Grønn spade ved et jordhull
Giehtafámoj ednamav råggin
Mann med hodeskalle
Avtas nuppev oajvveskuvre låggŋijin
Mann med mikroskop
Dát lij sáme hávdijt rievvodit dutkama namán
Hodeskaller
Gåktu ájn dát máhtij gevvat?
Uklare hodeskaller

OAJVVESKUVRERIEVVÁRA

Ballá máttar-máttaráhkko le álmmuktjerdaj åtsådimijda suoládum

Ingar jårgijt rievoduvvam hávddesuollun. Sihtá dal ietjas máttar-máttaráhkov, gev jáhkká suoláduvvam, sijddaj buktet.

Vánasjsuollu fiervvá, suollu mij dárruj gåhtjoduvvá Lappholmen, tjuovggá visskáruoppsadin dákkijs ja dárajs Ingar Nikolaisen Kuoljoka juolgij vuolen.

Sån la tjáhppis jáhkkaj ja alek båvsåjda gárvvunam.

Ålemis gahtsaj sámenijbbe tjuovggis tjoarvvedåhpån. Tjáhppis gahpera vuolen ja tjalmmeglásaj duogen vuojnnet li mássjelis ja loajtos tjalme.

Mij lip ruvva mannam. Divtasvuona bároj nanna.

Ingar Nikolaisen Kuoljok viser frem Lappholmen hvor han mener forfedre er gravd opp og stjålet til forskning.
Foto: Jan Rune Måsø / NRK

Dålen ulmusj vierttij suhkat Vánasjsuolluj, mij le suollu sáme namma.

Sij gudi dav dahkin mannin ietjas gierugij sielojt ihkeven ájggáj suvdátjit.

Almerijkkaj jali jábbmekájmmuj.

Risstalasjájgen, ja aj dan åvddåla, gå sáme ájn luonndoåskov dievnnujin.

Dábálattjat Ingar le sijvos ålmåj. Gut suojmma sáhkat. Valla dálla l de tjielgas.

– Suoládin muv máttar-máttaráhkov, muv berrahijt, ballá Ingar.

Ja dat vájvet suv.

Suláj tjuohte jage dás åvddåla de vuojná dáhpáduváj ållu ietjá hávddebarggo Vánasjsuollun. Dassta li vájkkudusá gitta udnásj bæjvváj.

Oslon avta tjællárin åtsådimtsiekkadusán gávnnu tjoavdos oabme tjiegosvuohtaj mav sån sihtá tjoavddet.

Valla Ingar ij la dármedis. Dajnas gå duodden nijbbáj, de le Ingarijn nubbe vædtsak. Ij la doarroværjjo, valla máhttá værjjon jus le dárbbo.

Ietjas sámevaráv. Máttoj ietjasa DNA:a.

Rievvom

Jagijn 1914 ja 1921 soabmása Divtasvuodnaj ja Vánasjsuolluj båhtin.

Guhka ja sekkugis ålmmå oajvvestádas, vuoptaj tjábbát sijdduj rájdadum ja stuorra hærvvás njunjevuolskávtjáj, jådedij bargov.

Forsker og professor Kristian Emil Schreiner (1874–1957).
Foto: Ukjent / Gyldendal

Sån lij åtsådiddje. Akta dajs gen barggo lij sáme oajvveskuvrijt tjoahkkit. Sån lij oajvveskuvrrevæjdár.

Ålmmå namma lij Kristian Emil Schreiner. Sån lij fábmogis ja maŋenagi aj jådedij Anatomisk Instituhtav Olso Universitiehtan.

Stáhta berustimij milta de Schreiner ja duo iehtjáda, spádáj goajvvun ájlis ja fiesstidum ednamijt. Jábbmegijt bajás bállin.

Oajvveskuvrre oajvveskuvrráj goajvoduvvin ja vuossajda tsåkkåduvvin.

Oarjás dajt sáddijin, ierit sáme guovlojs gitta Várgajs Finnmárkon, gitta Klungset:aj Nærøy suohkanin nuorttalij Trøndelagan.

Njávddámin Finnmárkon årrun bargge teltajn girkkogárde lahkusin jagen 1915, vuosedi gåvå bállemijs.

Samiske hodeskaller som er gravd opp fra kirkegård i Neiden i 1915.
Foto: Johan Brun, 1915 / Tromsø Museum, UiT

Tjabu bájkálasj oasestiddje máhtij bállen liehket, ja tjabu aj bájkij lænsska.

Ja vuorkká dåssju stuoroj ja stuoroj.

Gå oajvveskuvrijs ednuj ja ednuj de sárggun nummarijt oajvveskuvrijda, jali duola dagu dávtijda giedajs.

Oajvveskuvre mihttiduvvin ja guoradaláduvvin, ja gájkka diedo snivva tjáleduvvin åtsådimgirjijda.

Ulmme lij dávk sieradit sámijt láttijs.

Oslo Universitiehtan, jali gåk dalloj gåhtjoduváj: Christiania Universitiehtan, oajvveskuvre tjuolldeduvvin.

Muhtema hilldojda biejaduvvin, gæhttjamin njuolgga åvddån.

n_FEkG4Vhy0
Foto: John Petter Reinertsen / Samfoto

Oajvveskuvre tjuoldeduvvin duola dagu «Skoltelap, Neiden», jali «Kautokeino lap». Ællosábme lij álu «flytlap».

Álu biejaduváj oanegasj tjála oajvveskuvrij åvddålij.

Åvdepájggásasj nievres guotto

Ingar le suohton gå oajvveskuvrrevæjddára båhtin suv sijddaguovlluj.

Sæmmi bále de vájvalussjá gå oadtjun dáv dahkat vuosteldime dagá bájkálasj oajválattjajs ja báhpajs.

Jus Ingar Nikolaisen Kuoljok lij máhttet máhttsat 100 jage dás åvddålij ja sujna æjvvalit, de galgaj njuolgga javllat muhtem bágojt professor Schreinerij.

– Miesska suola, maná sijddasit ja åtsåda ietjat berrahijt, lidjiv sunji javllat.

Gå Ingar joarkkaskåvlån váttsij, de oattjoj gullat moallánagájt kortskalle ja langskalle – bágo ma åpdep ájge lidjin aneduvvam guoradallamijn sieradittjat sámijt (ånigállojt) láttijs (guhkagállojt).

1900-lågon, gå lij dábálasj álmmuktjerdaj birra åtsådit, de lidjin moattes gudi ettjin sámijt ane avtaárvusattjan láttij.

Dálásj ájge lip guodám dákkár álmmuktjærddaåtsådimijt. Nazisma vastes vásádusá ja nuppát væráltdoarro dáv boarkkij.

Huoman de gitta dálásj ájggáj rijddali daj sjelehtaj ja oajvveskuvrij nanna ma sáme guovlojs viettjaduvvin.

Avtan bielen li åtsådimbirrusa, ma sihti dájt åtsådit. Nuppen bielen li ulmutja dagu Ingar, gudi dajt guoros rábojt Vánasjsuollun vuojnni vierredahkon.

Dá li sårmmiduvvam álggoálmmuga, bájkkesebrudagá ja maŋŋeboahtte ma dåbddi rievoduvvam ja hæjobun álmmuktjærddaåtsådimij båhtusij diehti.

Ingar imájdallá oajvveskuvrrevuorkáv Oslo Universitiehtan mij boahtá stuorra oases Sámeednamis. Suv mielas li da åvdepájggásasj nievres guotto sámij gáktuj.

Dálla sivnast vierredago 1914 ja 1921 jagijs ietjas guovlos Divtasvuonan vierttiji rievddaduvvat, nav vaj dålusj háve savvuji.

– Hæhttuji humanisieriduvvat. Vierttiji ulmutjin vieleduvvat ja hávddádimev oadtjot, ij ber æskoj sinna vællahit vaj soabmása máhtti guoradallat dajt. Ij hieba maŋemus vuojŋadimsadjen, Ingara mielas.

Dalloj gå profæssor Schreiner Vánasjsuollun spádáv ednamij tjuoggij de ij lim vuostasj jalik maŋemus bále soames álggoálmmugij hávddadimsajev bálij.

Oajvveskuvrrevuorkká Vuonan álgaduváj juo 1820-lågon.

Slabá, rábo, juovvarábo ja ietjá ájlis saje åvddårisstalasj- ja risstalasj ájges rievvoduvvin oajvveskuvrij diehti gitta 1958 jahkáj Vuonan.

Ja ittjij dåssju Vuonan dáhpáduvá, valla Suoman ja Svierigin aj. Duodden kolonijastáhta dáv dahkin ietjá álggoálmmugij gáktuj moatte guovlojn væráldin.

Valla moadda rijka li dal álggám ruoptot vaddet bátsidisájt ma li álggoálmmugijs váldeduvvam.

Oajvveskuvre ålles væráldis

Berlijnan, vuoratjismánon 2019. Maori-álggoálmmuk Aotearoa:s, jali New Zealandas, le Berlijnnaj boahtám Dujsklándan ietjas álmmugijt sijddaj viettjatjit.

Berlin-sykehuset Charité returnere menneskelige levninger til maoriene og moriorene
Foto: Jörg Carstensen / DPA

Bátsidisá ienep gå 100 ulmutjijs galggi vas sijddaj. Lidjin Dujsklánndaj suvdeduvvam hávddádimsajijs Chatham-suollun Aotearoa ålggolin.

Dujsklánnda le aj bátsidisájt ruoptot rádjam Paraguayaj, Aotearoaj, Namibiaj, Australiaj ja Tasmaniaj.

– Siján gudi li oassálasste dákkár prosessajn li moadda dåbdå, javllá Andreas Winkelmann.

Sån le medisijnnaprofæssor ja barggá Anatomisk Instituhtan medisijnalasj allaskåvlån Brandenburgan.

Winkelmann dåktårstudentajda åhpat duola dagu gåktu jábbmegijt dissekierit stállebeŋkaj nanna. Vargga sæmmi gå majt Kristian Emil Schreiner dagáj birrusin 100 jage dássta åvddåla Vuonan.

Professor Andreas Winkelmann foran kapell på Medisinsk fakultet i Neuruppin
Foto: Anders Boine Verstad / NRK

Valla Winkelmann:en le ietjá vuojnno mij guosská álggoálmmugij hávddadimsajij rievvomijda.

Sån le oassálasstám gájkka máhtsadimprosessajn Dujsklándan. Gávtse bále tjoahkkáj.

– Ij lim dåssju nazissma mij vájvijt buvtij. Kolonialissma aj, tsuojggi profæssor NRK:aj.

Winkelmann:e milta de Dujsklándan e diede jur man moadda oajvveskuvrijt ja sjelehtajt li tjoahkkim.

Iesj merustallá máhtti 20.000 liehket.

Valla dåssju Charité:an Berlijnan, avta Europa stuorámus universitiehtaskihppijviesojn, li 10.000.

Danna galggi Winkelmann:e milta aj sáme bátsidisá gávnnut.

Professor Andreas Winkelmann
Foto: Anders Boine Verstad / NRK

Sån diehtá máhttelis le diedojt viedtjat skihpudagáj birra ma álmmugijn lidjin, duola dagu syfilis jali bakterie-vuolsje.

Valla dat alvos histåvrrå mij guosská oajvveskuvrretjoahkkimij le ájnnasabbo gå universitiehta åtsådimij árvvo, suv mielas.

– Jus ulmutja dajt ruoptot sihti, de bierriji dajt oadtjot, le profæssora tjielgas ráde.

Mij lip vuolggám ållu ietjá sadjáj.

Dajnas gå Svierigin aj bátsidisá máhtsaduvvi.

Gjenbegravning av gamle samiske hodeskaller og skjeletter i Lycksele i Sverige, høsten 2019.
Foto: Carl-Johan Utsi

Tjavtjan 2019 oassálasstep dakkár seremonian Liksjon Svierigin.

Moattes li dasi tjåhkanam.

Moattes li gárvvunam tjáppemus biktasijda, gáptijda tjágŋam.

Iehtjáda li dressajda gárvvunam.

Bájkkeulmutja, suohkanbargge, oajválattja ja báhpa.

Ja maŋŋeboahtte.

Tjuodtju bijlaj birra. Bagássjaruvvijs låggŋiduvvi æsko ma li biessij hiervvidum.

Her kommer de gamle samiske skjelettene for gjenbegravelse i Lycksele i Sverige, fredag 9 august 2019.
Foto: Carl-Johan Utsi

Tjoahkkaj li 25 æsko bátsidisáj, guotteduvvi ja biejaduvvi bævddáj bájnuk duvkajn.

Guddnedimvákta slávgáj tjuodtju. Svieriga slávgájn ja sáme slávgájn.

Gå mujttohåla lågåduvvi le allaájggásasj båddå.

Stuorra skjerman vuoseduvvá gájkka sidjij gudi e váttse gitta ráhpuj mij le miehtse guovlluj.

Æsko gahtsahi guhka muorajs.

Ja de låggŋiduvvi ráhporabddaj. Gájka luojteduvvi ráhpuj várrogisát.

Sijddaj galggi. Ednamij. Maŋemus vuojŋadimsadjáj.

Ihkeven ájggáj.

Gamle samiske levninger blir begravet i Lycksele i Sverige høsten 2019.
Foto: Carl-Johan Utsi

Ja de hávddádibme le ållim.

Ingar lij sávvat ietjas ájttega lidjin máhttet oadtjot dakkár allaájggásasj seremonijajn guddneduvvat Divtasvuonan.

Galla lij seremonija åvdep tjavtja Vánasjsuollun. Valla ij lim hávddádibme.

Dálla li muhtem dájddadago stáles danna.

Avtan dájs gahtsaj rikkas. Mujttomærkkan vájves ájges.

Dakkár mássikrikkas gåvåstahttá fámov ja le agev sámijt várjjalam bahájs.

Et minnesmerke som er plassert ut på Lappholmen for å hedres det som en gang var der. En gravplass der mange ble gravd opp og ført til de Schreinerske samlinger på Universitetet i Oslo.
Foto: Jan Rune Måsø / NRK

Ingar lij gijttevasj seremonijaj. Valla ij ga dat, jalik mujttomerka, Ingara máttar-máttaráhkov sijddaj buvte.

Suv namma lij Inga Eriksdatter Kuoljok. Ja Ingar iesj le nabdedum suv nammaj.

Inga lij akta dajs gut Ingara æjgádij niegojda bådij, gå galggin namáv mierredit, gástadime åvddåla.

Dajnas nabdeduváj Ingar Inga namá milta.

Máttar-máttaráhkkos lij riegádam jagen 1842 ja jámij dåssju nielljalåkguovte-jagágin jagen 1884.

Sån lij ællosábme ja jådij merragáddáj sisednamis gå lij nuorran.

Dánna sjattaj boadnjátja, Biehtár, sæhkáj. Såj lijga sijddalahá ja sunnun lij tjoahkkeæládus ednambargojn, guollimijn ja boahttsuj.

Aktan viesojga jur dalloj gå risstalasjvuohta sámij luonndoåsko sajev válldegådij.

Madin áhttjes luonndoåskulasj lij, de Inga ristagissan sjattaj.

Ingar diehtá berrahijn lij bassesadje. Dakkár mav sáme gåhttju siejdden. Dat aj suoláduváj ja maŋenagi dávvervuorkkáj bådij.

Ingar tjuodtju Vánasjsuollu fiervvágátten ja gæjggá suollu guovddelij.

Ingar Nikolaisen Kuoljok på Lappholmen i Tysfjorden.
Foto: Jan Rune Måsø / NRK

Dåppen, muhtem tjuohte mehtera sisŋebun ja luojtos dieváv bajás, le vállja. Danna li bátsidisá ietjá hávddegiergijs.

Danna galggá máttar-máttaráhkko Inga hávddáduvvam.

– Sån hávddáduváj dán suolluj. Dav muohtám subtsastij gå lidjiv nuorap, javllá Ingar.

Dálla Ingar gáddalussjá sån le skuovvaæsskolágásj båksa sinna Oslo Universitiehtan.

– Jahkelågo gå Inga hávddáduváj ja gå bállema Vánasjsuollun dáhpáduvvin hiehpi aktan, Ingara milta.

Jus suv li universitiehttaj válldám, de le gal njale sinna vuossjadum ja skalpellajn dáktáj skåbaduvvam vaj vedjadin ja rájnnasin bissu. Nav sij dalloj dahkin.

Valla ietjá berraha lidjin aj hávddáduvvam Vánasjsuollun, duola dagu máttar-máttaráhko niejdda.

Dá subttsasa lij suv nuorravuodas tjuovvum. Gåvå avta oabme girjes mav ådno lij gehtjadam, li aj dav dahkam.

Girjje tjielggij gåktu oajvvemihttima berrahijs dagáduvvin madin lidjin viesso.

Girje avta gåvån tjåhkkåj beraj Elen Pedersdatter Sliedda (1848-1937), aktan boadnjátjijn Peder Addason Parrak.

Bildet er hentet fra boka «Anthropologische Lokaluntersuchen in Norge Hellemo, Tysfjordlappen“, av Alette Schreiner, 1932.
Foto: Anthropologische Lokaluntersuchen in Norge Hellemo, Tysfjordlappen

Elen, gåvån, lij Ingara áhko siessá.

– Áhkko dav munji subtsastij. Sån munji vuosedij gåktu siesá oajvve mihttiduváj åtsådiddjijs, subtsas Ingar.

Girje namma lij «Antropologische Lokaluntersuchen in Norge Hellemo Tysfjordlappen», åtsådiddjes Alette Schreiner (1932), gut lij åtsådiddje Kristian Emil Schreinera áhkásj.

Dajnas de Ingar árvvedij ulmutja dagu sån iesj ebdalusjáduvvin.

Ingar adná Oslo Universitiehtav siválattjan. Suv mielas vierttiji åvdåsvásstádusáv válldet ja viehkedit dáv histåvrålasj ássjev låhpadit.

Sån gájbbet máttar-máttaráhkkos ja berraha, gudi hæhkkat li vuorkán, oadtju árvvogis hávddádimev.

Ingara mielas galggi gájkka gudi li Divtasvuonas viettjaduvvam åtsådimijda sijddaj rájaduvvat, maŋemus vuojŋadimsadjáj. Universitiehta diedoj milta li lågenangudás báleduvvam Divtasvuonas.

Sámenijbbe labut Ingara ålemis.

Sån diehtá ep vissásit diede gudi viettjaduvvin Vánasjsuollus. Identitiehtta ij gal tjuottjo universitiehta páhppárijn uddni. Dajnas sån råhtti nuppev vædtsagav. Sámevaráv.

– Mån gal máhtáv DNA-åhtsusijt válldet, javllá sån.

Suv mielas de viertti máhttelis buohtastahttet suv DNA:av, DNA-åhtsusij oajvveskuvre vuorkás. Nav lij vijmak máhttet vásstádusáv oadjot. Le gus máttar-máttaráhkko vuorkán, váj ij.

Valla vuostak hæhttu dási loabev oadtjot.

Ingar buohtastahttá dáv daj vuogij majna jábmám doarroålmmå identifisieriduvvin vuostasj- ja nuppát væráltdoaro maŋŋela.

Girjen Oslo Universitiehttaj ja Sámediggáj mav muhtem vahko dássta åvddåla sáddij, ádnu máttar-máttaráhkos ruopptot oadtjot, ja dajt ietjá ájttegijt gejt jáhkká li bajás bállám ja válldám.

– Ulmmen le juhte gájka da gudi li Divtasvuonas viettjaduvvam galggi ruopptot. Gåktu lij dát máhttelis, Ingar gatját, ja sievet dan guhka ålmmåj njunjevuolskávtjáj.

Profæssor Schreiner. Oajvveskuvrrevæjdár.

– Ietjas berrahijt gal sån ij lim bajás bállám ja tjællárij biedjam, javllá Ingar.

Dánna ráfen vuojŋadi

Guhkken, guhkken oarjján, Vánasjsuollus ierit.

Mijá birra li alla tsiekkadusá, niellja-vihtta etásja. Muhtema visská, muhtema alega.

Ganugip avta galba guoran.

«Her hviler våre kjære, la det alltid herske fred og ro.»
(Dánna vuojnadi mijá gærrása, lehkus de agev ráfe)

Mij lip Vår Frelsers Gravlund:an Oslon.

Maŋeldisbáhttse ja maŋŋeboahtte váttsatji dánna birra gånnå li ráhpogierge dav luojtos dievátjav bajás. Dánna le sierra gudnegirkkogárdde, gånnå muhtema Vuonarijka histåvrå stuorámus ulmutja vuojŋadi.

Dánna li Bjørnstjerne Bjørnson, Christian Krohg ja vil Henrik Ibsen.

Edvard Munch le oadtjum ietjastis bystav.

Gravsteinen til Edvard Munch i Vår Frelsers Gravlund
Foto: Anders Boine Verstad / NRK

Sån aj ráfen vuojŋat.

Gájka dá hávddáduvvin 1850 ja gitta gassko 1900-jahkelåhkuj.

Dát le sæmmi ájgge gå sáme bátsidisá goajvoduvvin sáme guovlojn.

Ietjá sajen girkkogárden gávnnu akta berajráhpo mij ij la hiervviduvvam ja akta gåktu le.

Namma jurra de vuojnnu oabme gábbmis ráhpogiergen.

Schreiner.

Gravstøtten til familien Schreiner ved Vår Frelsers Gravlund
Foto: Anders Boine Verstad / NRK

Dánna vællaj profæssor Kristian Emil Schreinera áhkásj, Alette Schreiner.

Ij la aktak suv áhkátja, Alette, oajvveskuvrev dassta bállám.

Sån jámij jagen 1951, ja le ráfen vuojŋadam dallutjis, duodast Hávddadimetáhtta.

Alette lij dálkudiddje, sællaåtsådiddje, antropolåvggå ja álu boadnjátja siegen bargaj.

Buojkulvissan de oajvveskuvrij mihttimijt dagáj viesso sámijs instrumentajn mij oajve birra biejaduváj.

..
Foto: Ukjent fotograf / Museum for universitets- og vitenskapshistorie

Dá oajvveskuvrremihttima viesso sámijs tjielggiduvvin dan sæmmi girjen mav Ingar lij gehtjadam gå lij nuorabun.

Muhttijn vierttijin vehi fággadimij vaháguhttet vaj sáme galggin guorrasit mihttidahttemijda.

– Girjen dat tjuodtju, javllá Ingar.

Guhtta jage áhkátja maŋŋela de profæssor jámij. Madin viesso lij, Schreiner rádnastaláj duola dagu Edvar Munch:ajn.

Såj lijga lahka rádnatja ja girjijt tjálatjijga gaskanisá. Buojkulvissaj gå Munch luojoj gå oajválattja ilá ållo værov sujsta gájbbedin.

Schreiner lij Munch:a persåvnålasj dálkudiddje. Schreiner aj dåmadij Munch:a árbbeoamev gå Munch jámij.

Duodden profæssor modællan tjuottjoj, gåjt lågenanguovte bále, dan dåbdos gåvvådájddárij.

Avtan litografijan tjuodtju Schreiner juojddájn giedan. Sæmmi gå aj Vánasjsuollun.

Kristian Emil Schreiner som hamlet, malt av Edvard Munch.
Foto: Edvard Munch (1863-1944) / Munchmuseet nr. 549

Litografijan le profæssor gåvvidum degu Hamlet, oajvveskuvrijn giedajnis. Ja ulmusj vælláj suv juolgij guoran.

Ietjá gåvån le Munch diededam sån la dat gut dissekierimbeŋkan vællaj Schreineris dissekieriduvátjit.

Nav lahka lij sunnu rádnastallam.

Badjelasj tuvsán oajvveskuvre

Muhtem kilomehtara hávddádimsajes le Domus Medica – Oslo Universitiehta medisijnalasj fakultiehtta. Tjællárlanjájn tsiekkadusán gávnnuji da ma jagen 1972 oadtjun namáv De Schreinerske samlinger (Schreinera vuorkká).

Dánna li dá sáme oajvveskuvre.

Uddni gávnnuji 1062 sáme bátsidisá vuorkán, ja universitiehta diedoj milta li gájka namáj dagá.

Jus oajvveskuvre identitiehtav dåbddi, de njuolgadusáj milta Universitiehtta aktan Sámedikkijn galggi gæhttjalit maŋŋeboahttijt gávnnat, gudi dan maŋŋela iesj oadtju mierredit mij galggá jábbmegijn dáhpáduvvat.

Muhtem ådåsishávddádusá li årrum.

Ulmutjij bátsidisájda vieledussan ij aktak oattjo gehtjadit De Schreinerske samlinger (Schreinera vuorkáv) sierraloabe dagá.

NRK ij la loabev oadtjum gåvvit, filmmit jalik oahpestimev oadtjot vuorkáv gåvvidittjat ja vuosedittjat.

Valla gåvån vuollelin, vuostasj bále almoduvvam universitiehta ietjas næhttaavijsas, Uniforum, tjuodtju Medisijna vuodulasjfágaj instituhta jådediddje Jan G. Bjårlie vuorká guovddelin.

Slik blir skjeletter ofte oppbevart på De Schreinerske samlinger på Institutt for medisinske basalfag ved Universitetet i Oslo. Her viser instituttleder Jan G. Bjålie frem noe av samlingen.
Foto: Ola Gamst Sæther / Uniforum

Danna li dakkára ma vuojnnuji degu stuorra skuovvaæsko hilldojn aktan nummarij. Badjálakkoj moatte gærddáj, sijdojda ja bajás.

Universitiehta milta de le ájnas vuorkáv åtsådit, dajnas gå máhttá ájnas diedojt åvddån buktet ma guosski sosiálalasj vidjurijda, iellemdilijda ja skihpudagájda åvdep ájgen.

– DNA-guoradallamij máhttep, juo dálla ja aj boahtteájgen, åvddån buktet ådå máhtudagájt, tjállá åssudakoajvve Ivar P. Gladhaug Oslo Universitiehta Medisijnalasj fakultiehtan e-påsta baktu NRK:aj.

UiO vuoset aj dasi gå åtsådime åvdepájge gáktuj máhttá diedojt vaddet sosiálalasj ja rubbmelasj dilijs. Duodden máhttá buorep dádjadusáv buktet vidjurijs ja dilijs ietjama ájgen.

Juska vuorkká Oslo Universitiehta milta le ájnas, ietjasa diedoj milta li dåssju tjadádam guokta åtsådimprosjevta maŋemus 30 jage.

Jagen 1991 almoduváj åtsådimartihkal sámij nårråsladásvájvij birra, mav profæssor Per Holck (dálla profæssor emeritus) la tjállám. Sån lij åvdebut Schreinera vuorká jådediddje.

Professor Per Holck ved daværende Anatomisk Institutt på Universitetet i Oslo viser frem deler av den samiske hodeskallesamlingen.

ÅVDEP JÅDEDIDDJE; Per Holck le gåvvidum Schreinera vuorkán reportássjaj mij almoduváj Aftenpostena A-magásijnan jagen 1987.

Foto: Jon Petter Reinertsen / Aftenposten/NTB

Gæhttjalin aj aDNA:av bátsidisás viedtjat 20 jage dássta åvddåla, valla ettjin vuorbástuvá. Holck:an lij dássta åvdåsvásstádus. Uddni lij dakkár åtsådibme máhttet vaddet ållo diedojt, majt dalloj ittjij.

NRK:a diedoj milta de Universitiehtta dákteliejmev viettjaj diedojt gávnatjit skihpudagáj ja berajvuoda birra ma guosskin sáme dáktemateriállaj, aDNA-åhtsusij baktu. Valla åtsos lij ilá nievrre ja dajnas de båhtusijt ettjin dåhkkida ja ettjin dajt almoda.

Per Holck, gut le 78 jagák ja profæssor emeritus uddni, ij sidá diedoj birra majdik moalgedit.

Máhtti bátsidisá máttar-máttaráhko Inga Eriksdatter Kuoljok huoman æsko sinna liehket?

Universitiehtta le NRK:aj vaddám diedojt 900 sjelehtaj birra. Valla gå li 1062 oajvveskuvrrenummara vuorkán, de ællo da gájkka diedo. Vádnuni diedo 150 sjelehtaj birra.

Valla diedojn tjuodtju gåjt gut le bátsidisájt bállám, ja juhte li oajvveskuvre ja sjelehta viettjaduvvam gåjt de 27 bájkijs, stádajs ja suohkanijs. Finnmárkos gitta Trøndeláhkaj.

Dán kártan máhtá gávnnat jus soames le bállám ja viedtjam oajvveskuvrijt duv bájkes, stádas jali ietjat lahkusis:

Laster kart, vennligst vent...

Ingarij li guokta oajvveskuvrrenummara ma mielav giddiji. Oajvveskuvre 888 ja 889 goappátja jur Vánasjsuolluj gulluji ja li báleduvvam profæssor Kristian Emil Schreiner:is.

Vájku universitiehta diedoj milta gulluji guokta oajvveskuvrrenummara Vánasjsuolluj, Ingara milta máhtti binnemusát niellja sjelehta dassta viettjaduvvam.

Universitiehta milta li viettjaduvvam 16 oajvveskuvre åvdep Divtasvuona suohkanis.

Ingar aj usjudallá jus Divtasvuona sjelæhttamateriála li åtsåduvvam. Jus li, de sihtá diehtet manen ja gudi dav li dahkam.

– Mijá DNA:a l dat mav soajttet åtsådi. E dav máhte mijá miededime dagá dahkat, javllá Ingar tjielggasit.

Oadtju gus hávij savvemav vásedit, nav gåktu sáme Liksjon vásedin tjavtjan 2019?

Gjenbegravelse av samiske hodeskaller og skjeletter i Lycksele i Sverige 9.august 2019
Foto: Carl-Johan Utsi

Jus nav de hæhttu vuostak stuorra páhpermillo baktu mannat, mij máhttá måttijt jagijt gållådit. Dáv li vásedam muodugasj ássjijs.

Universitiehtta dal sihtá Ingara gájbbádusáv giehtadallat.

– Sámedigge l dat mij mierret ådåsishávddádusájt. Ij la dárbulasj duodastit ájnegis identitiehtav ådåsishávddádusáj hárráj, tjállá åsudakoajvve Ivar P. Gladhaug UiO:an.

Jus Ingar vuorbástuvvá ietjas gájbbádusájn genehtalasj åhtsusijt válldet Divtasvuona oajvveskuvrijs, ep ájn diede. Valla UiO galggá dáv ássjev giehtadallat juska e åvddågiehtaj vássteda dasi mij máhttá tjielggiduvvat ådå tjuolmman dákkár ássjijn.

– Ep la oadtjum gatjálvisáv genehtalasj åhtsusij birra åvddåla, ja ássje båktå moadda prinsihpalasj ja ruhtadim tjuolmajt, tjállá Gladhaug.

Jáhkedahtte Sjelæhttanammadus gåhtjoduvvá javllamusáv buktet, åvddål juojddá mierreduvvá. Sjelæhttanammadus le juogos fáhkaulmutjij mij galggá bærrájgæhttjat vaj duola dagu gájbbádusá ådåsishávddádusájda riekta láhkáj giehtadaláduvvi.

Universitiehtta vuoset dasi gå ælla rudá juolloduvvam UiO:a budsjehtan dákkár dåjmajda, de sjaddá dát aj oassen tjuolmajs. Jáhkedahtte vierttiji aj iehtjáda dan bájkes, man birra le sáhka, javllamusáv ássje birra buktet, åvddål Sámedigge mierret, tjielggi UiO.

Oajvveskuvre aj báleduvvin sámediggepresidenta Aili Keskitalo sijddabájken.

Sametingspresident i Norge, Aili Keskitalo, tror på et sjelsliv utenfor legemet. Hun har også medansvar for den omstridte samiske hodeskallesamlingen på Universitetet i Oslo.
Foto: Dragan Cubrilo / NRK

Diedo Oslo Universitiehtas vuosedi badjelasj 50 bátsidisá Guovddagæjnos viettjaduvvin.

Keskitalo buoragit dádjat Ingara sidodav ájttegijt sijddaj viedtjat.

– Jus lidjin muv ájttega, de lidjiv aj dav sæmmi sávvat gå Ingar.

Ulmusj le ienebun gå rumáj, javllá sån.

– Muv dádjadus le aj juhte sámij åvddårisstalasj åskon ulmutjav adnin ienebun gå rubmahin, miejnni sån.

Sametingspresident Aili Kekitalo
Foto: Dragan Cubrilo / NRK

Sån vuojnná li riek nievres ájádusá Schreinera vuorká gáktuj.

– Dat namma le ájn tjanádum dålusj ájgij álmmuktjerdaj åtsådimijda, tjállá Keskitalo e-påstan NRK:aj.

Duolla l juhte Sámedigge riektáv oattjoj mierredittjat dán vuorká birra jagen 1999 gå njuolgadusá dási rievddaduvvin. Da mierredi jus materiálla galggá åtsådimijda jali jus bátsidisá galggi ådåsishávddáduvvat.

Sámedigge árbbij mierredimriektájt vuorkkáj jagen 1999. Dán åvddåla de Oslo Universitiehtan álu iesj mierredin majt vuorkájn sihtin dahkat.

Uddni Sámedigge mierret jus vuorkkáåtsådime dåhkkiduvvi vaj e. Mierredi aj jus bátsidisá galggi ådåsishávddáduvvat vaj e.

Dálla l Sámedigge mij låhpas hæhttu dåhkkidit jus Ingar oadtju ietjas DNA:av oajvveskuvrij Divtasvuonas gæhttjalit buohtastahttet, máttar-máttaráhkov, Ingav, gávnnat. Valla båddåsattjat ij gávnnu vásstádus, gå ássje galggá dárkkelit giehtadallat.

Sæmmi bále le Oslo Universitiehtta gejna li máhtudagá DNA-guoradallamij hárráj.

– Ælla mujna máhtukvuoda árvustalátjit makta máhttelis le DNA-åhtsusijt dás materiálas válldet, dan birra de hæhttubihtit Oslo Universitiehtajn guládallat, tjállá sámediggepresidænnta.

Mælggat le dallutjis gå rábo sáme guovlojn guorriduvvin.

Åtsådimgirjen Zur Osteologie der Lappen II (Sámij sjelehtaj birra, dåjm. diedo), profæssor Kristian Emil Schreiner:is tjáleduvvam, vuojnnu ma rábojs máhttin viettjaduvvat.

Fra professor Kristian Emil Schreiners forskningsbok Zur Osteologie Der Lappen II.
Foto: Fra boken Zur Osteologie Der Lappen II

Avtan gåvån bállema maŋŋela vuojnnu bátsidisá nissunis Guovddagæjnos.

Oajven le ájn gahper.

Sån ij la åvvånis miesskagoahtám. Niera vuojnnuji, ja oase gájbes.

Hærvvadávvera aj rábojs váldeduvvin aktan jábbmegij ja bátsidisáj.

Unna sámenijbásj. Hærvva. Unna ruossasj. Suormas.

Ring tatt fra en samisk grav til De Schreinerske samlinger i Oslo.
Kors funnet i samiske urgraver som tilhører De schreinerske samlinger
Samisk pynt funnet i urgraver. Tilhører De schreinerske samlinger
Diverse pyntegjenstander hentet ut fra De schreinerske samlinger

Dá lidjin symbåvlålasj dávvera majt lagámusá lidjin rábojda jábbmega maŋen biedjam.

Ingar le vuorddemin.

De le jur soames gejna fábmudahka alemus sebrudakdásen guhti máhttá dáv jåhtuj biedjat.

Sjaddá gus Universitiehtta viehkedit DNA-åhtsusij Divtasvuonaoajvveskuvrijs válldet, gávnadittjat jus suv máttar-máttaráhkko, Inga, le danna?

Sjaddá gus suv ja ietjá berrahijt, gejt jáhkká suoláduvvam, ruopptot oadtjot?

Oajvveskuvrrevæjddárij barggo 100 jage dássta åvddåla le stuorra hávijt buktám.

Åhtsåmus le gal sáddiduvvam. Valla Ingar hæhttu iehpevissesvuodan ájn vuorddet.

Vásstádusáj åtsådahttijn ja Inga máttar-máttaráhkov, le Ingar iesj hæhttum sjaddat juoŋgalágásj oajvveskuvrrevæjdár.

  • Jårggålam julevsábmáj: Thomas Gælok
Ingar Nikolaisen Kuoljok i båten utenfor Lappholmen i Tysfjord
Foto: Jan Rune Måsø / NRK