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6.beaivve oktavuođas.
Sámi álbmotbeaivvi ávvudit Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Beaivi ávvuduvvo vuosttas sámečoahkkima muitun mii lágiduvvui Troandimis jagi 1917, ja čalmmustahttá sápmelaččaid oktavuođa ja sápmelaččaid gullevašvuođa riikkarájáid rastá. Sámi leavga ja sámeálbmot lávlla leat dehálaš dovdomearkkat sámi álbmogii.
– Dán beaivvi lea dehálaš čalmmustahttit sámi kultuvrra ja leat mielde nannemin dihtomielalašvuođa sápmelaččaid sajádaga birra min riikkas, dadjá sámeministtar Rigmor Aasrud.
Beaivi dohkkehuvvui virggálaš leavgabeaivin Norggas jagi 2004. Olu almmolaš ásahusat levgejit sihke sámi ja norgga leavggain. Dán jagi levge ráđđehus sámi leavggain Stáhtaministara kantuvrra olggobealde.
Miehtá min riikka, gávpogiin ja eará čoahkkebáikkiin, čoahkkanit sápmelaččat ja earát ávvudit dán beaivvi. Olu skuvllat ja mánáidgárddit geavahit dán beaivvi oahpásmuvvat sámi kultuvrrain.
– Læhkoeh biejjine
– Daan biejjien saemiej åålmegebiejjiem heevehtibie, jïh manne sïjhtem gaajhkesidie biejjine læhkoehtidh, staateministere Jens Stoltenberg jeahta Saemiej åålmegebiejjien sjïekenisnie goevten 6. b.
Saemiej åålmegebijjiem heevehteminie Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Daam biejjiem heevehtibie juktie dam voestes saemien laantetjåanghkoemTråantesne mujhtedh jaepien 1917, jïh vuesehte dam saemien ektievoetem jïh ihke saemieh leah stïeresne laanteraasti dåaresth. Saemien saevege jïh saemiej laavlome leah vihkeles væhtah dejtie saemien almetidie.
– Biejjie lea vihkeles juktie saemien kultuvrem våajnoes darjodh jïh ihke almetjh edtjieh voerkesåbpoe sjïdtedh saemieh mijjien laantesne årroeh, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
Biejjie byögkeles saevegebiejjine sjïdti Nöörjesne jaepien 2004. Jieniebinie byögkeles gåetine dle saemien saevegem bijjedieh dejnie nöörjen saeveginie ektine. Daan jaepien dle reerenasse dejnie saemien saeveginie saevehte staateministeren kontovren uvte.
Bïjre jarkan laantesne, staarine jïh voenine, saemieh jïh daaroeh tjåenghkenieh juktie biejjiem heevehtidh. Jïjnjh skuvlh jïh maanagïerth daam biejjiem nåhtadieh juktie buerebelaakan saemien kultuvrine åahpenidh.
– Vuorbbe biejvijn
– Uddni ávvudallap Sámij álmmukbiejvev, ja sidáv vuorbev sávvat gájkajda, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg Sámij álmmukbiejve aktijvuodan guovvamáno 6. biejve.
Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Biejvve ávvudaláduvvá mujtton vuostasj sámij rijkatjåhkanimes mij tjadáduváj Roandemin jagen 1917, ja mierkkit sáme aktisasjvuodav ja sáme sæbrástallamav rijkajrájáj rastá. Sáme slávggá ja sámij álmmuklávlla li ájnas symbåvlå sáme álmmugij.
– Biejvve le ájnas tjalmostahtátjit sáme kultuvrav ja oadtjot lasse dádjadusáv sáme oases mijá rijkan, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
Biejvve sjattaj almulasj slávggábiejvve Vuonan jagen 2004. Moatten almulasj tsiekkadusájn slávggiduvvá sáme slávggá aktan vuona slávgájn. Dá jage ráddidus slávggi sáme slávgájn stáhtaminisstar kontåvrå åvdån.
Biráldis rijkan, stádajn ja bájkijn, tjåhkani sáme ja látte ávvudalátjit biejvev. Moadda skåvlå ja mánájgárde tjadádij biejvev oahpástalátjit ienebuv sáme kultuvrajn.
