Pernille Fisknes Persen

ČEAVLÁI: Pernille Fisknes Persen ássá Oslos. Son lea neavttár.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Vigge su gohčodit Joika-bollán

Go Pernille mánnán muitalii ahte lea sápmelaš, de beasai gullat. Muhto ii son jávohuvvan dan dihtii.

– Jearralin dušše; «okei, maid ban dál geahččalattat? Jo, lean sápmelaš, leago dat dutnje váttisin?».

Pernille Fisknes Persen (26) bohkosa. Son muittaša go álggii mánáidskuvlii Oslos. Dalle jo čevllohalai nieiddaš sápmelašvuođas dihtii.

Cuiggodeamit ja bilkideamit eai bastán.

– Muhtin árvalii ahte lean «Joika-bollá» ja ahte ferten borrat diekkár biergogáhkuid dahje bolláid. Muhto in mun beroštan, ja máhcahin čábbát ruovttoluotta, son muitala.

Dan veardde dihte eará mánát ahte «joika» sáhtii laktit sápmelažžii.

Dilli livččii sáhttit leat áibbas earálágan. Sihke Pernille ja su oabbá Terese (21) leigga sáhttit leat Oslo «rivgonieiddat»; nuora guovttos geat eaba dieđe maidege sámevuođas.

Nu dattege ii gártan. Iešguđetlágan soaittáhagat váikkuhedje dasa ahte sámevuohta ii áibbas hávkaduvvon bearrašis.

Muhto ii lean gal oluid duohken.

Dát muitalus álgá jo mealgat ovdal go Pernille ja Terese riegádeigga.

Son, gii šattai sudno áhččin, son dat lea vuolggasadji. Lohpádus, maid Per Arnfinn Persen dagai alcces go dušše moadde beaivve lei vázzán Billávuona skuvlla Poršáŋggus 1968:s, gárttai váikkuhit sihke su ja nieidda guoktá eallimii.

Dá lea muitalus garra dáruiduhttima váikkuhusaid birra, ja mii buorre muddui čilge manne nieidda guovttos eaba oahppan sámegiela.

Gánddaš gii jávohuvai

Per Arnfinn Persen hálai mánnán sámegiela. Muhto oahpaheaddji, muhtin máttarivgu, ii dohkkehan dan.

Danin ráŋggáštuvvui Piera álo go skuvllas jienádii eatnigillii.

«Skammekroken» lei čiehka lanjas gosa biddjui čuožžut. Vuosttas luohkás fuomášii ahte lea buoremus doallat njálmmi.

– Áhčči lávii muitalit «dallego son orui internáhtas» go moai oappáin leimme smávvát. Muhto dalle in ádden maid dat duođai mearkkašii, dadjá Pernille.

Ieš lea Oslos bajásšaddan. Ii leat ártet go ii nagodan govvádallat makkár dilis su áhčči elii go álggii skuvlii čieža-jahkásažžan. Dat lei áibbas eará máilbmi.

1968:s gárte olu mánát orrut vahkuid njuolgut internáhtas. Dušše lávvardagaid ja sotnabeivviid besse fitnat ruovttus.

Dát lei muhtinlágan ruoktu skuvlamánáide. Muhtin internáhtain ledje smávva lanjat gos moattis sáhtte oađđit. Lei maid dábálaš ahte virgáduvvon dálueamit áimmahušai mánáid doppe, ja son maiddái ráhkadii borramuša.

Muhto váldoulbmilin internáhtaskuvllain lei oahpahit mánáide dáža kultuvrra ja dárogiela. Ja sii geat bohte ruovttuin gos sámegiella lei váldogiella, sii eai ožžon šat hállat dan skuvllas.

Miehtá Sámi ledje oahpaheaddjit geat geavahedje vugiid jávkadit sámegiela ja sámevuođa. Nu maid mearrasámi gilážiin nugo Billávuonas.

Per Arnfinn dahje dušše Piera, geavahii 23 jagi ovdalgo lei dan mađe nanus ahte hállagođii mánnávuođa bahča muittuidis birra.

Otná dan beaivve čuohcá dovdduide muittašit. Skuvlalanja heahpatčiehka lea cieggan agibeaivái.

Per Arnfinn Persen

LOSSAT: Per Arnfinn Persenii lea ain lossat hállat skuvllaáigge birra.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

– Go čužžon skammekrokenis, de gullen ahte duot earát boagustedje. In han mun lean bargan maidege boasttuvuođaid, na, earretgo dadjalastán juoga nubbái, nubbái gean dihten hálai sámegiela. Moadde vahku ráŋggáštuvvojin ja šadden olles diimmu čuožžut čiegas, selggolassii earáide, muitala Per Arnfinn.

Nu son áibbas heittii hállamis. Njeallje jagi čohkkái jienajávohaga. Oahpaheaddjit devde dievva beljiid dárogiela, juohke beaivve, maiddái eahkedis go eará mánáin lei friddja.

Go Per Arnfinn álggii viđát luohkkái 1972:s, de ledje lihkostuvvan.

– Mun hállen dušše dárogiela, ja de gal dohkkehedje mu. Ledjen hállás gánddaš, ja ii mannan guhká ovdalgo válljejuvvojin ohppiid ovdaolmmožin, son muitala.

Vaikko oappát, vieljat ja váhnemat ruovttus hálle sámegiela, de ii váldán šat Piera goassige eatnigiela atnui.

Oahpaheaddjit ja earát geat bálvaledje dáruiduhttima, báidne maid su sielu. Heahpatvuohta darvánii – ja stuorui.

Piera čiegadišgođii ahte lea sápmelaš.

Mađe boarrasat son šattai, dađe eanet vikkai gáidat.

Muhto juohke sajes ledje sii geat čuggestedje, hárddestedje, bilkidaste ja boagustedje.

Miessemánu 17. beaivve čuovganeapmái 1980-logus ii lean guhkiid duohken ahte loahpaha eallima. Dalle ásai Per Arnfinn Kongsberg-gávpogis lulli-Norggas.

– Ohpit ledje muhtimat cielahan. Juhkan ja losses mielain vázzen šalddi rastá. Johka lei dulvvis. Čuččodin mealgat gaskka das. Aiddo go áigon njuiket, de huikkádii muhtin nieida geainna ledjen oahpásmuvvan. In leat oskkolaš ja inge jáhke Ibmeláhččái, muhto dalle lei muhtin gii suodjalii mu, son muitala.

Terese (t.v.) og Pernille Fisknes Persen

OAHPPAN: Terese (g.b.) ja Pernille Fisknes Persen.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Nieidda guovttos leaba dađistaga oahpásmuvvan áhčiska historjái.

– Easkka dál go ieš lean boarráseabbon šaddan, de ádden duođai mo dáruiduhttin čađahuvvui. Ádden maid man láhkai dat váikkuha go dus eret váldo kultuvra ja identitehta. Olmmoš nuolahuvvo áibbas, láhttesta Pernille.

Terese ja Pernille leaba fárren iežaska ássodahkki Oslos, muhto fitnaba dávjá áhči guovtto etniin luhtte, Per Arnfinna ja eatni Torilla luhtti.

Ja aiddo fal Torill Fisknes (58) lei dat, guhte ráhkesvuođain bogai čihkkojuvvon muittuid.

Trøndelága nisu deaivvadii Per Arnfinnain vuosttas geardde Oslos 1991, ja measta dan seammás leigga párran.

Son vávjjii ahte almmái čiegadii juoga.

– Ledjen smiehttan ahte son ferte leat sápmelaš, dadjá Torill.

– Muhto álo go moai hálešteimme su ruovttu ja nuorravuođa áiggi birra, de jorahii sága eará guvlui.

Muhtin eahket go leigga boradanbáikkis, garrii son.

– Manin it sáhte beare muitalit ahte leat sápmelaš, jerren. Son jávohuvai áibbas. In muitte čierrugođii go, muhto son healkkehii goittot, muitala Torill.

Láđisvuođain nanosmahtii son Per Arnfinna iešdovddu beaivvis beaivái, mánus mánnui, jagis jahkái.

– Go vuos rahpasii, de nagodin jáhkihit su ahte ráhkistan su vaikko lea sápmelaš, dadjá Torill.

Nuppe jagi náitaleigga. Gulul máhccagođii sámevuohta olles bearrašii.

Ja go Terese ja Pernille stuoruiga, de šattai Piera stuorraoabbá dorvun. Synnøve Persen gárttai ovdagovvan sudnuide.

Oppa bearrašii ja olles Sápmái lea son gálistan bálgáid.

1979:s jo, seammá áigge go Piera čiehkádattai, čuožžiledje sápmelaččat dáža eiseválddiid vealaheami vuostá. Dáid gaskkas lei maid Synnøve. Nealgudeami ja demonstrašuvnnaid bokte fuomášahtte sii man láhkai eiseválddit ledje duolbman sápmelaččaid.

40 jagi maŋŋá lea Piera sihke giitevaš ja rámis go oabbá lei nu arvil.

Sultestreik utenfor Stortinget

NEALGUDAN-AKŠUVDNA: Čakčat 1979:s čađahedje čieža sápmelačča nealgudeami olggobealde Stuorradikki. Synnøve Persen, olgeš govvaravddas, lei okta sin gaskkas.

Foto: Scanpix

– In dieđe gos sámi álbmot livččii lean jus dát duostilis sápmelaččat eai lean čuožžilit. Ieš livččen várra dego miige dážaid Oslos, dadjá son.

Dat, maid Piera beali iežas eallimis lei viggan čiegadit, dat šattai fas juoga maid su nieidda guovttos háliideigga čájehit olles máilbmái.

Vaikko eadni lea trøndárrivgu, ja ieža bajásšaddan Oslos, de ii lean sudnos jurdagiin coggat bunáda.

Gažaldat čuožžilii go leigga konfirmántaagis.

– Ja mii vel lei vuohkkasat go ahte siessá goarui. Muittán bures ahte maiddái eatni beale bearrašis lohke man «kula» lean gávttiin, dadjá Terese.

Terese ja Pernille leaba maid čiŋadan miessemánu 17. beaivve ávvudemiide.

– Lea álo somá gárvodit gávttiin. Muhto dál galggašii Synnøve-siessá goarrut ođđa munnuide.

Synnøve bohkosa go gullá dán.

– Jo, soai leaba albma tøffat. Sudno duostilvuohta ligge mu váimmu.

Terese (t.v.) og Pernille Fisknes Persen

HEIVE AIN: Terese ja Pernille (g.b.). – Vuoddagiid lea ain váttis giessat, lohkaba.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Pernille lea oalle diliheapme dál. Viimmat beassá bargat dan maid álo lea sávvan.

Dassá lea moadde jagi go gearggai oahpuin. Son šattai ámmát neavttárin. Muhto ii leat nu álki leamašan fidnet bargguid.

– Masá vuollánin áibbas. Smiehttagohten háhkat yoga-oahpu vai livččen sáhttit hommágoahtit bagadallin. Muhto de ožžon rolla áibbas ođđa NRK drámaráiddus, ja dál lea eallin sihke gelddolaš ja buorre, son muitala.

Giela lea maid lahkonaddagoahtán. Pernille lea neaktán muhtin teáhterbihttáin.

– Lean soames čájálmasain beassan lávlut Mari Boine lávlagiid. Ja aiddo dát lea geasuhan mu sakkabut sámevuhtii. Jurddašan maid ahte mus lea alddán geatnegasvuohta váldit nu olu go nagodan ruovttoluotta dan maid lean massán. Sávvamis sáhtán gulahallat dainna gielain, maid áhčis rivvejedje. Oaidnit leš, dadjá Pernille.

Sealggaduohken čohkká Piera ja mojohallá.

– Eat mii gusto leat jávohuvvan, son dadjá ja mojohallá.

Familien Persen
Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK