Miljovnnaid mielde veajehat vudje Davvi-Norgga jogain merrii diimmá giđa.
Dál gorgŋe fas ruoššaluossa jogaide. Eambbo go goassege ovdal.
Muhto dál ferte ruoššaluossa gilvalit dahkujirpmiin (DJ).

Nagodago DJ bissehit ruoššaluosaid?

Deanu lohket okta dain deháleamos luossajogain atlánttalussii.

Muhto 2021:s leavai ruoššaluossa dán čázádahkii.

Árvvoštallet ahte 50.000 ruoššaluossa besse gođđat Deanučázádahkii. Seamma geasi gorgŋejedje 26.000 atlántta deanuluosa, ja dát lea surgadis unna logoš.

Dán gease árvvoštallet mijonbeale dán hálitkeahtes šlája gorgŋet Detnui.

Boađusin sáhttá šaddat ahte atlánttaluossa – mii jo ovddežis lea vánis – sáhttá duvdojuvvot eret.

Go ná olu ruoššaluossa gorgŋe Detnui, de sáhttet dávddat leavvat ja čáhcekvalitehta hedjonit.

Vegard Kjenner evttoha mo ruoššaluosa sáhttá bivdit Deanus.

Son lea Norgga Huawei teknologiijadirektevra.

Dá ii leat ruoššaluossa, muhto čeavrris mii lea bivddus luossabivdobuođus.

Seammás lea čeavrris maid oahpahanveahkki. Govat das sáddejuvvojit dihtorii, mii lea oahppan earuhit iešguđetlágan šlájaid.

Dahkujierbmin (DJ) dat gohčoduvvo.

«Mii leat nagodan duođaštit ahte vuogádat doaibmá bures. DJ nagoda earuhit ja čuoldit ruoššaluosa eret atlánttaluosas ja eará šlájain.»

Vegard Kjenner

Vegard Kjenner lea vissis dasa ahte DJ sáhttá maiddái geavahuvvot stuorra jogain nugo Deanus.

Muhto ovdalgo čájehit mo DJ doaibmá jogas, gos dan leat iskan, de buokčalat vuos ruoššaluosa máilbmái.

Jogaide dat gođđagoahtá geassemánus ja borgemánus.

Ovdal gođđama de navválišgoahtá ruoššaluossa. Sihke varris ja njiŋŋelas ruoššaluosat jápmet go leat gođđan. Njiŋŋelas ruoššaluossa šluvgila gárgobodnái meađđemiiddis.

Dá rokkastit dutkit ruoššaluossameađđemiid Deanus maŋeščavčča.

Ovdalgo jiekŋa vuolgá, de ealáskit veajehat.

Dá leat Suoma luondduriggodatinstituhta LUKE dutkit mannamin jieŋa vuollái Deanus miessemánus 2022.

Dálvvi veajetšaddu lihkostuvvá bures eanas Davvi-Norgga jogain.

Miljovnnaid mielde njidje dákkár veajehat merrii giđđat 2022.

Lea stuorra erohus ruoššaluossaveajehiin ja dábálaš luossaveajehiin.

Dát unna veajehaš lea boađusin ruoššaluosa gođđamis čakčat 2021.

Jo 2022 giđa njidje ruoššaluosa veajehat merrii, ja dál dat gorgŋejit fas jogaide rávis guollin.

Dát stuorát veajet lea atlánttaluossa, ja lea guokte jagi boaris ja sullii 8 cm guhku. Dát veajet orru ain jogas guokte jagi ovdalgo njiedjá merrii stuorrut rávis luossan.

Ruoššaluossa, man dánska dutkanfanas bivddii Norggamearas miessemánu álggus.

«26 stk i et overfladetræk over dybt vand - dette tegner ikke godt».

«Ii leat mihkkege buriid mearkkaid go 26 stuhka vudjet čáhcegierragis čiekŋalis ábis», čállá Akváhtalaš resurssaid instituhta (DTU Aqua) Jan Werner Thomsen.

DTU Aqua gullá Dánmárkku teknihkalaš universitehtii.

Dát leat bivdojuvvon 70-80 km Bådåddjo oarjedavábealde.

Dáin nohká boahtte čavčča guovtte jagi eallináigodat.

Reabbáeallit ja guolit dat leat ruoššaluosa biebmun mearas.

Dat vánddarda Atlántaábi davágeahčen, Norggaábis ja Barentsábis.

Jos einnostusat dollet deaivása, de levvet ruoššaluosat fas jogaide moatti vahku geažes.

Rákkojohka Bearalvágis.

Juoga hui erenoamáš lea vuordagis: Dahkujierbmi.

Ná lea jurddašuvvon:

.

0,007 sekunddas nagoda kámera, mii gujis lea, dovdát mii šlájaid vuodjá meattá.

Atlánttaluossa bajit.

Ruoššaluossa vuolit. Dat bissehuvvo sierra buđđui.

Vegard Kjenner Huawei Norge

«Dat, maid leat ožžon Bearalvágis doaibmat, dat sáhttá adnojuvvot buorrin eará Norgga jogain gosa ruoššaluossa vurdojuvvo leavvat.»

Vegard Kjenner

Ovttas Bearalvági bivdo- ja guolástanservviin lea Huawei ja Simula Consulting ja Troll Systems fitnodagat ráhkadan dán vuogádaga.

Dálvet dat bálkkašuvve «World AI Cannes» festiválas go čájehedje ahte DJ sáhttá geavahuvvot birashástalusaid oktavuođas.

Vegard Kjenner oaivvilda ahte dakkár stuorra johka go Deatnu lea, de dárbbašuvvojit 5-10 DJ-čuoldinmekanismma.

– Jos ruoššaluosat gorgŋejit juohke viđát sekunddas birrajándora guhtta vahku, de ferte dát johtolat juhkkojuvvot máŋga mekanismii. Muhto jo, DJ nákce dán, dadjá son.

Muhto dán gease ii biddjo Detnui DJ, mii gova bokte dovdá guliid.

Dál áigot bidjat buođu vulobeallái Deanušaldi. 30 bargi sirrejit buot guliid, mat vudjet dasa. Ruoššaluossa sáddejuvvo Várggáide buvttadeapmái, ja eamiluossa luitojuvvo goargŋut Detnui.

Dá čilge Deanučázádaga guollehálddahusa Dan Vidar Rasmus (o.b.) mo buođđu doaibmá birasministarii Espen Barth Eidei dalle go finai Deanus diimmá čavčča.

Geassemánu 24. b. galget dát buođut leat doaimmas bissehit duháhiid mielde ruoššaluosa. Deanu giddejit maiddái metállarittaiguin.

Muhto gollet olu jagit ovdalgo dáhkujierbmi (DJ) sáhttá geavahuvvot Deanus.

2025:s isket mo DJ doaibmá, ja čoavddus sáhttá boahtit 2027:s

– Jos oktage čoavddus, mii dán jagi iskojuvvo meinnestuvvá bures, de dieđusge árvvoštallat dákkár teknologiija váldit atnui Deanus ja eará jogain ovdal go lea jurddašuvvon, dadjá Birasdirektoráhta seniorráđđeaddi Sturla Brørs.

Direktoráhta lea juolludun 4 miljovnna kruvnna ovdánahttit digitála dovdáheami ja automatiserejuvvon bivdobuođuid.

Direktoráhta oaivvilda ahte govvadovdáheapmi ja mášiinna oahpahit čuoldit ruoššaluosa eret lea buorre jurdda.

– Mii oaidnit olu buriid ovdamuniid jos dát šaddá duohtan, dadjá Sturla Brørs.

«Dát dahká ahte dábálaš luosa, guvžžá ja vallasa goargun jogaide ii maŋŋon nu sakka.»

Sturla Brørs, Birasdirektoráhtta

– Go sáivaguliid ii dárbbaš gieđahallat giehtafámuin, de ii leat nu stuorra várra ahte čuomas ja njuovu billašuvvá moktege. Dákkár vaháguhttimat sáhttet dagahit guopparinfekšuvnna, dadjá Brørs.

Journalisttat:

Eilif Andreas Aslaksen og Nils John Porsanger

Sámegillii jorgaluvvon:

Else Turi

Ođasredaktevrra

Jan Roger Østby

Ansvarlig redaktør

Vibeke Fürst Haugen