Áillohaš - sámiid láidesteaddji (1943 -2001)

Dál lea 20 jagi dassái go Nils-Aslak Valkeapää vádjolii.

Girječálli, musihkkár, dáiddár ja servvodatbeošteaddji Nils-Aslak Valkeapää bajásšattai boazosámi bearrašis Beattehis Gáresavvonis Suomas.

Les denne på norsk.

Son váccii oahpaheaddjeskuvla ja diđii nuorran juo ahte juoga eará geasuhii go boazobargu.

Dá lea son 23-jagi boaris ja geassebeaivvi navddašeamen 1966:as. Son liikui vuojašit biillain ja olbmuid deaivat.

Son lei maid fuomášan ahte sámiid árbevirolaš musihkka lei áitojuvvon ja áŋgiruššagođii dan seailluhit. 1968 bođii ge su vuosttas luohteskearru. Das maŋŋá čuvvo lasi skearrut.

70-logus lei son maid njunnošis nannemin sámi dáiddáriid dili. Oktavuohta eará álgoálbmogiiguin lei maid sutnje dehálaš.

Guoros beavddit ja duođalaš ámadajut sámekonferánssas máttasámis 1974:s, gos Áillohaš ge lei. Vihtta suoma beale sámi áirasa dušše girdilihkohisvuođas lahka Bådåddjo, go ledje jođus Snåase/Snåsa konferánsii.

70 logus lea Áillohaš maid čálligoahtán. Su vuosttaš girjjit eai ožžon seammás nu stuorra fuomášumi, muhto son ii vuollánan. Sámegiella lea su mielas máilmmi buoremus reaidu.

« ”Sámegielas ieš alddis leat nu ollu čáppa sánit, ahte jo okta sátni nai lea dikta”»

Nils-Aslak Valkeapää

Áillohaš oinnii maid ahte su váibmogiella lei áitojuvvon. Maiddái luohti lei jávkamin.

Son ja su ustibat vuođđudedje DAT-lágádusa vai lei vejolaš almmuhit sámi girjjiid ja sámi musihka. Dá sii leat almmuheamen Hans Ragnar Mathisen girjji.

Lagašvuohta lundui lea guovddážis su dáiddalaš bargguin. Sutnje lei maid lunddolaš divttaid, dáidagiid ja musihka bokte čalmmustahttit vealaheami maid sámit leat vásihan stuorraservvodagaid beales.

Dá lea son ja su bargoustit Gustav Kappfjell máttasámis.

1991 vuittii ge Nils-Aslak Valkeapää Davviriikaid ráđi girjjálašvuođa bálkkašumi Beaivi, áhčážan-girjjiin. Dál 30 jagi maŋŋá lea son ain áidna sápmelaš, guhte lea vuoitán dien bálkkašumi.

Davviriikkain ja muđuid máilmmis ledje de ollugat sáhki eanet diehtit dán moddjás sápmelačča birra. Dá ovddeš stáhtaministtar Thorbjørn Jaglanddain konsearttas bálddalagaid.

Moadde jagi maŋŋá lei Áillohaš vel stuorát dáhpáhusas báitimin.

Go Lillehammeris sávve olles máilbmái buresboahtima 1994 olympiagilvvuide, de lei aiddo fal Nils-Aslak Valkeapää vuosttas kulturbargi guoimmuheamen TV gehččiid.

Eallin sáhttá fáhkka jorggihit, dan beasai Áillohaš ge vásihit. 1996 lei son biillabárttis ja lápmašuvai sakka. Son beasai fas searaid ala ja arvvai vel olgoriikii ge dollet.

Jápanas son nevttii vel teahterbihttás maid ieš lei čállán. Ritnoaivi ja nieguid oaidni -bihttá lea Beaivváš sámi teahter ge neavttašan. Filbmanástin beasai son maid go Ofelaš-filmmas neavttašii noaiddi, ja Áillohačča mii gullat maid juoigamin filmmas, mii ilmmai 1987:s.

Dán govas lea son Kárášjogas ovdalgo dolle Japanii.

Valkeapää eadni lei Ivgus Norggas eret. Su áhčči ges Gáresavvona guovllus. Áillohačča 50-jagi beaivái skeŋkii Omasvuona suohkan sutnje eatnama gosa Lásságámmi lea huksejuvvon. Viessu lea huksejuvvon lássá ala gitta mearragáddái.

Lásságámmi vuođđudus hálddaša Áillohačča vuoigŋaduoji ja luoiká maid dálu dáiddáriidda ja dutkiide.

Skábmamánu 26. beaivve 2001 jámii Nils-Aslak Valkeapää Helssegii. Son lei jođus Sápmái maŋŋá go lei leamaš Jápanas. Su eretvádjoleapmi guđii olles Sámi ja su ustibiid máilmmis muđuid lossa morrašii.

Ollugiidda leat su divttat, musihkka, ja dáidda ain dehálaš reaidun sámi gielaid ja kultuvrra seailluheamis.