Les på norsk.

Elise Sørensen (22) lea aktivista.

NRK deaivvada Álttá nieiddain moadde tiimma ovdalgo son vuolgá Osloi.

Diggeáššit dán rádjai leat gáibidan olu návccaid sus.

– Lea hui ártet leat Alimusrievttis ja áššáskuhtton go mii han leat doppe danne go bealuštišgođiimet alimusriekteduomu, dadjá Elise.

Ovddeš aktivisma

– Mun lean bajásšaddan dakkár bearrašis, mii lea movttiidahttán mu beroštit.

Son jo 14-jahkásažžan lágidii vuostálastinleairraid, lea akšuneren olu áššiid oktavuođas ja politiijat leat dolvon su giddagassii.

Elise ja eará akšunisttat čatne iežaset láhkkiiguin goaivunmašiinnaide.

Maŋážassii massii Nussir-ruvkefitnodat miljárdašiehtadusa váldogávppálaččainis, ja prošeakta gaskkalduhttui 2021:s.

– Hui buorre dovdu lei go dat čájehii ahte sáhttá vuoitit, ja ahte ii raža duššiid dihtii.

Muhto aktivistan sáhttet vuoittut dávjá leat oanehisáigásaččat.

«Traumabonding»

Elisii šattai 2023 huššás jahkin.

Son fertii válljet jogo oahpu gazzama dahje vuoigatvuođarahčama.

– Mun ledjen diibmá Troanddimii beassan ohppui, masa duođaid ledjen háliidan, muhto dovden ahte datte in sáhte. In sáhttán leat nu guhkkin eret Oslos.

Ovtta beaivvi guovvamánus guovtte jagi áigi, mearridii son ja guoktenuppelot eará aktivistta mannat dalá Oljo- ja energiijadepartemeantta váldofeaskárii čohkkedit.

Dalle ii dovdan Elise vuos duoid earáid nu bures.

Muhto akšuneredettiin dovddiidat farga nuppiiguin.

– Dat dat várra lea «traumabonding», lohká son.

Aktivisttat čalmmustahtte ahte ledje vássán 500 beaivvi dan rájes go Alimusriekti celkkii ahte bieggaturbiinnaid Fovses eai leat lobálaččat.

De sii dovde ahte dál lea doarvái.

– Mii leat geahččalan buot, ja dál ii lean šat eará vejolašvuohta.

Elisii bohtet dávjá miellačájeheamit jurdagii. Muhtun muittut leat losibut go earát.

Erenoamážit okta dáhpáhus lea cieggan su muitui.

– Ledjen váldán eret čalbmelinssaid ja nohkkan. Fáhkka skuvihedje politiijat ijatihkku boktit ja doalvut min giddagassii.

– Dat fámohuhtii máŋgasa

Miellačájeheamit leat dolvon olu návccaid.

Dan dadjá SÁNAGA psykologaspesialista Elisabeth Gerhardsen.

Son lea čuvvon Fovse-akšunisttaid dan rájes go miellačájeheamit álggahuvvojedje guovvamánus 2023. Dalle son vásihii ahte olus válde suinna oktavuođa.

Gerhardsen muitala ahte akšunisttain ledje máŋggas, geat dovde guorusvuođa maŋŋá álgo miellačájehemiid.

– Sin ánsu dat lei go stáhta šállošii Fovse-sámiide ja mieđihedje ahte olmmošvuoigatvuođat rihkkojuvvojedje, muhto datte ii dáhpáhuvvan mihkkege duohta rievdadusaid Fovse boazosámiid dáfus.

– Dat fámohuhtii máŋgasa, lasiha vel son.

Psykologaspesialista jáhkká ahte lea ain guhká dárbu sámi akšunismii.

– Ii leat dađibahábut nu ahte jos rahčasta dál, de lea sámi vuoigatvuođarahčamušaid mihttu olahuvvon. Buot vásáhusat čujuhit dan guvlui ahte jagi, 20 jagi, ja maiddá 40 jagi geažes leat ain čuollamin vuoigatvuođaid beale. Fertejit návccaideaset sesttolaččat geavahit, vai návccat bistet dassážii go leat 80 jagi.

Ođđa áigodat

Elise eallin rievddai dalle go Fovse-sámit ja stáhta sohpe.

Son mearridii fárret Troanddimii maŋŋá go máŋga jagi lei orron Oslos.

Viimmat de sáhtii bargagoahtit juoga maid son duođaid ráhkistii, namalassii musihkain.

Muhto Elise studeantaeallin lea datte leamaš erenoamáš.

Studeanta ja áššáskuhttojuvvon

Elise ja akšunisttat, geat Oljo- ja energiijadepartemeantta váldofeaskára ledje dahppan, sáhkohalle politiijaide go biehttaledje guođđimis báikki.

– Mii biehttaleimmet máksimis sáhku. Dát lea prinsihppaášši.

Fáhkka lei son áššáskuhttojuvvon go lága lei rihkkon.

Stáhtaadvokáhta Stian Hermansen dat jođihii ášši akšunisttaid vuostá ja dáhtui sin ráŋggáštuvvot.

– Lea álo noađđin leat áššáskuhttojuvvon ráŋggáštusáššis, dadjá stáhtaadvokáhta.

Álggos ášši lei diggegottis ja dasto gis lágamánnerievttis.

Akšunisttat vuite goappašiid riekteásahusain.

Vaikko diggeproseassat leat gáibidan olu návccaid, de Elise datte spivke:

– Lei gal veahá hearvái dalle go mu studeantaskihpárat vulge ruoktot juovlalupmui juovlamánus, de fertejit mun finadit lágamánnerievttis vuos. Ja mus lei maid riegádanbeaivi dalle.

Maŋážassii de guoddalii Hermansen akšunisttaid Alimusriektái.

Alimusriektebeaivi

Duorastaga geassemánu 19. b.:

Dál de leat dat beaivi.

Golbma beaivvi maŋŋá go NRK háleštii Elisiin Troanddimis, lei son čohkohallamin Alimusrievttis Oslos.

– Mun ferten smiehttat ahte ii soaitte mannat nu bures, vai moraš ii šatta nu stuoris jos datte dubmejuvvon.

Muhto Elise ii gáđa maidege.

Datte livččii sávvan leat nuppe geahčen riikka aiddo dál.

Elisii boahtá oainnat diehtu ahte Nussir-ruvkefitnodat lea bávkališgoahtán Riehpovuonas aiddo ovdalaš go son galgá Alimusriektái.

– Mu nu bávččagahttá go in leat Riehpovuonas aiddo dál, dadjá son.

Dán prošeavttas ii leat dáhpáhuvvan mihkkege máŋgga jahkái.

Dán ášši olis, birrasiid 8 jagi dás ovdal, bohciidii sus dáhttu áŋgiruššagoahtit dálkkádaga ja vuoigatvuođarahčamušaid beale.

– Čájehuvvo dađibahábut ahte lea oalle oanehis mátki fas álgui.

Duopmu

Bearjadaga geassemánu 27. b.

8 beaivvi maŋŋá go Elise lei Alimusrievttis, de morihii son dán dihtui;

«Fovse-akšunisttat eai sáhte ráŋggáštuvvot».

Son lea áššehuhttojuvvon.

Seamma beaivvi boahtá nubbi eará diehtu.

Hámmerfeastta suohkan lea gohččon ruvkefitnodaga bissehit bargguid Riehpovuonas.

Elise beasai dál bosihit.

Muhto man guhká?

– Sámis čuožžilit álo ođđa áššit, mat dárbbašit čuovvoleami. Mii fertet ain čuollat dáid áššiid beale. Eat sáhte vuollánit go lea dakkár dovdu ahte dat lea dehálaš.

Elise muitala mat dat leat áššiid main son berošta, ja dat lea Muolkkuid elektrifiseren ja vuosttalduvvon 420 elfápmolinnjá, man leat plánen Finnmárkui.

Julki aktivistaváibmu ii goassege bisán.

– Dán eallima mun lean válljen aktivistan.