Leat stuorra kulturerohusat sámiid ja dážaid gaskka, muhto go lea sáhka kondomain, de gal leat mii oalle ovttaláganat. Mii eat leat viššalis kondomageavaheaddjit. Manne?
Leago heahpat? Unohas? Mii eat dieđe. Dan maid mii diehtit lea ahte go eat geavat kondoma, de eat suddje iežamet klamydias dahje eará dávddain, mat gusket vuolledábiide.
Alla klamydialogut
Álbmotdearvvašvuođa instituhta logut čájehit ahte diibmá fuomášedje klamydia lagabui 25 000 geardde. Klamydialohku lea leamaš ná stuoris jo máŋga jagi ja fástadoavttir, guhte maid jođiha Norgga álbmotmedisiinnalaš searvvi, Petter Brelin, ii leat hirpmástuvvan.
Leago heahpat rokkastit kondoma?
Foto: Harald Inderhaug / NRK– Dá lea juoga maid vásihan duollet dálle barggus.
Nissonat geat fitnet su luhtte iskkaheamen iežaset, leat ožžon dávdda vuolledábiide go eai leat geavahan kondoma. Brelin rávve nissonolbmuid šaddat čeahpibun ráhkkanit seksuála ovttastallamiidda.
– Nissonat galggašedje bidjat moadde kondoma vuolimussii veskui ja iige dainna heahpanit dahje dovdat ahte lea boastut. Dieinna lágiin nissonat ráhkkanit seksuála ovttastallamiidda seamma láhkái go livčče ráhkkaneamen márkanastit vuolgit.
– Die lea buorre árvalus, muitala sexologa Siv Gamnes guhte earret eará bargá Klara Klok-neahttasiidduin gos son vástida nuoraid gažaldagaide seksa birra.
> Loga maid: – Várut fal! Gummi sáhttá gádjut du
Gamnes vásiha ahte máŋgga nissonolbmo mielas lea heahpat rokkastit kondoma veaskkus.
– Nieiddat orrot ballamin das ahte navdojuvvojit plánemin seksa, ja dáinna lágiin orrot leamen hálljasat. Mu mielas galggašeimmet olahit dasa ahte lea seamma dohkálaš nieiddaide go bártniide fievrredallat kondoma fárus.
> Les også: Denne kjønnssykdommen kan overleve antibiotika
Unnán gánddat iskkahit iežaset
Álbmotdearvvašvuođa instituhtta logut čájehit ahte dávjjimusat fuomášit nissonolbmuin klamydia. Muhto lea gal maid nu ahte go lea seksuálalaččat ovttastallan geainna nu, de leat nieiddat čeahpit fitnat iskkaheamen leat go ožžon sávakeahtes dávddaid.
– Nieiddain leat eanet vejolašvuođat iskkahit iežaset, nu mo dalle go vižžet prevenšuvnna doaktára luhtte dahje go finadit gynekologa luhtte. Soaitá maid leat nu ahte nieiddat leat čeahpit áimmahuššat iežaset dearvvašvuođa, muitala Hilde Kløvstad guhte lea álbmotdearvvašvuođa instituhta seniorráđđeaddi.
Son jáhkká bártnit fertejit vuos vihkut alddiineaset juogalágan siva ovdalgo vulget doaktára lusa, omd. dovdat dávdamearkkaid dahje jus leat ožžon reivve mii muitala ahte ovddeš seksuála guoimmis lea dávda vuolledábiin.
