Hopp til innhold

Vuotna- ja riddoássiide guolástanvuoigatvuohta

Buot Finnmárkku riddo- ja vuotnaássiin leat guolástusvuoigatvuođat, oaivvillda ráđđehusa riddoguolástanlávdegoddi maid Carsten Smith lea jođihan.

Fisker Reidar Larsen, fiskeriminister Helga Pedersen og utvalgsleder Carsten Smith
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Árvalusa mielde de šattašii buohkaide vejolašvuohta bivdit meara Finnmárkku njealji nautalaš miilla rájá siskkobealde.

Deanodaga kapealla lei bagga dievva go riddoguolástanlávdegoddi almmuhii iežas čielggadeami ikte.

Lávdegoddi čielggada makkár vuoigatvuođat sápmelaččain ja earáin lea guolástit Finnmárkku mearragáttiin ja vuonain.

GULDAL: Riddoguolástanlávdegotti árvalusa

Dahkko láhkan

Lávdegoddi lea gávnnahan ahte buot vuotna- ja riddogáttiid ássiin Finnmárkkus lea vuoigatvuohta guolástit mearas olggobeale gáddelinjá njealje nautalaš miilla siskkolbealde.

Vuoigatvuohta galgá gustot buot álbmotjoavkkuide Finnmárkkus, leš dal sápmelaš dahje ii.

Dán vuoigatvuođa hálida lávdegoddi nannet lága bokte, nugohčoduvvon finnmárkoguolástanlága bokte.

ILO-soahpamuš

– Ovddeš áiggiid dáruiduhttin politihkka lea dagahan mearrasámiid kultuvrra rašis dillái, čilgii Carsten Smith.

Lávdegoddi oaivvildda riikkaidgaskasaš mearrádusaid maid Norga lea dohkkehan, suddjejit sámiid bivdovuoigatuvođaid. Dan oktavuođas čujuhii ON šiehtadussii ja ILO konvenšuvdnii.

Muhto maiddái vuođđolága paragrafa 110 suddje dáid vuoigavuođaid. Dasa lassin gávdnojit allarievttiduomut mat geatnegahttet stáhta suddjet mearrasápmelaččaid materialalaš kulturvuođu.

Lávdegoddi árvalusas leat 12 čuoggá mii galgá suddjet Finnmárkku riddo- ja vuotnaássiid vuoigatvuođa guolástit mearragáttiin ja vuonain. Árvalusat leat ovttajienalaččat.

Ii dárbbaš oastit

Lávdegoddi oaivvilldda ahte juohehaččas galgá leat vuoigatvuohta bivdit iežas atnui, vuoigatvuohta beassat álgit ealáhusguolásteaddjiin ja bivdit nu ollu ahte dat addá eallinláibbi. Sii eai galgga darbbašat oastit guolleeriid. Dát vuoigatvuohta galgá leat buohkain, ii ge galgga čadnon fanassturrodahkii.

Vuotnaássiin galgá leat erenoamáš vuoigatvuohta bivdit vuonain. Dan oktavuođas árvalit ásahit sierra stivrenorgána.

Oktasaš stivrejupmi 

Lávdegoddi maid evttoha ásahit sierra regiovnnalaš stivreorgana, Finnmárkku guolastanhálddašeami, gos Finnmárkku filkkadiggi ja Sámediggi goabbáge oažžuba golbma áirasa.

Lávdegoddi dadjá ahte lea dehálaš ahte stivrras lea govda guolástusčehppodat. Gáibádus lea ahte guokte guđa stivralahtus galgaba ovddastit vuotna- ja riddoguolásteaddjiid filkkas. Stivramiellahtut galget ásssat Finnmárkkus.

Finnmárkku hálddašeami stivra galgá mearridit fanasturrodagaid ja makkár bivdoávdnasiid sáhttet geavahit njealji nautalaš miilla rájá siskkobealde, maid lávdegoddi gohčoda Finnmárkoávádahkan.

Lávdegotti jođiheaddji lea ilus go buot lávdegotti árvalusat leat ovttajienalaččat.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.