Gonagasbearaš lea álo beroštan sámi servvodagas, gielas ja historjjás. Gonagas Olav oassalástii vuosttas sámedikke rahpamis jo 1989:s, gos sávai Sámedikki bures boahttin ovddasvástádusdoaimmaide Norggas.
Gonagas Harald ges galledii Norgga Sámedikki 1997:s. Dalle son dajai ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmogiid vuođul, sápmelaččat ja dážat.
Gonagas šállošii
Dan seammá deaivvadeamis Sámedikkiin šállošii Gonagas Harald dan eahperehálašvuođa mai Norgga stáhta lea dáhkan sápmelaččaid vuosttá, erenomážit dáruiduhttinpolitihka oktavuođas.
Dan seammás maid dohkkehii sápmelaččaid sierra álbmogiin, ja logai sámi historjjá leat dássálagaid Norgga historjjáin.
Nannen sámiid iešdovddu?
Ovddeš sámediggepresideantta Aili Keskitalo, leago Norgga gonagasbearaš nannen sámiid iešdovddu ja lokten sin oidnosii servvodagas ja buktán sámeáššiide stuorát beroštumi?
– Dát gonagasbearaš mii dál lea, de mu mielas gal sii leat bidjan návccaid ja čájehan sámeálbmogiid ahte atnet sápmelaččaid árvvus, earret eará dan oktavuođas go Gonagas Olav 1989s bođii sápmái ja almmolaččat rabai Norgga sámedikki.
– Dákko bokte son loktii sámedikki árvvu ja čájehii sihke sápmelaččaide ja máilbmái ahte sámiid demokráhtalašvuogádagas maid lea árvu, seamma láhkai go Norgga stuorradikkis, Keskitalo muitala.
– Jáhkká dan vuolgit don doloža rájes
Manne sápmelaččat atnet árvvus gonagasbearraša, de jáhkká Keskitalo ahte das lea guhkit historjjá. Son jáhkká dat vuolgá jo don doloža rájes, ovdal go lei obage demokratiija davviriikkain.
– Go sápmelaččain lei dat jáhkku, ahte jus buot manaš boastut, omd. jus mat eiseválddit eai vuhtiiváldán ja meannudan sápmelaččaid doarvái bures, de lei vel maŋemuš čoavddus jearrat gonagasas veahki, Keskitalo loahpaha.