Hopp til innhold

Sámediggeráđđi: – Álkit leat homofiilla Sámis

Badjel čuođis serve Sápmi Pride vázzimii čađa Kárášjoga márkanbáikki lávvordaga. Sámediggeráđi mielas dát čájeha ahte Sámis ge leat unnit ovdagáttut homofiillaide.

Henrik Olsen på Sápmi Pride

Sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen lea rámis go Sámediggi lea mielde nannemen sámi homofiillaid ja lesbbaid dili.

Foto: Jan Roger Østby / Sametinget

– Sámis vuhtto eanet rabasvuohta homofiillaid ja earáid ektui geat leat veahá eará láganat, ja dán barggus leat doalut nugo Sápmi Pride áibbas dárbbašlačča, lohká sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen.

Ivdnejuvvon vuovttaiguin, gávttiiguin ja dieđusge beakkán arvedávgeleavggain ledje Sápmi Pride oasálastit čalbmáičuohcci Kárášjoga čoahkkebáikkis lávvordaga.

Duppal rasisma

Vuosttas geardde dat lágidedje sámi homofiillat, lesbbat, guovtteseksualat, transvestihtat ja queer:at dákkár doaluid Norgga beale Sámis.

Sin lagamuččat ja earát ge geat háliidedje čájehit iežaset doarjaga sámi homofiillaide, ledje mielde Sápmi Pride vázzimis.

Sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen lea ilus go Sámis ge orru šaddamen leat álkit eallit homofiilan ja lesban.

– Mii galgat muitit ahte sii dávjá leat gártan gierdat badjelgeahččama sihke danne go leat sámit ja homofiillat , danne lea buorre oaidnit ahte nuorra sámi homofiillain ja lesbbain lea nannosat iešdovdu, lohká Olsen.

Lohpida doarjaga

Sámediggi lea Sápmi Pride váldo ruhtadeaddji ja Olsen maid lohpida Sámedikkis ruđa boahtteáiggis ge sullasaš doaimmaide main lea ulbmil nannet sámi homifiillaid ja lesbbaid dili.

Sámediggi lágida maid vuossárgga seminára čalmmustahttin dihte sámi homofiillaid, lesbbaid, guovtteseksualalaččaid, transvestihtaid ja queer:aid hástalusaid ja dárbbuid dálá servvodagas.

Henrik Olsen sammen med Sápmi Pride deltakere.

Henrik Olsen ja Sápmi Pride oasálastit ledje duhtavačča go badjel 100 olbmo serve Pride-vázzimii Kárášjogas.

Foto: Jan Roger Østby

Korte nyheter

  • Dihtorspeallu lea almmuhuvvon ubmisámegillii

    Dihtorspeallu ubmisámegillii lea gieskat almmuhuvvon Ruoŧas. Spealu namma lea «Geävrrie».

    Hástalussan sutnje guhte speallá spealu, lea ahte sámi rumbu lea gártan muhtun dávvirvuorkái Frankriikas.

    Sara Ajnnak ja Anna nutti Wiandt dat leaba čállán dihtorspealu muitalusa.

    – Dákkár speallu ii gávdnon dalle go ledjen nuorra ja háliidin oahppat sámegiela. Nu ahte dát dál gávdno lea juo stuorra vuoitun mu mielas, dovddaha Sara Ajnnak SVT:ii.

    Ubmisámegiella lea ON giella- ja kulturorganisašuvnna Unesco áitojuvvon gielaid listtus. Sámit sihke Norggas ja Ruoŧas áŋgiruššet garrasit vai giella seillošii.

    Loga maid Markus birra, guhte sávvá ahte su mánná oahpašii ubmisámegiela, vaikko son ieš ii dan beassan oahppat (julevsámegillii.).

    Sara Ajnnak
    Foto: Nils John Porsanger / NRK
  • Dataspill på umesamisk er lansert

    «Geävrrie» er navnet på dataspillet på umesamisk som nylig er lansert i Sverige. Spillet handler om at en samisk tromme har havnet på et museum i Frankrike.

    Sara Ajnnak og Anna Nutti Wiandt er manusforfattere til dette dataspillet.

    – Slike spill fantes ikke da jeg var ung og ville lære meg samisk, så bare at det nå eksisterer er en seier i seg selv, sier manusforfatter Sara Ajnnak til SVT Sápmi.

    Umesamisk står på Unescos liste over verdens mest truede språk. Umesamer både på norsk og svensk side av Sápmi jobber iherdig for å ta tilbake språket.

    Sara Ajnnak
    Foto: Nils John Porsanger / NRK
  • Dutkan Mørerittus: UV-čuovga sáhttá lasihit D-vitamiinna biebmoluosas

    Molde allaskuvlla dutkanprošeavttas boahtá ovdan, ahte UV-čuovga sáhttá lasihit D-vitamiinna biebmoluosas. Nu dieđiha dutkanneahttaaviisa Forskning.no (dárogillii).

    Biebmoluosas lea dán áigge unnit D-vitamiidna go ovdal. Mearradutkaninstituhta dutkit navdet diesa leat sivvan dat ahte fuođđaris, mainna luosaid bibmet, leat unnit mearraávdnasat ja danne maiddái unnit omega-3 buoidesivrra.

    Diet dutkanprošeakta Moldes, mii lea gávpot Møre- ja Romsdal fylkkas oarje-mátta Norggas, čađahuvvui UVB-čuovggain mii lei biddjon bajábeallai daid biebmanrusttegiid gos biebmoluossaveajehat vuojadit.

    Dán čuovgga vuođul D-vitamiidna lassánii viđa geardde eanet, go dain biebmoluosain, main ii lean seamma čuovga.