Dievva guđežiiguin loahpahii son joatkkaskuvlla

Julius Mihkkal Eriksen Lindi (18) lei gullan Álttá nieidda birra, guhte lei ožžon 17 guđeža go loahpahii joatkkaskuvlla, ii jáhkkán gal ahte ieš oažžu vel buoret árvosániid.

Julius Mihkkal Lindi

II LEAN VUORDÁN NIE BUORI ARVUSÁNI: Julius Mihkkal Eriksen Lindi (18) oaččui meastta šohkka go rektor riŋgii illuságaid muitalit.

Foto: Anne Marie Hætta / NRK

– Rektor riŋgii munnje ja logai dus leat 19 guđeža, ja nu son riŋgii mediaide. Danne mun leange dál dáppe, čaimmihii Julius Mihkkal Eriksen Lindi (18) go finadii Rádiosiidda studios ikte.

Son lea golbma jagi gazzan studeantaráhkkanahttinoahppu Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas, ja muitala ahte son lea bidjan olu návccaid čađahit skuvlla buriid árvosániiguin.

– Mun lean geavahan oalle olu áiggi skuvlabargguide, muitala Julius, guhte olu suohttasiid lea guođđán eret.
– Dál han lean mun 18 jagi boaris, livččii somá vahkkoloahpaid mannat suohtastaddat ja nie. Mus lea gal friddjaáigi, muhto ii dán maŋemuš jagi, lohká Julius Mihkkal ja čaimmiha. Son mieđiha ahte son ávvudit gal russaáiggi eksámenlohkamiid gaskka.

Iežas duohken oažžut buriid árvosániid

Dainna 19:in guđežiin oaččui 18-jahkásaš kárášjohgánda maiddái guđežiid reálafágain.

– Ožžon guđeža matematihkkaeksámenis, dat lea dat fága mas mun lean čeahpimus.

Leago matematihkka dat fága masa liikot buoremusat?

– Buoremus ja buoremus, dat lea dat fága mainna lean eanemus bargan. Mus leat leamaš matematihkka, fysihkka ja kemiija dán golbma jagi, ja buot golmma fágas lean ožžon guđeža. Matematihkka lea dat váddáseamos fága, ja ahte das ožžon guđeža, dainna gal lean movtta, muitala Lindi čeavlái.

Julius Mihkkal Eriksen Lindi oahppoduođaštus

BEAIVVI LEA JÁVKAN 3 JAGIS: Julius Mihkkala oahppoduođaštus

Foto: Privat

Nie buriid árvosániid oažžut orru máŋgasii leamen olatmeahttun, ja Julius Mihkkal Eriksen Lindi muitalage ahte dat lea iežas duohken buori barggu dahkat.

Mu duohken dat lea boađán go skuvlii vai in. Dat ahte olmmoš vuolgá skuvlii, dat lea measta dat deháleamos tiŋga. Go dohko joavddat de han don barggat bihtáid. Mun geahččalin nu dahkat ahte buot barggan skuvllas vai in dárbbašan ruovttus bargat.
Dat mii mu vel movttiidahtii lei skuvlabiras. Nuoraidskuvllas in ožžon earret go njelježiid ja viđežiid go ii lean nu mokta bargat buori barggu. Earát maid eai bargan maidege. Muhto joatkkaskuvllas háliidit buohkat ceavzit ja oažžut buriid árvosániid, nu ahte dat šattai hui buorre skuvlabiras. Ja dat aŋkke movttiidahtii mu bargat.

Olu uvssat rahpasan

Čakčat áigu Julius Mihkkal Eriksen Lindi joatkit reálafágaid lohkat, go áigu nanuteknologiija, informatihka dahje eará inšenevrafágaid studeret. Su mihttu lea joatkit buriid árvosániid olahit.

– Mu boahtte áigge plána lea ain eanet guđežiid dahje A:id oažžut, čaimmiha son.
– Mun lean gusto hui čeahppi reálafágain, nu ahte.. mus lea measta menddo olu vejolašvuođat dál. Lea nu olu maid sáhtán válljet ahte in dieđe maid galggažan válljet.