Hopp til innhold

Manne olbmos ruvssodit čalmmit vuojadanáldás?

Máŋggas jurddašit ahte klora dat dagaha ahte čalmmit ruvssodit, muhto nu ii leat!

Svømmer i basseng
Foto: Knut Brendhagen / NRK

Don leat várra fitnan vuojadanáldás ja fuomášan ahte dus leat čalmmit ruvssodan doppe. Máŋggas gáddet ahte klora dat lea ruvssodahttán, muhto nu ii leat.

Lei buzzit.no gii čálii dán birra vuohččan.

Amerihkálaš dutkanjoavku lea dutkan dárkileappot vuojadančázi oaidnit mii das gávdno. Dutkanjoavkkus leat olbmot, geat gullet amerihkálaš njoammunáiddastanorganisašuvdnii «CDC», dearvvašvuođaeiseválddiide, berošteddjiidorganisašuvdnii «Natioinal Swimming Pool Foundation».

Sii leat gávnnahan ahte gužža dat dagaha ahte čalmmit spiiddistit.

Njoammunáiddastanorganisašuvnna professor Michael J. Beach lea muitalan Men’s Health:ii, ahte klora njammasa buot diŋggaide maid dat geahččala goddit, ja nu geavvá kemiijalaš nuppástupmi, mii lea givssideaddji.

– Dát dat hilaštahttá čalmmiid. Klora čatnasa gužžii ja bivastagaide.

Son deattasta ahte olmmoš ii galggašii dan dihtii heaitit vuodjamis, go su mielas lea dat hirbmat buorre lášmmohallanvuohki.

Muhto datte berret váruhit mannamis vuojadanáldái go leat buozus, earenomážit jus dus lea luhčadávda dahje vuoksindávda.

Ja Beach lohká maid ahte mearra ii leat eanet sihkkar go vuojadanáldá:

– Jus leat vuodjamin bálddalaga ovttain geas lea luhčadávda, de dus ii leat mihkkege mii du suddješii.