NRK Meny
Normal

Sámi Hollywood

Guovdageaidnu lea dan áigge dego Hollywooda. Dáppe sáhtát váikko makkár beakkálmasaiguin deaivvadit, vel meahcis ge!

Hans-Erik Dyvik Husby

«Hank von Helvete» dahje Hans-Erik Dyvik Husby lea Sámis neavttašeame baháneahkkánis, ruoŧŧelaš báhpa.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Go čakča lea vássán, de galget oktiibuot čieža filmma báddejuvvon Guovdageainnus, Internašunála sámi filbmaguovddážis. Danne lea Guovdageaidnu šaddan jur Hollywoodan, go vel meahcis ge sáhttá deaivvadit beakkálmasaiguin.


NuFal finadii filbmenbáikkis, geahččame mii doppe dáhpáhuvvá.

Bihkkahájas bargaba

Vuosttaš man gávdná “Sámi Hollywoodas” leat guokte goarru. Ja soai leaba meahcis! Diet ii soaitte nu dábálaš dan albma Hollywoodas.


– Mun lean váldoneavttára gávtti divodeame go dat rahtasii, dadjá Inger Julianne Eira.

Inger Julianne Eira

Inger Julianne Eira lea váldoneavttára gávtti goarrume.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Inger Julianne lea duodjeoahpahalli, ja son gal bures birge go fal beare nállu lea mielde. Dadjá gal olu barggu kulissaid duohken.

– Dat leat olu plánen -ja ráhkkananbarggut. Buot galgá leat gárvvis ja doallat deaivása. Bivttas ferte leat seammalágan juohke háve go báddegohtet, čilge Inger Julianne.


Dudnos lea oalle bihkka hádja?

– Dát filbma lea muhtun dološ fearánis vuolgán. Danne moai fertejetne duolvvidit daid biktasiid ja danne letne daid bihkkadan, muitala nubbe goarru Mai-Lis Eira.

Mai-Lis Eira

Mai-Lis Eira čájeha riskku man lea bihkain vuoidan.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Sihke biktasiid ja riskkuid ferte duolvvidit vai orrot boarrásat oaidnit.

Evttohuvvon Nils Gaupas

Marie Lagerkvist lei maid filbmanbáikkis Iŋgirmohkis. Son lea boahtán bargat liigebuvttadeaddjin ja bagadallin.


Marie lea 25 jagi bargan filbmabargguin ja son lea máŋga stuora ja beakkán Ruoŧa filmmaid buvttadan. Earret eará lea buvttadeaddjin bargan filmmain “Kronjuvelerna”, “Snabba cash” ja “Små mirakel”.

– Nils Gaup lea evttohan mu dán bargui, ja nu mun bessen deike boahtit bargat, Marie dadjá.

Marie Lagerkvist

Ruoŧas lea Marie Lagerkvist dovddus buvttadeaddji, dál lea boahtán Sápmái bargat buvttadeaddjin ja bagadallin.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Son liiko leat Sámis ja dadjá baikki eksohtalažžan.

– Mun gal ráhkistan dán guovllu Norggas.

Mii lea stuorámus erohus bargat filmmaiguin Sámis ja stuoribuš filmmaiguin lulde?

– Dáppe ferte eambbo plánet go lea váddásit gávdnat buot diŋggaid maid dárbbaša. Muđui ii leat nu stuora erohus, vástida Marie.

Na man váttis dat lea gávdnat daid diŋggaid maid dárbbaša?

– Oalle váttis. Muhto lihkus leat giliolbmot hui veahkkát, ja leat midjiide luoikan daid diŋggaid maid mii leat jearran luoikkas.

Doaivu iežas sápmelaččain

Turboneger beakkálmas «Hank von Helvete», Hans-Erik Dyvik Husby lea Sámis neavttašeame baháneahkkánis, ruoŧŧelaš báhpa. Son muitala ahte lei hui somá go sámenieida riŋgii su jearrat neavttáriin.

– Mun vástidin seammás “juo”, dadjá Hans-Erik ja boagusta.

Jahkebeallái in gullan maidege ja Hans-Erik jurddašii ahte ii hal das šaddan mihkkege.

– Fáhkka riŋgii fas ja jearai lean go gearggus.

Manin háliidit neavttašit dán filmmas?

– Mun lean bajásšaddan sámemánáiguin Sáltoduoddaris. Dieđan movt sápmelaččaid dilli lei ovdalaš áigge, ja movt sii leat eallán. Go dan beassá čájehit filmma bokte, de dasa gal áinnas háliidin searvat.

«Hank von Helvete»

Hans-Erik neavttaša baháneahkkánis báhpa. Su rollas ferte ruoŧagiela hupmat, ja dan gal máhttá bures go lea orron Ruoŧas.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Hans-Erika mielas lea álgoálbmotkultuvra hui dehálaš.

Don muitalat ahte leat bajásšadden Lofuohtas ja sámemánáiguin. Leat go ieš sápmelaš?

– Livččii hirpmahuhtti jus in leat sápmelaš. Dat guovlu gos mu máttut orro, Å-as, doppe lea Lapphullet nammasaš báiki.

Dat maid Hans-Erik vásiha go mátkkošta, lea ahte olbmot dovdet gii son lea, ja háliidit govvet su ja humadit suinna. Nu ii leat Guovdageainnus.

– Eai han dáppe leat olbmot márkanis, leaikkastallá son, ja joatká muitaleames ahte muhttimat gal leat dovdan su.

Sáhtášit go fárret davás, beasašii ráfis vánddardit?

– De gal livččen oba ollu šaddán mátkkoštit, dadjá son ja boagusta.

Son lea liikostan duoddariidda ja Hans-Erik dadjá ahte áinnas sáhtášii fárret Davvi-Norgii fas, váikko vel Guovdageidnui.

– Muhto dáppe leat nu olu gopmit! Juohke sájis!

Son muitala ahte idjadanbáikkis ii bálle oađđit gopmiid dihte.

– Oađidettiin deaddá giehta mu ja bidjá dan TV ala. Juohke ija!

intervjuer Hans-Erik Dyvik Husby

Hans-Erik vásiha ahte sápmelaččat gal eai bala hupmamis gopmiid birra, ja eai navdde su jallan.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Na movt don go vuorjá du?

– Mun dieđusge suhtan ja siđan heaitit. Ja nu heaitá maid.

Don dajat juohke sájis daid gopmiid. Lea go nu ahte don dovddat go dat leat lahkosis?

– In dábálaččat gal, muhto dáppe gal dagan dan.

Olu vuordin barggus

Filbmabáddemiidda dárbbaša olu olbmuid. Iŋgirmohkis lea olu mii dáhpáhuvvá. Doppe lea maid Ante Niillas Bongo barggus, ja son lea rekvisitevra. Dat mearkkaša ahte jus oktage dárbbaša omd. ákšu, de lea su bargu dan gávdnat.

– Dát gal lea somás bargu, dadjá Ánte Niillas.

Dihtet go ahte ná dat doaibmá filbmabargu?

– Dan gal in diehtán.

Anders Nils Bongo

Rekvisitevra Ante Niillas Bongo ii diehtán ahte nu olu olbmot fertejit ovtta filmma báddemii.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Ante Niillasii lea dát ođđa vásáhus, ja lea fuobmán ahte sáhttá leat guhkki vuordit.

– Olmmoš orro hui joavdelas go vuordá. Ii olmmoš dieđe maid galgá bargat, go vuosttáš geardde lea dákkár barggus, dadjá son.

Jovnna Ivvár Skum ges geasahallá diŋggaid, go bargá buvttadeaddji veahkkin. Son gal ii eahpidan go jerre sus váldá go dán barggu.

– Dakkár barggus eai leat beaivvit ovttaláganat. Maiddái Jovnna Ivvár vásiha ahte sáhttá leat guhkki vuordit dakkár barggus.

Jovnna Ivvar Skum

Jovnna Ivvár Skum dadjá ahte šaddá olu vuordin dakkár barggus, muhto dasa son gal liiko.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Livččii go dus hállu neavttašit?

– Na, in mun gal dan dieđe.

Vuoidasat leat dehálaččat

Eai leat dušše duojárat, buvttadeaddjit, neavttárat ja filbmejeaddjit mat dárbbašuvvojit báddemiidda. Maiddai vuoidái lea adnu, ja dan barggu lea áltálaš Caroline Halvorsen ožžon.

– Vuoiddas ja vuovttat fertejit leat seammalágan juohke háve go báddegohtet, Caroline dadjá.

Caroline Halvorsen

Caroline Halvorsenis lea ovddasvástádus ahte neaktárat leat vuidojuvvon seamma ládje juohke báddemin.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Čuovga ja dálki lea juoga man ferte váldit vuhtii go vuoidá. Muhto dán rádjai lea mannan hui bures.

– Dievdoolbmuide gal šattan dávjá geardduhit ahte eai galgga čuoggut vuovttaid, vai bissot nu go galget, dadjá Caroline.

Rávve nissonolbmuid

Hans-Erik lea hárjánan vuoidasiid geavahit. Rockanástin lávii sus olles ámadadju vuidojuvvon.

– Mun dat han lean hutkkan dievdoolbmo vuoidasa, son leaikkastallá.

Váikko son lea hárjánan vuoidasiidda, de dadjá gal veahá heahpadin.

– Go rockanásti ledjen, de gal gávnnahin ahte dievdoolbmo vuoiddas maid sáhttá leat čaffat.

«Hank von Helvete», Hans-Erik Dyvik Husby

Hans-Erik lea hárjánan vuidojuvvot ja stellejuvvot. Son sáhttá máid vuoidanrávvagiid addit.

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Hans-Erik dadjá ahte son lea vásihan ahte nissonolbmot bohtet sus jearrat rávvagiid vuoidasiid birra.

Su mielas lávejit nuorra nieiddat badjelmeare vuoidat.

– Sii fertejit muitit ahte sii leat čábbát vuoidasiid haga maid. Eai galggaše badjelmeare gal vuoidat iežas.