Ovdal manat sisa, geahčes bajás. Doppe oidno goahti man Joar Nango lea huksen - Oslo buoremus várddusbáikái.
Vuolgge fárrui ođđa Nationálamuseai
Sámi dáidda oidno feara gos, vel dronnega bunada bálddas nai
Álggos mii fitnat rahpančájáhusas «Jeg kaller det kunst». Seainnit leat oassin stuora dáidagis, ja dan siste leat lanjat gos gávdná sámi dáidaga.
Josef Halse dáidagiid gávdná lanjas mii lea oaidnit dego boradanlatnja. Dá lea «Vidde», 2021.
Aino Hivand govat «Uten tittel I - III» (2019) leat ges muhtun čohkkánlanjas.
Vázzit čájáhuslatnjii Lyshallen, go doppe leat vel eanet dáidagat - sihke sámi ja eará riikkaid dáiddáriid barggut.
Aage Gaup rohki dáidagat leat oassin rahpančájáhusas. «Biegg-olmmoš» skulptuvra čuččudo su sárgumiid ovddabealde.
Ingunn Utsi ráhkada dáidagiid muorain mat leat rievdan gáddái.
Odd Marakatt Sivertsena govat heaŋgájit veahá fitnjut ovttas eará dáidagiin.
Dá lea Silje Figenshou Thoresen dáidda «Ved mundingen af Lonkuselven fant Nils Olsen Svenske en skiferkniv», 2020.
Video man Hilde Skancke Pedersen lea ráhkadan maid oidno doppe. "Eana - Land" čájeha movt luonddu hámit muittuhit olbmo goruda.
Hanne Grete Einarsen lea gohčodan dán ráiddu
«Selvportrett», 2017.
Dáiddár Joar Nango muitalii mojunjálmmiid ahte son beasai gonagasa eatnamis fitnat murreme go muorat nohke huksedettiin.
Siste fas.
Geahča fal láhttái maid. Doppe fuomášat fossilaid mat leat čuvvon geađggi mielde.
Samlingen - čoakkáldat, lea dat dáidda man musea lea oastán, ja man eai rája eret. Dat lea bistevaš čájáhus.
Doppe maid gávdná sámi dáidagiid, jus fal vázzá lanjas latnjii.
«Pile o Sápmi supreme», mii lea Máret Ánne Sara dáidda dearvvaha buohkaid geat bohtet sisa museai.
«Krigsdans» lea Annelise Josefsen dáidda, mii lea lanjas gos máŋga kultuvrra deaivvadit.
Dán lanjas leat golbma sámi dáiddara fárrolaga.
Synnøve Persen (leavga), Hans Ragnar Mathisen (kárttat) ja Iver Joks (skulptuvra).
Náhppi, niibi ja skáhput leat biddjon seamma láseskábii go dronnet Mauda Hardanger-bunada.
Kárášjoga 4. luohká oahppit ráhkadit iežaset «Skrik», Edvard Munch lanjas.
Sin lei Nationálamusea bovden galledeapmái ovdal almmolaš rahpama.
Sápmelaš gal fuobmá bohcco!
Dát lea máinnaslanjas, masa mánát hirbmadit liikojit.
Servodaga birra maid oahppá go váccaša lanjas latnjii, nu go mat válggaid birra.
Ja de mii geahččat mii eará gávdno.
Guovtti dronnega čikŋačuvllat leat sierra lanjas.
Daid olu biktasiid searvvis lea maid USA ovddeš presideanttaeamida Michelle Obama bivttas (čáhppes dreassa), ja tv-nástti Kim Kardashiana čuvla (mas lea dolggit).
Čiŋat vaikko makkár hámis.
Skuovat ja veaskkut.
Várre áinnas máŋga diimmu go finat Nationálamuseas, vai oainnát nu ollu go vejolaš. Doppe leat oainnát 6500 dáidaga ja dávvira čájáhusas!
Journalista ja govvejeaddji
Wenche Marie Hætta
Ansvarlig redaktør: Vibeke Fürst Haugen
Nettsjef: Hildegunn Soldal