Nils Arne (23) bivdá árbevirolaččat vaikko šaddá lága rihkkut

23-jahkásaš Nils Arne Hætta lokte bissu fatnasii. Son lea manname loddet, nu go juohke giđa lea dahkan mánnávuođa rájes.

Lávkkit leat gal losson, ja son dávjá jearrá alddis, lea go dat dan veara.

Dat, maid son meahcis bargá giđđat, ii leat lohpi Norgga lága mielde. Jus válddahallá, de sáhttá geavvat vaikko giddagassii.

– Ovdal ledje dákko vaikko man olu fatnasat giđđat, dál leat báhcán dušše moadde vel. Dat lea oba váivi.

Šaddan bajás loddemiin

Muhto son goitge manná, son ferte. Go giđđa boahtá, de ferte meahccái loddet.

– Dá lea dainna mainna lean šaddan bajás.

Giđđalodden lea dološ sámi árbevierru Guovdageainnus, Deanus, Porsáŋggus ja máŋgga eará sajis, muhto dát gildojuvvui viđalot-logus.

Guovdageainnus leat aŋkke dáinna joatkán, ja doalahan dán árbevieru.

Nils Arne gaikkiha mutuvrra johtui, ja hárjánan gieđaiguin stivre fatnasa dulvejoga bajás.

– Dá lea Luovosluoppal, dákko mii álgit árragiđa loddet, ovttatmanos go jiekŋa suddá.

Son vuodjá viidáseappot. Dá leat oahpes guovllut sutnje, dá lea su ruoktu.

Čáhcelottit girdilit go gullet fatnasa boahtime.

– Die lei skoarrapárra, dieid lea dáža mearridan ahte ii oaččo báhčit, lottit maiguin lean šaddan bajás.

Sámi árbevierru ja Norgga láhka

Norggas ii leat giđđat lohpi bivdit čáhcelottiid iige eará elliid.

Da lea prinsihppa, mii stáhtas lea. Giđđa lea hearkkes áigi lottiide ja elliide, go dalle dat monnejit ja čivget.

Muhto dan dihte go giđđalodden lea dološ árbevierru Guovdageainnus, de lea stáhta miehtán ahte doppe besset goit jobe veaháge bivdit giđđat.

Váttisvuohta lea ahte bivdu lea nu sakka gáržžiduvvon ahte ii soaba šat árbevirrui, oaivvildit sihke bivdit ja sámi ovddasteaddjit.

Oaččui hávlára 10-jahkásažžan

Nils Arne lea áhčistis oahppan lottiid dovdat, dalle go viđa-guđa -jahkásažžan su čuvodišgođii meahcis.

– Mun muittán ahte ledjen gávcci-ovcci -jahkásaš go vuosttaš lotti bessen báhčit. Dat lei njurgopárra mii seaivvui, ja mun bessen báhčit. Dan gal muittán dego livččii ikte, lei erenoamáš dovdu, hui somá.

10-jahkásažžan oaččui vuosttaš hávlára. Dan fertejedje sahet vai heive sutnje.

– Ii lean stohkka earágo ná guhkki, čájeha son gieđaiguin.

– Lei hui unni, juste nu ahte mun olahin báhčit, moddjesta son go muittaša.

Go Nils Arne olle Čalbmejávregáddái, doppe gos odne áigu bivdit, de son bisána njárggažii.

– Dán jávrri birra leat máŋga čila, varra guhtta, dadjá son ja cuoigu ja čájeha gokko dat eará čilat leat.

– Muhto mun láven dákko liikot loddet.

Ohcan fas bivdolobi

Nils Arne ii leat máŋgga jahkái ohcan lobi bivdit čáhcelottiid, muhto son lea aŋkke bivdán juohke giđa.

Dát bivdu lea jo šaddan dehálaš oassin su identitehtas, das gii son lea olmmožin.

– Dat lea hui dehálaš. Jus ii beasa loddet, de gal lea juoga mii váilu. Dat measta jo unohastá.

Dán jagi gal lea son fas dieđihan iežas mielde bivdui maid Guovdageainnu suohkan ovttas Finnmárkku opmodagain hálddašit.

– In mun dieđe manne mun dán jagi ohcen, mun ohcen goit. Mus lea goit dál dat bábir jus bohtet dárkkistit, muhto dat lea dušše symbola, ii dat rievdat maidege.

Čáhppes plastihkkabusses ohcala čohkkánlottiid. Dáid son bidjá jávrái čila ovddabeallai.

Lottážat leat isoporas ja boares suohkuin ráhkaduvvon, ja sulastahttet skoaraid ja njurguid, lottiid maid ii leat lohpi bivdit.

– Dat lávejit hui buorit. Go lottit fuobmájit daid,de gal seivot. Duot lottit leat dat buoremusat maid ieš lea ráhkadan.

Son bálkesta kamufláša ránoža muoraid badjel, mat leat ráhkaduvvon čillan, lebbe duljiid ja bidjá bissu sadjagassii.

– Dál ii leat earágo vuordit dan ovtta bunásuorssá, dat dat lea maid stáhta munnje lea udnon, lohká son ironalaččat.

Ožžot báhčit ovtta čáhcelotti

26 jagi leat iešguđetlágan geahččalanortnegat leamaš fámus, mat regulerejit giđđaloddema Guovdageainnus. Maŋemus ortnet doaibmagođii 2013.

Sihke Sámediggi ja Guovdageainnu suohkan dohkkehedje dán ortnega dalle.

Dán mielde besset loddejeaddjit báhčit 150 lotti oktiibuot giđđat. Dán jagi háliidedje 155 olbmo searvat bivdui, dat mearkkaša ahte juohke bivdi beassá báhčit ovtta lotti.

Guovllut, gos lea lohpi bivdit, leat maid ráddjejuvvon ja maiddái makkár lottiid beassá báhčit. Fiehta, buncasuorsá ja goalsi leat dat lottit maid giđđat oažžu bivdit Guovdageainnus,

Maren Hersleth Holsen lea son, gii bajimus eiseválddiid ovddas, čilge manne sii meannudit loddebivddu nu go sii dahket.

Dálkkádat- ja birasdepartemeantta stáhtačálli mieđiha ahte bivdu lea stuora oassin báikkálaš kultuvrras, muhto de dadjá:

– Giđđalodden lea kompromissa mas sihke árbevierru ja luondu galgá váldot vuhtii. Nuppe beales lea dát bivdu váttis sihke vuoigatvuođaid, ekologiija ja elliidetihka dáfus.

Nils Arne šuohkiha go dán birra galgá hupmat. Su mielas lea bivdu nu gáržžiduvvon ahte ii leat vejolaš njuolggadusaid doallat.

Guokte loddemállása borrá giđđat

– Dat lea njuolgut bilku. Dien eai livčče goassege galgan dohkkehit. Eai goassege. It don sáhte ovtta lotti dušše báhčit jus dus lea bearaš, mas leat vihtta-guhtta olbmo, ja de juogadit dan ovtta lotti, ii dat oba manage. Dat lea gal dainna lágiin jus galggat giđđamállása oažžut, de fertet rihkkut lága.

Son joatká:

– Muhto go don loddet árbevirolaččat, it don de rihko lága rievtti mielde. Dat lea árbevierru, muhto dan ii váldde dáčča vuhtii. Dat eai riekta dieđe mot dat fungere. Eai dat ipmir.

Mot bat doaibmá?

– Na don bážát mállása ja don gearggat dainna eret. De don leat duhtavaš. Don it báže unnit itge eambbo, čilge son.

Man galle lotti dárbbaša ovtta mállásii, ovtta bearrašii?

– Guhtta, čieža lotti gal láve nie, de láve oalle buorre mális. Mii lávet sullii nie guokte mállása borrat juohke giđa. Ii leat juoga, maid mii lávet galmmihit ja vurket gal, dat gal lea nu ahte go leat borran dan ovtta dahje guokte mállása, de don leat duhtavaš.

Muhto dat ii leat lobálaš?

– Dat ii leat lohpi. Dat lea gal dieđusge veahá unohas. Lea veahá unohas gal.

Son šuohkiha ja geahččá jávrri guvlui.

– Lea gal dieđusge váivi čohkkát čilas ja diehtit ahte rihkku lága go bivdá nu go lea oahpahuvvon.

Bivdomokta jávká

Nils Arne muitala ahte manai oba guhkes áigi ovdalgo ipmirdii ahte dat, maid son mánnán lea oahppan, rievtti mielde ii leat lohpi.

– Mun gal ledjen vissa 16-jahkásaš. Dalle go áhči mielde vánddardin, ii láven goassege hupmu ahte ii leat lohpi, lávii somá dušše. Dovddan ahte illu lea veahá jávkan maŋŋel go dan ipmirdin, dat gal unnu juohke giđa eambbo ja eambbo. Ii leat dat seamma miella vuolgit meahccái. Dat unnu ja unno.

Beaivváš báitá, ja cizážat civket ja girddašit muoraid mielde. Biegga lea baldán čáhcelottiid gáddái.

Nils Arne gaikkoda rissebihtáža suorpmaiguin.

– Don válddát oalle stuora riskka. Das leat stuora konsekveanssat. Dat váldet bissuid, it soaitte beassat bivdit máŋgga jahkái, soaittát šaddat čohkkát. Das leat hui stuora konsekveansat. Ja de boahtáge jearaldat, lea go dan veara?

Nuorat dubmejuvvon dikkis

Diibmá dubmejuvvuiga guokte nuorra luntta Sis-Finnmárkku diggegottis go leigga báhčán njurguid dan seamma guovllus gos Nils Arne dál lea bivddus.

Dá leat lottit maid Guovdageainnus árbevirolaččat leat bivdán, muhto maid Norgga lága mielde ii oaččo báhčit earágo Østfolddas čakčat.

Dikkis šattai sáhka leago giđđalodden dál nu garrasit ráddjejuvvon ahte ii šat soaba árbevirrui. Duomus boahtá ovdan ahte duopmárat eahpidedje, muhto gávnnahedje ahte dat dahká dan.

Dán čavčča šadde njeallje eará loddejeaddji diggái go eai čuvvon loddennjuolggadusaid.

Guovttis dáin beasaiga áššis Sis-Finnmárkku diggegottis, vaikko leigga bivdán ovdal go lobálaš bivdu álggii.

Duopmárat eai lean ovtta oaivilis. Duomus čuožžu:

«Eanetlohku oaivvilda ahte son ii sáhte dubmejuvvot dan dihte go su lodden lea lobálaš sámi árbevieru mielde.»

Bivdu hukse olbmuid oktavuođaid

– Giđđalodden lea nu olu eambbo go dušše báhčit daid lottiid. Dat lea vuođđun gullevašvuhtii, ságastallamiidda, ja dat čatná olbmuid oktii.

Nu dadjá Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Solveig Joks.

Son lea dutkan árbevirolaš luossabivddu Deanus ja buohtastahttá luossabivddu giđđaloddemiin.

– Go olbmot bivdet lottiid, de dat čuvvot mielde birrasa, gehččet makkár lottit ja man ollu lottit leat boahtán, makkár lea dálki, mo jávrrit leat. Sáhttá dadjat ahte sii leat birrasa ja guovlluid goziheaddjit, čilge Joks.

Son joatká:

– Goziheapmi dáhpáhuvvá loddema bokte. Jus lodden nohká, de sáhttá jearrat geat dalle vel gozihit dáid guovlluid. Sámi árbevierus lea doaibma dehálaš ja dan bokte olmmoš maid bearráigeahččá guovlluid ja čuovvu mielde rievdamiid, mat doppe leat áiggis áigái.

– Maiddái sii geat eai bivdde, čuvvot mielde, gullet muitalusaid bivddu birra. Jus dakkár árbevierut eai gávdnoše, mii de bázášii, man birra de galggaše olbmot ságastit? jearrá Joks.

Dovdet iežaset vákšojuvvon

Nils Arne fas giikanastá.

Dán háve geahččá dieváide nuppe beallái jávrri. Oidno go doppe oktage njáhkame? Son ii riekta nagot šat vuoiŋŋastit go vuolgá bivdui.

Ferte čađat fáktet bohtet go politiijat dahje Stáhta luonddubearráigeahču vávttat.

– Dat gal billista hui olu. Lea unohas, juohke háve go boahtá fanas dahje juoga, de don suorganat measta. Čađat jurddašat gii dal boahtá. Dat lea unohas.

Son dovdá iežas dubmejuvvon jo vearredahkkin go vuolgá meahccái. Ja eiseválddit orrot su mielas oaguheame su ja daid eará loddebivdiid.

– «Dat leat ute for å ta». Ii leat dábálaš ahte don njágat olbmuid selggiid duoge ja fáktet. Veallát doppe máŋggaid diimmuid ja fáktet gitta dasságo olmmoš rihkku lágaid. Giđđat dat oidnojit, muđui dat eai oidno.

Dán jagi leat loddejeaddjit dolkan dása. Sii leat fárrolaga čuvvon mielde gos Stáhta luonddubearráigeahču bargit ain leat. Dieđuid leat juogadan sierra gulahallan-áppas, gosa dušše loddejeaddjit besset fárrui.

Go bearráigeahču bargit leat boahtán Guovdageidnui dárkkistit bivdiid, de leat biillaiguin čuvodan sin.

Nils Arne lea maid das leamaš mielde.

– Mii leimmet vissa lagabui 20 biilla ovtta gaskka. Vujiimet máŋgalot miilla maŋis. Olles ija. Dat vigge vuodjit ja čiehkádallat mis, muhto mii gal čuovuimet.

Mii čuvodeimmet daid olles eahkeda. Bisáneimmet hupmat.

Šuohkiha.

– Jerre manne mii dan dahkat. De mii gal logaimet njuolgut nu mot lea. Dál mii čuvodit din.

Stáhta luonddubearráigeahču ossodathoavda Kjartan Knutsen ii mieđit ahte sii vákšot bivdiid ja lohká ahte dá leat dábálaš bearráigeahččanvuogit.

– SNO lea sihke oidnosis ja čihkosis go bearráigeahččá iešguđetlágan bivdduid, mat leat Norggas. Mii duođaštit mii dáhpáhuvvá ja jus fuomášit láhkarihkkumiid, de lea lunddolaš dasa reageret, lohká Knutsen.

Dan dihte go sii leat fuobmán ahte máŋggas leat rihkkon lága giđđaloddema oktavuođas, de lea SNO vuoruhan dárkkistit dan bivddu.

– Dát bearráigeahčču lea hui gáržžiduvvon eará bivdobearráigeahčuid ektui. Finnmárkkus dáhpáhuvvá eanaš bearráigeahčču čakčat,ovttasráđiid FEFO:in ja politiijaiguin, dadjá Knutsen.

Mot viidáseappot

Guovtti jagi geažes nohká dálá geahččalanortnet.

Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas áigot jagi 2022 mielde mearridit mot dahket loddemiin viidáseappot.

– Lea beare árrat dadjat maidege dan birra dál. Dálá ortnet bistá 2022 rádjái, ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta mearrida jagi 2022 mielde bisuhuvvo go dát ortnet. Dán birra áigu gulahallat Sámedikkiin, dadjá stáhtačálli Maren Hersleth Holsen.

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo mielas lea hirbmat váttis eiseválddiid oažžut ipmirdit ahte giđđalodden ii leat áittan lundui.

– Min vuođđohástalus lea ahte eiseválddit lulde háliidit heaittihit ortnega. Dat lea sin áigumuš, go dat lea sin luondduipmárdusa vuostá. Muhto dán eai sáhte dahkat go lea vuoigatvuohta-ášši, dat lea sámi árbevierru, dadjá Keskitalo.

Son oaivvilda ahte eiseválddiid strategiija lea reguleret bivddu nu garrasit ahte dat nohká iešalddis.

Dása ii mieđa stáhtačálli.

– Nu ii leat. Vaikko giđđalodden ii rievtti mielde leat lohpi, de mii oaivvildit ahte dálá bivdoortnet doaibmá bures. Das lea sihke árbevirolaš máhttu, kultuvra ja luonddufága váldon vuhtii, lohká Holsen.

Go stáhtačálli gullá ahte bivdit šaddet rihkkut lága jus galget doalahit loddenárbevieru, de dadjá ahte dát sáhttá váikkuhit dasa maid departemeanta dahká giđđaloddemiin dalle go dálá bivdoortnet nohká jagis 2022.

– Lobihis bivdu lea luonddukriminalitehta, mii galgá bissehuvvot. Jus čájehuvvo ahte lea olu lobihis bivdu giđđat, de dát váikkuha dán mearrádussii, lohká Holsen.

Dása fas vástida sámediggepresideanta:

– Dát ortnet bidjá olbmuid dakkár dillái ahte jus don galggat árbevieru čuovvut, de don šattat krimineallan, dadjá Keskitalo.

Ii heaitte loddemis

Čalbmejávregáttis lea jaskat odne. Dušše okta čáhcelottáš geahččala seaivut čohkkánlottiid lusa, muhto ballá go Nils Arne faŋuha giikana.

– Eai dál dihtto. Visot jávrrit leat dál suddan ja lottit leat álgán bieđganit, dál mannet daid meahccejávrriide, ii dál leat nu trafihkka šat.

Fargga luoddana maid urbi, ja čáhcelottit álget monnet. De galgá dološ vieru mielde heaitit loddemis.

– Eat mii báže go lea monnenáigi. Dat ii monne vuos dál. Go álgá monnet, go lasta šaddá, de mii heaitit, dat oažžu ráfi.

Nils Arne čorge duljiid ja bissu ja lokte čohkkánlottiid fas fatnasii. Čáhcelottit mat eai leat dihtton, girddašit fas jávrri bajil. Vaikko Nils Arne ii leat vuos báhčán iežas loddeeari dán giđa, de son ii jierásnuva.

– In mun meidne báhčit dan bunásuorssá, da dat gal beassá eallit mu dihte. Ii leat min vierru dan báhčit, mii eat bora dan.

Muhto loddemállása son gal aŋkke lea jo ožžon.

– Mális gal lea boahtán dán jagi, ja dat lei lihka buorre go jo lea juohke giđa.