Ođđa dutkamis ja easkka almmuhuvvon ođasáššis Divttasvuona veagalváldimiid birra, albmana ahte sámi nissonat, dievddut ja mánát dávjá vásihit illástemiid. Lea dehálaš muitalit, ja mii leat giitevaččat go dát viimmát ihtá mediaide.
> Loga eanet Divttasvuođa veagalváldimiid birra dás
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SáNuL) oaidná veagalváldimiid servodatváttisvuohtan, man vuostá olles servodat ferte bargat. Ráhkadit oadjebas Sámi mii fertet njeaidit tabuiid ja gáibidit geatnegas eiseválddiid. SáNuL háliida bargat dan ovddas ahte sámi nuorat galget beassat oadjebasvuođas bajásšaddat, oadjebasvuođas mas besset nannet ja gievrudahttit identitehta ja gullevašvuođa.
Illásteamit ja rájárihkku láhtten ii dušše dáhpáhuva ruovttuin, muhto maiddái sosiála oktavuođain nugo nuoraidčoahkkanemiin. Dan dihte mii leat plánemin skuvlenbasi sámi organiserejuvvon nuoraide.
Mihttomearri lea oahpahit nuoraid, mat leat omd. luohttevašolmmožin dahje miellahttun stivrrain ja lávdegottiin, movt hehttet ja gieđahallat illástemiid ja rájárihkku láhttema.
Dat skuvlen lea oassi stuorit prošeavttas illástemiid ja psyhkalaš dearvvašvuođa birra, maid mii leat čađaheamen ovddusguvlui. Min prošeakta berrešii fas leat oassin stuorit kollektiiva beroštumis olles Sámis.
Veagalváldimat lea váttisvuohta buot servodaga osiin. Mii SáNuLis háliidit danin hástát olles sámi servodaga váldit ovddasvástádusa. Dás Sámediggi galggašii ja berrešii leat ofelažžan loktet ášši ja dahkat buori mearrádusaid.
Mii fertet juohkehaččat váldit ovddasvástádussamet rájárihkku láhttema gieđahallamis ja eastadeamis, ja eiseválddit fertejit láidestit min. Veagalváldimat eai sáhte jávohaga jámihuvvot. Dakkár áššiid fertet váldit duođalažžan, ja dat gáibida áŋgiruššama juohkehaččas.
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi