Árvalusa mielde de šattašii buohkaide vejolašvuohta bivdit meara Finnmárkku njealji nautalaš miilla rájá siskkobealde.
Deanodaga kapealla lei bagga dievva go riddoguolástanlávdegoddi almmuhii iežas čielggadeami ikte.
Lávdegoddi čielggada makkár vuoigatvuođat sápmelaččain ja earáin lea guolástit Finnmárkku mearragáttiin ja vuonain.
Dahkko láhkan
Lávdegoddi lea gávnnahan ahte buot vuotna- ja riddogáttiid ássiin Finnmárkkus lea vuoigatvuohta guolástit mearas olggobeale gáddelinjá njealje nautalaš miilla siskkolbealde.
Vuoigatvuohta galgá gustot buot álbmotjoavkkuide Finnmárkkus, leš dal sápmelaš dahje ii.
Dán vuoigatvuođa hálida lávdegoddi nannet lága bokte, nugohčoduvvon finnmárkoguolástanlága bokte.
ILO-soahpamuš
– Ovddeš áiggiid dáruiduhttin politihkka lea dagahan mearrasámiid kultuvrra rašis dillái, čilgii Carsten Smith.
Lávdegoddi oaivvildda riikkaidgaskasaš mearrádusaid maid Norga lea dohkkehan, suddjejit sámiid bivdovuoigatuvođaid. Dan oktavuođas čujuhii ON šiehtadussii ja ILO konvenšuvdnii.
Muhto maiddái vuođđolága paragrafa 110 suddje dáid vuoigavuođaid. Dasa lassin gávdnojit allarievttiduomut mat geatnegahttet stáhta suddjet mearrasápmelaččaid materialalaš kulturvuođu.
Lávdegoddi árvalusas leat 12 čuoggá mii galgá suddjet Finnmárkku riddo- ja vuotnaássiid vuoigatvuođa guolástit mearragáttiin ja vuonain. Árvalusat leat ovttajienalaččat.
Ii dárbbaš oastit
Lávdegoddi oaivvilldda ahte juohehaččas galgá leat vuoigatvuohta bivdit iežas atnui, vuoigatvuohta beassat álgit ealáhusguolásteaddjiin ja bivdit nu ollu ahte dat addá eallinláibbi. Sii eai galgga darbbašat oastit guolleeriid. Dát vuoigatvuohta galgá leat buohkain, ii ge galgga čadnon fanassturrodahkii.
Vuotnaássiin galgá leat erenoamáš vuoigatvuohta bivdit vuonain. Dan oktavuođas árvalit ásahit sierra stivrenorgána.
Oktasaš stivrejupmi
Lávdegoddi maid evttoha ásahit sierra regiovnnalaš stivreorgana, Finnmárkku guolastanhálddašeami, gos Finnmárkku filkkadiggi ja Sámediggi goabbáge oažžuba golbma áirasa.
Lávdegoddi dadjá ahte lea dehálaš ahte stivrras lea govda guolástusčehppodat. Gáibádus lea ahte guokte guđa stivralahtus galgaba ovddastit vuotna- ja riddoguolásteaddjiid filkkas. Stivramiellahtut galget ásssat Finnmárkkus.
Finnmárkku hálddašeami stivra galgá mearridit fanasturrodagaid ja makkár bivdoávdnasiid sáhttet geavahit njealji nautalaš miilla rájá siskkobealde, maid lávdegoddi gohčoda Finnmárkoávádahkan.
Lávdegotti jođiheaddji lea ilus go buot lávdegotti árvalusat leat ovttajienalaččat.