Sofia Jannok: - Eiseváldit vealahit sámiid

Dál eat gollan badjel 15 jagi das rájes go Sofia ja Anna lávlluiga Sámi Grand Prixas ja olus vuohččan gulle man erenoamáš, čáppa ja liegga jietna Sofia Jannokas lea.

Dál lea son okta dain dovdoseamos lávluin Sámis ja lea njunnožis dáistaleamen sámi rivttiid ovddas

Sofia Jannok lei 18 jahkásaš go jagis 2001 vuohččan vuittii Sámi Grand prixa, guokte jagi maŋŋel de fas searvvai lávlagiin «Liekkas», ja vuittii fas lávlungilvvu.

Ollu lea rievdan das rájes go Sofia Jannok lávllui šuoŋaid dego «Irene» ja «liekkas», mat leat ráhkisvuođašuoŋat. Go dál gulat Jannoka lávlagiid de ii leat olu ráhkisvuohta, baicce dáistaleapmi ja vuosteháhku eiseváldiid vuostá.

Lávlu lea njeallje skearru almmuhan ja máŋga bálkkašumi vuoitán barggu ovddas maid lea bargan musihkkáriin.

Muhto manne lea beakkán lávlu iežas musihkas rievdadan, ráhkisvuođašuoŋain vuostemielašuoŋaide?

– Mun rávásnuvven, lea vuosttaš maid Sofia Jannok dadjá go jearan manne su teavsttat ja musihkka leat rievdan.

Válljii Ruoŧagillii ja Eaŋgalasgillii lávlut

«ORDA – This Is My Land», lea maŋemuš skearru maid Sofia Jannok lea almmuhan. Dán skearrus lávlu čielgasit ja cuiggoda stuoraservodaga sisabahkkemiid ja ruvkeealáhusa mii bahkke sámi guovlluide.

– Mu nuppi skearrus lea okta šuokŋa mas lea namma «Váralaš», mii álmmuhuvvui 7-8 jagi dás ovdal. Dalle mun čállen nu movt lean oahppan čállit sámis, don it goasse čále njuolgga maid oaivvildat, muhto attát dasa gii guldala ovddasvástádusa dulkot dan. Nu movt luođit leat, dat leat poehtalaččat eaige daja juste nu movt lea.

– Mun ledjen vásihan ahte ii leat nu olu ipmárdus mu eallimii sápmelažžan ja mun ledjen njulgestaga bealkkahallon go mus leat garra oainnut lávddis, konsearttain mus leat álo leamaš hui čielga ságastallamat lávlagiid gaskkas ja go bealkkahallen oktii dan dihte, de jurdilin ahte dal ferten šaddat hui čielggas musihkain, maid mun oaivvildan go olbmot eai gusto ádde man birra mun lávllun.

Sofia Jannok mearridii de rievdadit lávlongielas. Son mearridii ruoŧagillii ja eaŋgalasgillii lávlut ja sámegiela dáfus, šaddat čielgaseappot maid oaivvilda. «Dá lea mu eanan», «Mii leat ain» leat buorit ovdamearkat das movt Sofia Jannok čielgasit dadjá maid oaivvilda lávlagiin.

– Mun in hálit guođđit makkárge dulkoma guldaleaddjái, in hálit guođđit makkárge ovddasvástádusa ipmirdit maid mun oaivvildan.

Olu sámevašši Ruoŧas

Diibmá lei Ruoŧa stáhta, Ovttastuvvan Nášuvnnaid gulaskuddamis gos sii hilgo vuolláičállimis ILO 169.

Ruoŧa stáhtas lei maid seammá áiggis dikkis Girjjás čearu vuostá geat gáibidedje guolástan- ja bivdovuoigatvuođaid iežaset guovllus.

• Loga maid: Sverige sier igjen nei til ILO 169
• Loga maid: Reagerer på oppsiktsvekkende uttalelser

Stáhtaadvokáhtta dajai dikkis ahte Ruoŧas eai leat makkárge riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat dovddahit sámiide sierra rivttiid. Máŋggas leat dulkon advokáhta cealkámuša dan guvlui, ahte Ruoŧa eiseváldit sápmelaččaid eahpidit leat eamiálbmogiin.

– Mun oaččun gullat olu negatiivvalaččaid iežan musihka birra, go lea olu sámevašši Ruoŧa bealde. Muhto, mun dajan dušše duohtavuođa maid mun oainnán iežan čalmmiiguin. Mu mielas lea guhká leamaš diekkár vealaheapmi Sámis ja dan birra ferte ságastit, muđui eat olle gosage.

Maŋemuš jagiid leat olu sámi dáiddárat ja musihkkárat čájehan vuostehágu stáhta eisseváldiid vuostá, erenoamážit Ruoŧa bealde Sámis lea leamaš morráneapmi.

– Mii leat oaidnán, goit maŋemuš 5 jagi leat eiseválddit olu garraseappot sámiid vuostá. Dat leat rahpan ruvkkiid mihá eambbo go ovdal ja leat vel rahpan riikarájiid olgoriikalaš ruvkefitnodagaide, mat besset Sápmái boahtit roggát.

Sápmelaš dego biebmománná, gii ii oaččo lihkka olu go dat albma mánná

Eai leat dušše Ruoŧa beale ja Suoma beale sápmelaččat geat leat duhtatmeahttumat.

Čakčat go Norgga eiseváldit almmuhedje stáhtabušeahta, de máŋggas dovde sámi áššiid eai vuoruhuvvo.

Romssa universitehta láhkadovdi ja vuosttašamanueansa, Ánde Somby, dajai ahte son jáhkká eambbo sápmelaččaidradikaliserejuvvot go dovdet ahte vealahuvvojit.

– Mun jáhkán sámi servodat radikaliserejuvvo, go eai dohkket guhkit áigái dien biebmománá dili. Mun oainnán ođđa treandda sámi dáiddáriin, mii orro juo vástideamen ahte boahtá diekkár áigi go radikaliserejuvvojit eambbosat, čilge Somby.

Muhto beroštitgo ráđđehusat go unna sámi álbmogaš riedjagoahtá?

– Mii fertet muitit, 1000 jagi lea sápmelaš leamaš Eurohpás dat ivdnás álbmot geain lea dat ártegis musihkka ja barget bohccuiguin. Nu ahte leat máŋggas geat leat midjiide hui buorit. Ja seammá leat Amerihkás ge, máŋggas geat beroštit mis. Dat sáhttá šaddat divrras haddi máksit, davviriikalaš ráđđehusaide dán áiggi sámipolitihkka ovddas, lohká Ánde Somby

Olbmot eai dieđe mii geavvá sámis, muhtto ráđđehusat gal dihtet

– Dábálaš olmmoš ii soaitte diehtit mii dáhpáhuvva Sámis, makkár sámegovva lea ja dan vealaheami mii dáhpáhuvvá, muhto eiseváldit han vealahit erenoamážit ja sii gal dihtet juste maid barget ja makkár rivttiid ja lágaid rihkkot.

– Ruoŧas ii oro áktánas máhttu sámiid birra, iige leat olu ipmárdus. Muhto go olbmot bohtet sagastit maŋŋel konseartta ja dadjet sii leat ožžon ođđa gova máilmmis man birra eai diehtán ovdal. Dušše okta juohke konsearttas, dat han lea jalla stuora vuoitu, oaivvilda Sofia Jannok.

– Davviriikkain lea identitehta ahte lea ovttaárvosašvuohta, leat olmmošlašvuoigatvuođat ja demokratiija. Dat ii heive dainna govain maid sámit buktet, ahte dat ain vealahit min. Nu ahte mun jahkán dábálaš olmmoš ii riekta mieđit diesa.

Ráfálašvuohta ja ráhkisvuohta Davvi-Dakotas

Sofia Jannok vulggii duvle ovttas olbmáiguin Ámerihkkái Davvi-Dakotai, gos leat huksemin mearihis guhkes oljobohcci.

Miellačájeheaddjit gohčodit 1900 kilomehtera guhkkosaš oljobohcci «The black snake» (Čáhppes gearpmaš).

Báikki eamiálbmot ballá oljobohci sáhttá ráigánit ja ahte bilida Missouri-joga ja dalle nuoskkida sin juhkančázi.

• Loga maid: Krigen om «The Black Snake»

Báikkis gosa olbmot leat čoahkkanan gohčoduvvo Standing Rock. Dohko leat čoahkkanan olbmot miehtá máilmmi ja lea šaddan dego smávva gávpogaš. Máŋggas oaivvildit ahte eai goasse leat ná olu eamiálbmogat čoahkkanan ovttastuvvan ášši geažil.

– Go ledjen doppe, mun dušše vásihin ráfálašvuođa ja ráhkisvuođa čearddaid gaskka vaikko ledje apmasat nubbi nubbái, muhto liikká leat seammá oaivilis ja dáistalit seammá áššis. Vaikko ii soaitte leat sáhka dušše dán oljobohccis, de sáhttá maid ahte olbmot dovdet dál lea doarvái ja sii eai dohkket šat eambbo vealaheami.

– Mii leat nu ollugat dál, ja dál lea bággu gullat maid mii oaivvildat. Die lea dovdu mii mus lei go ledjen doppe.

Davvi Dakota guvernáhtor lea dieđihan ahte buohkat davábealde «Standing Rock Sioux Tribe» reserváhta fertejit guođđit báikki, eaige ábut máhccat ruovttoluotta. Cealkámušastis guvernáhtor čállá, ahte sáhttá váralaš olbmuide bissut báikkis go dalvá ja ahte leat vurdon garradálkkit.

Sofia Jannok ballá makkár dilli šaddá go Donald Trump álgá presideantan, go dál juo lea nu vearrái leamaš Obama vuolde.

– Politiiját atnet bihporsprajja ja gummeluođaid. Okta nieida lea manaheamen olles gieđa. Ii báljo jáhke ahte dálá áiggis dat dáhpáhuvvá.

Disdaga dii. 1945 de sáhtát oaidnit maid Sofia Jannok, Helga Pedersen ja Anders Sunna muitaleamen feara makkár áššiin go leat Studio Sámi guossit.