Go nuppi gielas heiveha dajaldagaid sámegillii, de lea vuogas ráhkadit dakkár dajaldagaid dahje goallossániid, mat eai atte boasttu áddejumi.
"Dál vulgojuvvo", "Doppe lea dánsojuvvon", "Dohko ii mannojuvvo" muitalit dagu dahje vásáhusa, muhto ii čujuhuvvo makkárge dahkkái.
Árbevirolaš giella ii luoitte ráhkadit dakkár cealkagiid go "Son joatká ságastit", "Son joatká bargamis", "Son jotkkii muitaleames". Olmmoš joatká maid nu, ja dat mearkkaša ahte dánlágan vearbahámiid sadjái ferte bidjat eará sániid (substantiivvaid) nugo omd. "Son joatká sága"; "Son joatká barggu"; "Son jotkkii muitalusa".
Dakkár bajilčála go "Searvi šiehtada olbmuin" muitala ahte lea šiehtadan dušše ovttain olbmuin. Juos lea šiehtadan máŋgasiin, de galggašii dieđusge čállit "Searvi šiehtada olbmuiguin".
"Miehtá láhtti" lea preposišuvdnagihppu, man nomen dábálaččat lea genitiivahámis.
Cealkagis "Skuvlaluohkká juhkkojuvvui guoktin joavkun" geavahuvvo essiiva muitalit ahte luohkás leat ráhkaduvvon ođđa joavkkut.
Cealkaga "Son logai ahte dát lea buorre ođas" sáhttá maid dadjat eará láhkai.
Go seamma jovkui gullevaččat juohkásit máŋgan oassin, joavkun, čoran, de sáhttá lahki-sáni geavahit, omd. Gusat bohte golmma lahkis.
Duppalastima sáhttá máŋgga láhkai dadjat sámegillii.