ISAK MATHIS BULJO, SENTERPARTIET/GUOVDDÁŠBELLODAT
Senterpartiets hjertesaker i Valgkrets 2 Ávjovárri:
Forvaltning av naturressurser/arealer må skje på kommunalt nivå.
– Styrke det kommunale selvstyre i gruve og mineralsaker
– Jakt og rovdyrforvaltning på kommunalt nivå
– Lokalbefolkningen skal ha fortrinnsrett til høsting av utmarka
Styrke og utvikle primærnæringene
– Innlemme forvaltninga av reindrifta under Sametinget
– Bedre Sametingets tilskuddsvilkår til jordbruket
– Gjenopprette tilskuddsordning for kombinasjonsnæring
Språksatsing
– Tospråklighetsmidler til kommuner økes
– Etablere språksentre i Kautokeino og Karasjok
Hva er forskjellen fra Senterpartiet og de andre partier i kretsen? Vi mener at tiden er moden for å innlemme reindrifta under Sametinget.
JOHN MATHIS UTSI, EALÁHUS JA LUONDU/NATUR OG NÆRING
Mu váimmu lagamus leat árbevirolaš sámi ealáhusat ja sámi eallinvuohki mii fievrriduvvo buolvvas bulvii oahpaheame ja muitaleame vuođul. Dát oahpahanvuohki, ja muđui ge sámi jurddašanvuohki lea oalát jávkame sámi servodagas. Mun oaivvildan ahte sámepolitihkka ferte eambbo hápmejuvvot sámi vuođu vuođul.
Vuođđoealáhusat mat galget birget luonddus vásihit stuorra uhkádusaid stuorra servodagas ja Norgga stáhta politihkas. Ealáhusat nugo boazodoallu ja sávzadoallu dárbbašit olles berostumi ja veahki Sámedikkis birgehit iežaset ealáhusaid. Boraspirepolitihkka, eanagáhtten leat dehálaš áššit munnje. Seamma dehálaš lea maid vuođđoealáhusaid ovdánanvejolašvuođaid ja árvvu doalahit servvodagas. Sámi erenomášvuohta lea borramuš ja duodji, ja dakko lea stuorra vejolašvuohta dienas buktagiid háhkat ja ovddidit sámi kultuvrra. Die leat áššit maiguin mun boađán ángiruššat.
JOHN NYSTAD, SÁMEÁLBMOT BELLODAT/SAMEFOLKETS PARTI
Dassážiigo Sámediggi oččošii eambbo politihkalaš válddi, de hástaluvvo Sámediggi ovttas barggadit sámegielddaiguin oččodeames nana báikkálašdemokratiija sámegielddaide vai sámegielddat gievrrat leat caggamis guovddášeiseválddiid barggu bánehuhttimis sámi vuoigatvuođaid maiguin odne bastit caggat sisabahkkemiid nugo ruvkedoaimmaid, álbmotmehciid viiddidemiid ja ásahemiid, lassin dasa ahte dát vuoigatvuođat ávkkástallojit čehpebut vuođđoealáhusaid boahtteáiggi nannemis!
Erohus: Bellodagat main áigumuš bánehuhttit lea Sámedikke, hástalussan šaddá duohtan váldit sám servodat huksemis sin.
LAILA SUSANNE VARS, ÁRJA
* Bevare og utvikle grendeskolene i Sápmi, herunder Máze, Billefjord og Børselv til samiske ressursskoler. Jobbe for å få etablert samiske utmarksskoler/leirskoler, i Láhpoluoppal og andre steder. Samisk utdanningspolitikk er ett av Árjas viktigste programområder.
* Sikre at fastboende samers og andre samers utmarksbruk ikke innskrenkes av ulike statlige verneprosesser.
* Arbeide for at det etableres et senter for samisk tradisjonell kunnskap ved Samisk høgskole, et senter som skal bidra til å dokumentere og bevare samisk tradisjonskunnskap og terminologi og skape flere arbeidsplasser for lokalbefolkningen.
* Ønsker en satsing fra Sametinget på fjordfiske, innlandsfiske, bærplukking, urtesanking og annen produksjon av lokal samisk mat.
* Få fortgang i arbeidet med etableringen av et Samisk kunstmuseum og en nasjonal teaterscene for Beaivváš Sámi Nášunálteahter.
* Duodjeinstituhtta og duojárat må ha gode økonomiske støtteordninger fra Sametinget.
* Sikre og utvikle ordningen med lese- og skrivehjelp for samisktalende eldre og etablere møteplasser for eldre
* Árja er forkjemperen for at samiske tradisjoner skal ivaretas og videreføres til nye generasjoner, for eksempel vil vi at vårjakt på ender skal videreføres som en viktig tradisjon, uten de strenge begrensningene vi har i dag.
* Árja er imot gruvedrift som fortrenger tradisjonelle næringer, som fører til giftige utslipp i fjord og på vidde og som ikke ivaretar samiske rettigheter.
Árja er et reelt alternativ til de to store partiene som har hatt altfor stor innflytelse på samepolitikken de siste 24 årene. Stemmer du på Árja så vet du at du gir din stemme til et samisk parti som favner vidt og som kjører hardt på samiske rettighetssaker, opplæringspolitikk, eldrepolitikk og som vil ha tettere samarbeid mellom Sametinget og andre viktige aktører som samiske organisasjoner, kommuner og samiske språk og kulturforkjempere på alle nivåer. Árja har tydelig politikk i forhold til gruvedrift, samiske næringer som fiske, landbruk og reindrift, fastboende samers rettigheter og samiske barn og unges rettigheter. Å stemme på Árja er trygt, vi ønsker å utvikle Sametinget slik at det på en bedre måte kommuniserer med det samiske folket og ivaretar deres rettigheter. Árja vil ikke overstyre hverken samiske utmarksbrukere, næringsutøvere, kunstnere eller samiske kulturarbeidere, vi tror på samarbeid og nærhet, og at tettere samarbeid mellom Sameting og det samiske folket gir positive resultater for alle.
ISAK MATHIS O. HÆTTA, FASTBOENDE LISTE/DÁLONIID LISTU
Vi ønsker en konsekvensutredning av gruvedrift, og vi mener at den første plassen i Indre-Finnmark må gjennomføres fort, behov for arbeidsplasser i Kautokeino (Biedjovággi).
Sametingets valgte representanter til fefo-styre som ikke ivaretar lokalbefolkningen, som elgjakt selger til privat firma, som selger til folk utenfor Finnmark, Sametinget sitter og ser på sier ikke noe, bør vel bytte ut representanter hvis ikke dagens representanter følger Sametingets syn/plan.
ANNE MARIT EIRA, OLGEŠ/HØYRE
Váibmoáššit:
– Nannet sámegiela dili guovddaš sámi báikkiin, go dáppe leat eará hástalusat go doppe gos giella lea rašis dilis.
– Nannet gielladili nu ahte olbmot leat eambbo dihtomielalaččat movt hupmet ja seaguhit go amasgielaid sániid sámástettiin.
– Nannet oahpahusa sámegillii buot fágain mat leat skuvllas. Bargat eambbo oahpponeavvuid oččodit sámegillii.
– Nannet vejolašvuođa sámegiela geavahit dearvvašvuođasuorggis, sihke ruovttubáikkis ja buohcciviesus/spesialisttadearvvašvuođabálvalusas.
– Bargat ásahit ráđi doaimmashehttejuvvon olmuid várás vuoi dat sáhttá rávvet sámediggeráđi movt sin beroštumiid buoremusat vuhtii váldá.
Erohus politihkalaš gilvaleddjiin:
In leat nu ollu jurddašan dan birra.
AILI KESKITALO, NSR
Okta mu váibmoáššiin lea oččodit duohta bušeahttašiehtadallamiid stáhtain, go dat lea čoavdda lasihuvvon juolludemiide sámi gillii, kultuvrii ja ealáhussii.
Muđuid lea giellaovddideapmi ja -nannen hui dehálaččat munnje. Mis lea dárbu vuoruhit giellagáhttema olles Sámis, maiddái Ávjováris. Dan fuomáša go gullá min mánáid ja nuoraid giela. Sámegiella ferte šaddat lunddolaš oassin árgabeaivvis, TVs, filmmain, app`ain, oahpponeavvuin jnv. Mun dáhtošin sámi giellaguovddážiid maiddái Guovdageidnui ja Kárášjohkii. Mun oaivvildan maiddái ahte livččii dehálaš ásahit áittardeaddjiorgána, mii sáhttá bearráigeahččat ahte giellanjuolggadusaid ulbmilat duohtandahkkojuvvojit duohtavuođas.
NSR lea áidna reella molssaeaktun Bargiidbellodaga stivrejupmái Sámedikkis. Hui dávjá mis sámepolitihkkáriin leat dat seamma áigumušat nannet sámi kultuvrra ja giela. Dalle sáhttá leat váttis fuobmát erohusaid. NSR deattuha gulahallama eiseváldiiguin, muhto seammás lohpidat leat čielgaseabbot, sihke čoahkkimiin ja mediaid bokte jus dat lea dárbbašlaš. Mis eai leat čanastagat mat hehttejit min.
Politihkalaš erohusat leat e.e. kulturpolitihkas. NSR oaivilda ahte sámi dáiddárat ja kultuvrabargit iešguđetge suorggis ja giliin galget ieža mearridit kultuvrra ovdáneami badjel. Bb ja Árja ges hálideaba fámu rivvet Sámediggái.
NSR lea maid čielgasit cealkán ahte leat vuostá ruvkedoaimmaid Sámis otná lágaiguin. Bargiidbellodat omd. dadjet juo ruvkkiide. Árja maid leamaš eahpečielggas.
Eará áššis mas NSR čielgasit lea earálágan lea giellapolitihkas. NSR háliida ođasmahttit sámi hálddašanguovllu, muhto ii heaittihit dan nu go dálá sámediggeráđđi háliida. Balan makkár váikkuhusaid dat buktá jus heaittiha giellahálddašanguovllu.
PER ANDERSEN BÆHR, JOHTTISÁPMELAČČAID LISTU
Leat olu váibmoáššit, muhto dat mii lea hui guovddážis lea eanangáržžideamit boazoguohtuneatnamiin. Dat lea dál šaddan eambbo ja eambbo. Diesa maid guoská hui olu geas lea vuoigatvuohta geavahit eatnamiid, ja mii áigut dan ektui geahččalit čorget dan dili mii odne lea boazodoalu vuostá. Lea šaddagoahtán nu ahte boazodoalus ii leat nu olu jietnadeamoš, vaikko lágaid ektui lea nu ahte boazodoalus galgá leat vejolašvuohta leat fárus. Diet guoská sihke eanangáržžidemiide, boazologu heiveheapmái ja nu ain viidáseappot.
Erohus Johttisápmelaččaid listtu ja eará bellodagaid gaskkas lea stuoris. Min listu lea čielga boazosápmelaččaid listu, muhto dat ii mearkkaš ahte eat áiggo earáid ektui maid bargat, nugo eará ealáhusaid ektui.
ANN CATHARINA LANGO, GURUT/VENSTRE
Okta mu váibmoáššiin lea sámegiella, nuoraid giella. Nuorain galget leat buorit vejolašvuođat sihke oahppat sámegiela ja nanusmahttit giela. Olu sámi nuorat šaddet fárret stuora gávpogiidda olggobeallái sámi skuvlavázzima dihte, ja ellet dáruservodagas. Dat sáhttá dagahit ahte sámi nuoraide lea váttis doalahit sámegiela gievran, nu ahte ii "dáruiduva" sámegiella. Diet lea ášši mainna Sámediggi ferte bargat, ahte láhčit dili sámi nuoraide vai sámegiella bissu ain ealligiellan nuoraid gaskkas.
Skuvla lea maid hui dehálaš munnje ja Gurutbellodahkii. Sámediggi ferte bargat eambbo ruhtadit oahpponeavvuid. Oahponeavvuid buot mánáide ja nuoraide, vuosttaš jagis mánáidskuvllas gitta joatkkaskuvlla linjáide. Sámi nuorat galget oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiela joatkkaskuvllain maid, vaikko fárrejit olggobeallái daid váldo sámi suohkaniid. Sámegiel oahpponeavvut galget gávdnot sihke teknologalaš hámis ja maid girjehámis.
Ealáhuspolitihkka lea maid juoga mainna Sámediggi ferte bargat. Sámi kultuvrrain ja sámi gielain leat stuora vejolašvuođat ealáhusaid dáfus. Sámediggi ferte láhčit dili smávva fitnodagaide mat ellet sámi kultuvrrain, ja mat ovdánahttet sámi kultuvrra. Dávjá lea sámis váttis álggahit smávva fitnodagaid ja maid seammás nagodit ceavzit smávva fitnodagaiguin, go sámi guovlluin eai oro nu olu olbmot. Danne ferte Sámediggi doarjut sin geat áigot álggahit fitnodagaid sámi kultuvrra vuođul.
Maid vuođđoealáhusat leat dehálaččat. Sámediggi ferte bargat sámi vuođđoealáhusaid ovddas, ja sihkarastit vuoi dat eai noga. Áigi čájeha ahte eanadoallit nohket. Sii šaddet heaitit go ii leat ruđalaččat gánnáhahtti go sin doaibma lea šaddan beare divrras. Sámediggi ferte sihkarastit ahte sámis eai noga eanandoalut, ja bidjat prošeavttaid johtui dan ektui.
Nu movt mediain lea beaggán dáid maŋemus áiggiid, de leat boazodoalus stuora hástalusat. Vuollegis biergohattit, sisabáhkkemat, boazologu vuolideapmi leat earret eará muhtin oasit maid boazodoalu ealáhus ferte čoavdit boahtteáiggis, vuoi bissu "bærekraftig" ja nanu ealáhussan. Sámediggi ferte gullahallat ealáhusa olbmuiguin ja sihkarastit vuoi sin ealáhus ii noga, ja sihkarastit sidjiide guohtuneatnamiid.
Sámediggi ferte maid buoridit guolástuspolitihka.
Luonddugáhtten ja biras lea dat oassi maid mun doaivvun leat stuorámus erohussan min bellodagas ja eará bellodagain. Go luonddugáhtten lea maid okta váibmoáššiin Gurutbellodagas. Sámediggi ferte álgit bargat luonddugáhttenpolitihkain, go mii sápmelaččat leat bajásšaddan luonddus, ja luondu lea vuođđuduvvon olles min sámi eksisteansai. Dan eat ábut vajálduhttit, ja dan mii fertet gáhttet.
MARIT KIRSTEN ANTI GAUP, BARGIIDBELLODAT/ARBEIDERPARTIET
Mun lean badjel 50 jagi ja bajásšaddan Kárášjogas, lean náitalan, 2 máná ja 3 mánáidmáná. Boazodoallu lea guovddážis bearrašis gos mis lea bearašdoallu ja ieš barggan girjelágádusas gos buvttadat girjjiid ja fálaldagaid oahpahussii ja servodahkii. Ieš lean bajásšaddan boazodoalus, Sámi guovddášbáikkis ja barggan sihke boazodoalus ja lean Sámi lágádusas bargan máŋgalot jagi gos giella ja kultuvra lea guovddážis. Dovddan bures giellahástalusaid Sámi servodagas ja min guovllus. Guovdageainnus ja Kárášjogas mii diehtit leat nissoniin alla gelbbolašvuohta riikkadásis ja hástalus leat nuorra bártniid ja dievdduid ektui oažžut ođđa bargosajiid ja gelbbolašvuođa loktema.
Mu váibmoáššit lea čielgasit Sámi ealáhusat, duodji ja birgenláhki, giella, kultuvra, mánát, nuorat ja oahpahus. Seammás lea dehálaš areála, biras ja kulturgáhtten vuoi sihkarastit Sámiid beroštumiid ja gos Sámit sáhttet leahket mielde váikkuheamen iežaset dili ja boahtteáiggi. Boazodoalus leat stuorra hástalusat boazologu heiveheamis ja das ferte Sámediggi váldit stuorra ovddasvástádusa ja oažžut Norgga stádas mihá eanet resurssaid ja fámu lehket guovddážis dan barggus.
Ávjovári válgabiires leat guovddáš Sámi gielddat ja lea dehálaš doppe nagodat ovdánahttit servodaga mii boahtá ávkin guvlui ja olles Sámi servodahkii. Olbmuide lea dehálaš ahte sis lea bargu, dearvvašvuohta ja doaivva boahtteáigái. Báikki resurssaid fertet geahččalit oažžut ođasmahttima ja nagodit báikkálaš resurssaid buorebut ávkkástallat mii attášii ođđa bargosajiid.
Infrastruktuvra nu go johtolat, geainnut ja almmolaš bálvalusfálaldagat fertejit lehket sajis jus servodat galgá sáhttit doaibmat. Almmolaš fálaldagat nu go media, oahpahus sihke vuođđoskuvlla, joatkkaskuvla ja allaskuvla, Sámi dávvirvuorká, dearvvašvuođa, kommunikašuvdna ja eará bálvalusat fertejit lehket sajis ovdal servodaga sáhttá ovdánit. Kárášjogas, Porsáŋggus ja Guovdageainnus leat ollu almmolaš bargosajit mat leat váikkuhan ovdánahttimii Ávjováris. Guovdageainnus ja Kárášjogas leat ollu Sámi ásahusat mat leat guovddážis nannemin Sámi servodaga, giela ja kultuvrra ovdánahttima. Johtolat ja turisma sáhtášii addit vejolašvuođaid jus eavttuid heivehit ja go diehtit dát leat golbma stuorra sámegieldda gos livččii vejolašvuohta nannet ja viiddidit turismma ealáhussan.
Leat hástalusat maiddái min válgabiires nu go Porsáŋggus gos leat uhccán Sámi ásahusbargosajit ja stuorra hástalusat sámegiela ja kultuvrra ealáskit ja ovdánahttit, Guovdageainnus stuorra bargguhisvuohta ja buot gielddain stuorra giellahástalusat. Porsáŋggus leat eará hástalusat giela ektui ja maid fertet geahččalit heivehit iešguđetge guvlui. Kárášjogas ja Guovdageainnus lea áigi ásahit giellaguovddážiid vuoi nannet giela ovdánahttima ja mii boađášii muđui ávkin olles Sámi servodahkii.
Kárášjoga BB lea bargan oččodit “Sámefoandda” mii addá vejolašvuođa ovdánahttit ja ásahit ođđa fitnodagaid. Dán oktavuođas livččii mu niehku nagodit ásahit Sápmi Innovasjon AS gosa stáda bidjá stuorra ruđa reantofondii mii attášii unnimusat 150 mill. ruvnnu jahkái reanttuid, mii attášii dán vejolašvuođa Sámediggái váikkuhit hukset Sámi servodaga ovdánahttima. Diehtit dáin gielddain lea nana giella ja kulturgelbbolašvuohta maid sáhtášii ávkkástallat olles Sámi servodahkii. Otná digitála máilmmis attášii dát stuorra vejolašvuođaid viiddidit ja hukset ođđa kulturbargosajiid. Duojis ja dan ođasmahttin nu go designa bokte mii heivehuvvo Sápmái attášii maiddái ollu vejolašvuođaid. Lea dehálaš ásahit kultur-, gelbbolašvuođa ja ealáhusguovddážiid daid gielddaide mii veahkehivččii ovdánahttit ja ásahit ođđa bargosajiid.
Eanaš bellodagaid ektui lea earru Sámedikkis Bb ektui, gos mu politihkalaš árvvut ja vuođđu boahtá. Bargiidbellodagat leat sosiálademokráhtalaš bellodat, man vuođđopolitihka árvvut lea friddjavuohta, seammá dássi ja solidaritehta. Váldit vára unnit čearddaid nu go Sápmelaččaid ja addit Sámiide buoret eavttuid. Go lea riikadási bellodat ja Bb Sámepolitihkka stivrejit Sápmelaččat ieža iežaset eavttuid vuođul.
Sámi álbmot lea uhca álbmot ja doppe ii sáhte stivret dušše ruđaid dego gávpemáilbmin. Sámit dárbbašit eavttuid man vuođul nagodat jođihit Sámi servodaga beroštumiid.
Lea stuorra earru eará bellodagaid ja listtuid ektui. Bb leai vuosttaš stuorra riikabellodat mii bijai ja organiserii sierra Sámepolitihka maid Sámit ieža stivrejit. Sámit ožžo stuorra fámu bellodaga siskkobealde váikkuhit Sámiid beroštumiid Norggas ja servodagas. Dat mielddisbuktá Bb:s lea nanu ja buorre organisašuvdna mii maiddái lea ávkin Bargiidbellodaga jovkui Sámedikkis. Dán čájeha maiddái go Bb lea stivren Sámedikki, de lea leamaš buorre jođiheapmi, struktuvra ja eanet fokus áššiide go riidduide Sámedikkis.
Dát addá stuorát vejolašvuođaid munnje ávkkástallat bellodaga organisašuvnna ja politihkalaš givrodaga iežan barggus politihkkemis.
Guovddážis politihkas lea movt hábmet Sámepolitihka olles Sámi servodahkii ja mii boahtá lehket stuorra hástalussan go Sámi servodagas leat iešguđetge hástalusat iešguđetge guovllus.
Fokusas ferte lehket vejolašvuođat ii ge hehttehusat go muđui lea váttis ovdánahttit servodaga jus eat geahčas ovddasguvlui ja rahčat ollašuhttit min ja servodaga nieguid.
TOR REIDAR BOLAND, FREMSKRITTSPARTIET/OVDDÁDUSBELLODAT
Har ikke svart/Ii leat vástidan.
ANN SOLVEIG NYSTAD, KRISTELIG FOLKEPARTI/RISTTALAŠ ÁLBMOTBELLODAT
Har ikke svart/Ii leat vástidan
