Hopp til innhold

Ráđđehus duppalastá doarjaga sámi valáštallamii

Kultur- ja dásseárvoministtar Anette Trettebergstuen lohká ráđđehusa dál jahkásaččat juolludit 3 miljovnna kruvnna sámi valáštallamii, beannot miljovnna kruvnna eambbo go dálá juolludeapmi.

– Ruhta galgá sihkkarastit sámi mánáid ja nuoraid vejolašvuođa searvat valáštallamii, lohká Trettebergstuen.

Sámi Valáštallan Lihttus (SVL) leat ballagoahtán organisašuvnna boahtteáiggis go lea eahpesihkkaris ruhtadeapmi organisašuvdnii.

– Ruhtavátnivuohta lei čuohcat min oasálastima Árktalaš dálveriemuide (AWG) ja maid Norggameašttir heargevuodjimiidda Romssas.

Nu logai Sámi Valáštallan Lihttu stivrrajođiheaddji Per John Anti mannan čavčča. Dál illuda Anti go gullá man olu lassána ruhtadoarjja sámi valáštallamii.

Sámedikki bokte dat manná ruhtadeapmi ráđđehusas sámi valáštallamii. Sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma illuda dieinna ruhtadoarjagiin.

– Mii leat olu gulahallan Sámi Valáštallan Lihttun ja vuolláičállán áigumuša sámi valáštallama hárrái, dát stuorra ruhtalassáneapmi lea buorre vuođđun sámi valáštallama boahtteáigái, lohká Jåma. Dát ruhta sámi valáštallamii boahtá tippenruđaid bokte, mas stáhta lea dinen badjelaš 3,2 miljárdda kruvnna mannan jagi.

Les på norsk.

Team Sápmis bronsejenter sammen med spillere fra Yukon
Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG 2023

Korte nyheter

  • Nammaduvvon dieđainstituhtaid searvvi ságadoallin

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi lea válljen Pirita Näkkäläjärvi ságadoallin čuovvovaš golmma jagi badjái.

    Näkkäläjärvi doaibmá dálá dilis Sámedikki ságadoallin ja lea maiddái nákkosgirjedutki.

    Näkkäläjärvi lea leamaš Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvvi stivrra várrelahttun jagi 2023 rájes, dieđiha Yle Sápmi.

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi earret eará nanne instituhtaid doaibman vejolašvuođaid ja lasiha ipmárdusa instituhtaid doaimmaid váikkuheamis.

    Suoma Sámedikke presideanta Pirita Näkkäläjärvi.
    Foto: Suoma Sámediggi
  • FeFo lea almmuhan dieđuid Finnmárkku ealgabivddu birrra

    Alimusriekti ii vel leat cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Nu lea ge ain eahpečielggas galgá go dušše Finnmárkkuopmodat (FeFo) hálddašit ealgabivddu Finnmárkkus, vai gártá go juogadit dán barggu Kárášjoga gieldda ássiin.

    FeFo lea otne almmuhan ahte sii dat goit ráhkkanit ealgabivdoválaid juohkimii, go dál lea juo miessemánnu.

    Dán jagáš ealgabivddu almmuheapmi lea maŋiduvvon vuorddedettiin duomu Kárášjoga áššis, muhto mii leat gergosat almmuhit bivddu nu jođánit go duopmu lea celkon, čállá FeFo.

    FeFo:s lea buorre jáhku ahte duopmu boahtá miessemánu mielde. Seammás eai loga sáhttit vuordit almmuhemiin, jus duopmu ádjána vel eanet.

    Danne lea FeFo mearridan ahte maŋimusat miessemánu 27. beaivvi goit almmuhit bivddu, ja ealgaválaid ohcanáigemearri gártá de geassemánu 6.beaivvi.

    Ealgaválaid vuorbádeapmi gárttašii de geassemánu gaskamuttus.

    Jos duopmu boahtá árabut, de sirdašuvvá maid ohcanáigemearri, čállá FeFo.

    Ođđajagimánus dat almmuhii FeFo ahte sii eai dán jagi almmut ealgabivddu, ovdalgo Alimusriekti lea cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Dát eaddudii olu olbmuid.

    En elgokse ble felt i karasjok under elgjakten 2019 av Lemet Johanas Nystad
    Foto: Lemet Johanas Nystad
  • Cuoŋománus ii leat Davvi-Norggas leamaš 33 jahkái nu buolaš go dán jagi

    – Čoavddatmohkis Kárášjogas mihtidedje - 32,9 gráda cuoŋománu 5. beaivve. Nie buolaš ii leat 33 jahkái leamaš cuoŋománus Norggas.

    Nu muitala Meteorologálaš instituhta dálkkádatdutki Jostein Malmen NRK:i.

    Mannan mánus ledje 17 nu gohčoduvvon buolašolahusa Norggas, ja eanemus buolaš lei Finnmárkkus.

    Golggotmánu rájes diibmá leat dálkkádatdutkit oaidnán ahte Norggas ja Skandinávias eanaš lea leamaš čoaskásat dálkkit go dábálaččat. Eurohpás muđuid lea ges leamaš nuppe láhkai. Doppe lea leamaš lieggasat dálki go ovddit jagiid.

    Karasjok
    Foto: Nils John Porsanger / NRK