– Jus olmmoš lea čagáldahtes, de lea maiddái hui irgái, dahje flørtár, čaibmá Elle Rihttá.

Juohke diiddas lea juogalágan ulbmil ja mearkkašupmi. Dát lea njálmmálaš vierru, mii ii gullo šat nu dávjá, muitala girječálli.

– Diiddaid mun gal lean iežan ruovttus ja lagas birrasis roggan, ja lean gullan dáppe Kárášjogas. Munnje nu darvánit muitui diiddat.

Diiddat leat iešguđetge atnui nu go bargguid oktavuođas, meahcástallamis ja nu ain. Gávdnojit nu ollu iešguđetgelágan diiddat, main leat sierra mearkkašumit ja dajaldagat. Diiddat sáhttet muitalit ovdamearkka dihte lihku, guoržžu, oktavuođaid ja vieruid birra.

Guldal jearahallama Elle Rihttá Antiin. Dás son muitala eanet somás diiddaid ja manne diiddat geavahuvvojit:

– Ovdal lávejedje einnostit diiddaid bokte olbmuid ja boahtteáigge maid. Jus nieida hirbmadit lihtiguin skillá go lea bassamin, de áigu boaresbártniin náitalit.

Dološ áigge de lávejedje maid rávvet diiddaid bokte, várra dan dihte ahte fuomášuhttit dahje oahpahit nuppi, lohká girječálli. Ja soaitá ahte dat lea álkidahttán ollu, go de eai dárbbašan čilget nu ollu manne ii galga ná dahje nuo bargat, reaškkiha Elle Rihttá Anti.

Go diidda geavaha rávvedettiin dahje cuiggodettiin de dat darvána buorebut muitui. Danin leat diiddat hui ávkin mánáid bajásgeassimis. Ovdamearkka dihte dalle go lea gieldimin máná.

Guldal go Elle Rihttá Anti muitala eambo diiddaid birra ja man oaivilisde lea son, guhte lea coggan čáhppes gávtti heajaide:

– Dávjjimusat mun geavahan dálkediiddaid. Láve somá geahččat doallá go deaivása maid diida muitala.

Diida, maid son oktii beasai iskkastit, doalai deaivása. Son lei oktii dola cahkkehan uvdnii, ja son oinnii ahte bussá orro das iige mana eret. Lávejit lohkat ahte go bussá orro uvdnaguoras, de buolašta ja buolaš bistá de maid muhtun áigge. Ja nu dat dagai.

– Diiddat rivdet maid veahá áiggi mielde ja báikkis báikái maiddái.